) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis hagi õigeks. 5. Rahvastikuregistris puudub hagejal kanne isa kohta. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest (PKS § 94 lg 2). Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning DNA ekspertiisi tulemustega.
Kuid kohus ei näe käesolevas asjas põhjust kostja õigeksvõtuga mitte arvestada. DNA ekspertiisi aktist selgub, et kostja saab 99,99999% tõenäosusega olla hageja bioloogiline isa. Ehkki ühtki liiki tõendile ei ole seadusega (
lg 2) omistatud aprioorselt kindlaks määratud jõudu, on praktikas mõnd liiki tõendid üldjuhul usaldusväärsemad ja seetõttu omavad ka harilikult suuremat tõendusjõudu. Näiteks on ekspertide arvamus harilikult kaalukam tunnistaja ütlusest või poole enda seletusest (vt Kõve. V, Järvekülg. I, jt. Tsiviilkohtupidamise seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. § 232 komm 2.6.2.).
Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates hagi esitamisest 26.05.2024 kuni lapse täisealiseks saamiseni (xxxx) 287,72 eurot kuus [s.o 272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta
lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Pooled on kokku leppinud, et maksmine toimub iga kuu
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 11.
lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
lg 1 1 kohaselt põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
lg 3 kohaselt võib kohus ülalpidamisasjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kohus leiab, et käesolevas põlvnemis- ja ülalpidamisasjas on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja ei ole vaatamata kohtu korduvatele nõudmistele vastanud hagile, samuti on tema tõttu korduvalt edasi lükkunud asja arutamine kohtuistungil. Seega on kostja tegevuse tõttu tekkinud hagejal täiendavad menetluskulud. 12.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja tasu 223 eurot ja ekspertiisikulu 171 eurot. Hageja lepinguline esindaja on osutanud õigusabi kokku 4 3 tundi ja 10 minutit, sh nõustamine, hagi koostamine, 28.01.2025 taotluste ja seisukohtade esitamine, 8.02.2025 seisukoha esitamine, osalemine 01.10.2024 ja 18.02.2025 kohtuistungitel. Kuna hageja lepinguline esindaja ei ole käibemaksukohustuslane, siis ei arvuta hageja lepinguline esindaja käibemaksu juurde. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud 394 eurot ning viivised tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatu järgi alates kohtulahendi jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Hageja palub kostjal kanda menetluskulud Xi arveldusarvele nr xxxx (Xxxx), selgitusse märkida ,,X isaduse tuvastamise ja elatise menetluse menetluskulud’’. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas kohtule tähtajaks seisukohta esitanud. 13. Kohus leiab, et iseenesest oli ekspertiisikulu vajalik ja põhjendatud menetluskulu, mis tuleb kostjalt välja mõista. Samas oli ekspertiisikulu suuruseks 140 eurot, mitte 171 eurot nagu on märgitud hageja menetluskulude nimekirjas. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on arvestades tehtud toimingute mahtu ja vajalikkust põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 363 eurot. 14.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on menetluskuludelt viivise väljamõistmise taotluse esitanud ja kohus rahuldab selle. /allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.