Obsah (13)

§ 396§ 76§ 100§ 101§ 108§ 402§ 406§ 403§ 4035§ 82§ 94§ 397§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-10829 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capita

§ 396

lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

1. Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista väikelaenulepingust nr 3583838 tuleneva põhivõla 9573,68 eurot, intressi 733,11 eurot, kuutasu 101,35 eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2723,12 eurot ning hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 9573,68 eurot alates 01.08.2023 kuni põhinõude täitmiseni 17,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. 3
2. Hagiavaldusest nähtub, et AS LHV Finance ja kostja sõlmisid 02.03.2021 väikelaenulepingu nr 3583838, mille alusel anti kostjale 10 000 eurot laenu (dtl 66-70). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga

§ 402

lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu 10 000 eurot 02.03.2021 välja maksnud (dtl 159). Vastavalt väikelaenulepingu tüüptingimuste punktile 6.1 oli kostjal kohustus laen vastavalt graafikule (dtl 67) tagasi maksta. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt on kostja teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 1191,30 eurot. 11. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2020 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,09%.

§ 406

2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 20,09% = 60,27%. Kostjale väikelaenulepingu nr 3583838 alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 23,71% aastas (dtl 66), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

1. Krediidiandja luges väikelaenulepingu nr 3583838 üles öelduks 29.12.2021 (dtl 78-82) ning loovutas nõude hagejale 30.12.2021 (dtl 83). Kostja ülesütlemisele ega nõude loovutamisele vastuväiteid esitanud ei ole.
2. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
3. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld.

§ 403

4 lg 1 järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama.

§ 403

4 lg 6 kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,

§ 403

4 lg 13).

§ 4035

lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.

1. Kohus selgitas 03.11.2023 hagejale, et hagejal tuleb lepingu kehtivuse kontrolliks vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka tõendada (dtl 130-131).
2. Hagiavaldusest, vastusest kohtule, seisukohast kohtule, täiendatud hagiavaldustest ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et väikelaenulepingu nr 3583838 sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli kohtu hinnangul piisav. Kohus loeb antud juhul piisavaks krediidiandja kinnituse, et enne lepingu nr 3583838 sõlmimist hindas krediidiandja laenusaaja krediidivõimelisust laenusaaja poolt 08.02.2021 esitatud 4 laenutaotluse, taotlusele eelnenud 6 kuu pangakonto väljavõtte ja ka sisemiste ning välimiste andmebaaside põhjal. Krediidiandja arvestas kostja korrigeeritud sissetulekuks 1879,31 eurot, kuivõrd kostjal on 4 ülalpeetavat ja kostja igakuiste kohustustena 809,36 eurot. Kohus tegi kindlaks kostja pangakonto väljavõttelt (dtl 143), et kostja kuue kuu keskmiseks igakuiseks sissetulekuks oli 2181,84 eurot ning laenutaotluse esitamise hetkel oli kostja igakuiste kohustuste suuruseks 1016,36 eurot. Kohus arvestas kostja kohustuste hulka igakuise kulu Inbank AS-ile 132,20 eurot (dtl 218), AB Kreditex AS-ile 193 eurot (dtl 214), AS-ile LHV Finance lepingu nr 2655783 alusel 191,16 eurot (dtl 75, 216) ja lisaks 500 eurot elatise tasumiseks, kuivõrd igakuiselt kostja sellises summas raha kokku kolmele eraisikule kandis. Kohus kontrollis rahvastikuregistrist, et tegemist on kostja laste emadega. Kostja tagastas AS-ile LHV Finance krediidi 09.02.
3. Kohtul puudub alus krediidiandja poolt väidetus kahelda, samuti ei ole kostja eeltoodule vastuväiteid esitanud. Samuti nähtub kontolt, et kostja on krediidi tagastanud Swedbank AS-ile 10.01.2021 ja 09.02.2021 mõlemal korral 1000 eurot. Asjaolu, et kostja krediidi peale laenu saamist uuesti kasutusele võtab, ei saanud olla ega pidanudki olema krediidiandjale ettenähtav. Kui kostja tasus krediidid ära vaid selleks, et näidata enda maksekoormust väiksemana ja seetõttu laenu saada, siis on see kohtu hinnangul kostja enda risk. 21.01.2021 sai kostja lisaks laenu summas 15 000 eurot Coop Finants AS-ilt, mille igakuine makse oli 287,69 eurot (dtl 219). Väikelaenulepingu nr 3583838 igakuiseks kuumakseks sai 273,66 eurot. Seega jäi kostjale peale kohustuste mahaarvamist igakuiselt 604,13 eurot. Asjaolu, et kostja sai 02.03.2021 täiendavalt laenu 2000 eurot Ühisraha OÜ-lt (dtl 217), ei saanud krediidiandjale kostja krediidivõime hindamisel olla ettenähtav. Isegi, kui arvestada igakuisest sissetulekust lisaks finantskohustustele maha veel mõistlikus suuruses püsikulud, mis võisid kostjal olla (nt kommunaalkulud vms), kuid mille osas ei ole krediidiandja märkinud, et ta oleks neid kulusid hinnanud, on krediidiandja sellegipoolest kohtu hinnangul asunud põhjendatud järeldusele, et kostja on lepingu sõlmimisel olnud maksevõimeline. Kostja ei ole menetluses esitatud tõenditega suutnud kohut vastupidises veenda.
4. Hageja on palunud kostjalt välja mõista väikelaenulepingust nr 3583838 tuleneva põhivõlgnevuse 9573,68 eurot.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on rahalise kohustuse sissenõudmise eelduseks

§ 108lg 1 järgi kehtiva rahalise kohustuse olemasolu ja selle rikkumine kostja poolt.

Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-50-06 punktist 15 tulenevalt rikkumise vabandatavus ei tule rahalise kohustuse puhul reeglina kõne alla. Krediidiandja ja kostja vahel 2.03.2021 sõlmitud väikelaenulepingust nr 3583838 tulenevalt sai kostja laenu 10 000 eurot (dtl 159). Kostja on põhiosa katteks tagasimakseid teinud 4. esimest osamakset summas 426,32 eurot. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Seega on kostjal tasumata põhivõlgnevus 9573,68 eurot (10 000-426,32). Krediidiandja andis kostjale 14.12.2021 kirjaga võlgnevuse tasumiseks aega kuni 28.12.2021 (dtl 73-77).

§ 82

lg 1 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 82

lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Krediidiandja luges väikelaenulepingu nr 3583838 üles öelduks 5 28.12.2021 (dtl 78-82). Kohtu hinnangul on tulenevalt ülesütlemise hoiatuses antud tähtajast korrektne lugeda väikelaenuleping ülesöelduks 29.12.2021. Lepingust tulenev kohustus muutus seega sissenõutavaks 29.12.2021. Hagejal tekkis seega 29.12.2021

§ 82

lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus muutus sissenõutavaks. Kostja rikkumine ei ole vabandatav, seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kohtu hinnangul tuleb seega kostjalt hagejale välja mõista põhivõlgnevus 9573,68 eurot. 18. Hageja nõuab kostjalt väikelaenulepingust nr 3583838 tuleneva intressi 733,11 euro tasumist.

§ 94

lg 3 esimese lause kohaselt fikseeritud intressimääraks on lepingus võlausaldaja ja võlgniku vahel terveks lepingu kehtivuse ajaks kokkulepitud intressimäär või kindlateks ajavahemikeks kokkulepitud intressimäär, mis arvutatakse üksnes kindlaksmääratud protsendimäära alusel.

§ 397

sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest.

§ 397lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Riigikohus on 29.01.2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 tehtud otsuse punktis 17 selgitanud, et kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Kostja jäi intressi maksetega võlgnevusse alates 20.08.2021 osamaksest ja hageja on arvestanud intressi kuni 28.12.

1. Kostjal on jäänud tasumata 20.08.2021 intress 142,81 eurot, 20.09.2021 intress 141,16 eurot, 20.10.2021 intress 139,48 eurot, 20.11.2021 intressi 137,78 eurot, 20.12.2021 intress 136,06 eurot ja 28.12.2021 intress 35,82 eurot, kokku 733,11 eurot (dtl 67). Kuna lepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja intressinõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intress 733,11 eurot.
2. Hageja on palunud kostjalt välja mõista väikelaenulepingust nr 3583838 tuleneva kuutasu summas 101,35 eurot. Vastavalt lepingule on kostja kohustatud tasuma kuutasu, mis on lepingu kohaselt 8% igakuiselt krediidisumma tagasimakse ja intressi summalt (dtl 66), s.o 20,27 eurot, v.a esimene kuutasu makse 27,43 eurot. Kostjal on lepingu ülesütlemise ajal kuutasu võlgnevus alates 20.08.2021 kuni 28.12.2021 eest 101,35 eurot (5x20,27). Kohtu hinnangul saab kuutasu nõuded lugeda hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks. Kostja 6 ei ole nõudele vastu vaielnud ega tõendanud, et ta on kuutasu tasunud. Kohus rahuldab hageja nõude kuutasude võlgnevuse osas summas 101,35 eurot.
3. Hageja on palunud kostjalt välja mõista väikelaenulepingust nr 3583838 tulenevad sissenõudmiskulud summas 35 eurot.

§ 113

² lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Antud juhul on hageja nõue üle 1000 euro. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulusid 35 eurot. Hageja on saatnud kostjale nõudekirja 06.01.2022 (dtl 84) hinnaga 25 eurot, nõudekirja 10.03.2022 (dtl 85) hinnaga 5 eurot ja nõudekirja 10.02.2023 (dtl 86) hinnaga 5 eurot. Kohus leiab, et sissenõudmiskulude nõue summas 35 eurot on põhjendatud, kuivõrd kostja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hagejale oli väga hästi teada, et kostja elab Soomes. Hageja on kohtule selgitanud, et Soome kohtu kaudu dokumentide kättetoimetamine kostjale ebaõnnestus ning kohus teavitas hagejat, et kostja aadressiks on Soome registris XXX(dtl 108). 21. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka väikelaenulepingust nr 3583838 tuleneva viivise 2723,12 eurot ja edasiulatuva viivise.

§ 101

lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 29.12.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni 31.07.2023 lepingujärgse määraga 17,9% aastas, kokku summas 2723,12 eurot. Arvestades, et kostja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis põhivõlgnevuselt 9573,68 eurolt lepingujärgse määraga 17,9% aastas ajavahemikul 29.12.2021-31.07.2023 (k.a), mis on 2723,12 eurot. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 7 Hageja nõuab kostjalt viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 01.08.2023 lepingujärgses määras s.o 17,9% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Kohus leiab, et edasiulatuva viivise nõue on põhjendatud. Arvestades, et kostja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses, on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis põhivõlgnevuselt 9573,68 eurolt alates 01.08.2023 kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgse määraga 17,9% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

1. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista väikelaenulepingu nr 3583838 järgi põhivõlg 9573,68 eurot, intress 733,11 eurot, kuutasu 101,35 eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2723,12 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt 9573,68 eurolt alates 01.08.2023 kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgse määraga 17,9% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
3. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista riigilõivu summas 910 eurot, õigusabikulud 420 eurot ning viivise menetluskuludelt. Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Samas on kohtu hinnangul märgitud õigusabikulud ülepaisutatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Hageja esitas menetluskulud hagiavalduse esitamise seisuga, kohtu hinnangul ei ole hagiavalduse koostamisele põhjendatud ajakulu 3,5 tundi, arvestades, et hagejal tuli hiljem hagiavaldust täpsustada. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 2 tunni eest 240 eurot, sh käibemaks. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
4. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 8