Obsah (7)

§ 217§ 238§ 173§ 37§ 180§ 313§ 306

1-24-7566 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2025, Tallinn Kriminaalasja number 1-24-7566 (24231554247) Kohtunik Siim Mõistlik Kohtuistungi s

§ 217alusel peeti kinni 04.11.2024, alates 06.11.2024 vahistamine kuni 03.01.2025.

Varasem karistatus: kehtivad kriminaalkaristusi 2 – viimati karistati 27.06.2023 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 5, 9,

§ 238lg 2 alusel vangistusega 1 aasta, Kar

S § 65 lg 2, § 64 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta ja 2 kuud. Kehtivaid väärteokaristusi

1. Kaitsja Advokaat Leelo Viil (määratud korras) RESOLUTSIOON
4. Maksim Pronin süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 5, 9 ettenähtud kuritegude toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud.

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada Maksim Proninile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus ära kandmata karistuse hulka ning ära 1 kandmisele määratud vangistuse, s.o 1 (üks) aasta ära kandmist arvestada alates Maksim Pronini kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 04.11.

2. Maksim Pronini suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata, tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või kandmisele määratud vangistuse tähtaja saabumisel, sõltuvalt sellest, kumb asjaolu saabub enne. Menetluskulu
3. Maksim Proninilt välja mõista

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1329 eurot; - määratud kaitsjale Leelo Viil kohtueelses menetluses makstud tasu 710,04 eurot ning kohtumenetluses makstud 417,24 eurot, kokku määratud kaitsjale makstud tasu 1127,28 eurot; s.o kokku menetluskulu 2456,28 eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV PANK, maksekorraldusse märkida viitenumber

1. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilhagi
2. Kannatanu XXX OÜ poolt Maksim Pronini vastu esitatud tsiviilhagi 2333,50 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning mõista Maksim Proninilt XXX OÜ kasuks välja 2333, 50 eurot , mis tuleb Maksim Proninil kanda XXX OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXX. Makse teostamisel tuleb selgitusse märkida kriminaalasja number ja viide sellele, et tegemist on M. Pronini poolt kahju hüvitamisega.
3. Kannatanu XXX OÜ esitatud tsiviilhagi A-Pant OÜ ebaseaduslikus valduses oleva ja Põhja Prefektuuri isikuvastaste kuritegu talituses asukohaga Pärnu mnt 139, Tallinn hoiustatud kolme kuldketi kaaluga 7,86-7,87 grammi, 9,40 grammi ja 6,20 grammi (väärtusega vastavalt 819 eurot, 994,50 eurot ja 643,50 eurot) omandiõiguse tunnustamises ja asjade A-Pant OÜ ebaseaduslikust valdusest väljanõudmises XXX OÜ valdusesse rahuldada täies ulatuses, ning AÕS § 34 lg 1, § 39 lg 1 ja § 80 lg 1 alusel lõpetada A-Pant OÜ ebaseaduslik valdus Põhja prefektuuri isikuvastaste kuritegu talituses hoiustatud kolme kuldketti kaaluga 7,86-7,87 grammi, 9,40 grammi ja 6,20 grammi (väärtusega vastavalt 819 eurot, 994,50 eurot ja 643,50 eurot) üle ja tunnustada XXX OÜ omandiõigust kuldkettidele ning anda kuldketid A-Pant OÜ ebaseaduslikult valdusest XXX OÜ valdusse.
4. Kannatanu XXX OÜ esitatud tsiviilhagi Ades OÜ ebaseaduslikus valduses oleva ja Põhja Prefektuuri isikuvastaste kuritegu talituses asukohaga Pärnu mnt 139, Tallinn hoiustatud kuue kuldketi kaaluga 2,97 grammi, 4,26 grammi, 4,24 grammi,4,85 grammi, 4,40 grammi, 3,73 grammi (väärtusega vastavalt 308,75 eurot, 442 eurot, 334,75 eurot, 500,50 eurot, 403 eurot ja 393,25 eurot) omandiõiguse tunnustamises ja asjade Ades OÜ ebaseaduslikust valdusest väljanõudmises XXX OÜ valdusesse rahuldada täies ulatuses, ning AÕS § 34 lg 1, § 39 lg 1 ja § 80 lg 1 alusel lõpetada Ades OÜ ebaseaduslik valdus Põhja prefektuuri isikuvastaste kuritegu talituses hoiustatud kuue kuldketti kaaluga 2,97 grammi, 4,26 grammi, 4,24 grammi,4,85 grammi, 4,40 grammi, 3,73 grammi (väärtusega vastavalt 308,75 eurot, 442 eurot, 334,75 eurot, 500,50 eurot, 403 eurot ja 393,25 eurot) üle ja tunnustada XXX OÜ omandiõigust kuldkettidele ning anda kuldketid Ades OÜ ebaseaduslikult valdusest XXX OÜ valdusse. Asitõendid
5. 19.10.2024 Tallinnas Mahtra 1 Mustakivi Keskuses XXX OÜ-le kuuluvas kaupluses sündmuskoha vaatluse käigus kogutud puuteproovid, želatiinkilele talletatud jalatsijälje fragment ning N.Klt ja T.Mlt võetud võrdlusproovid, mis on hoiustatud Põhja prefektuuri asitõendite laos Rahumäe tee 6/1 Tallinnas (akt nr 24ATH32848) ja milledel puudub kohtuotsuse jõustumise järgselt tõenduslik ja materiaalne väärtus 2 hävitada

126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib süüdistatav esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 17.01.2025.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule teatamist.

1. SÜÜDISTUSE SISU Maksim Pronin`it süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda karistati Harju Maakohtu 27.06.2023 otsusega kriminaalasjas nr 1-23-3214 KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest ja Harju Maakohtu 06.05.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-2824 KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest, millised karistused ei ole kustunud, palus võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 17.10.2024 ajavahemikul kell 12:47 kuni 13:52 Tallinnas Mahtra 1 Mustakivi Kaubanduskeskuses asuvas, XXX OÜ-le kuuluvas juveelitoodete kaupluses klienditeenindajal näidata endale erinevaid kuldehteid ning olles välja valinud kullast 10,44 grammi kaaluva kaelaketi müügihinnaga 1540.00 eurot, mille soodushind oli sel hetkel tulenevalt kaupluse sooduskampaaniast 1001.00 eurot ja saanud selle keti enda kätte, lahkus ketiga ilma selle eest tasumata kauplusest, eirates vargust märganud klienditeenindaja karjumist, tekitades vargusega XXX OÜ-le varalist kahju 1001.00 eurot. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud omastamise ja kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, palus uuesti võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 19.10.2024 kella 10:40 paiku Tallinnas Mahtra 1 Mustakivi Kaubanduskeskuses asuvas XXX OÜ-le kuuluvas juveelitoodete kaupluses näidata klienditeenindajal endale erinevaid kuldehteid. Kui klienditeenindaja avas kella 11:05 paiku talle konkreetse ehte näitamiseks leti all oleva vitriinkapi, heitis Maksim Pronin end ülakehaga üle leti ja haaras vitriinkapist aluse kolmeteistkümne kullast käeketiga ning põgenes nendega klienditeenindaja nähes kauplusest, jättes aluse ja sellel olevate kuldehete eest tahtlikult tasumata. Varastatud kullast käekettide tehasekaal ja müügihind arvestades kaupluses varguse hetkel olevat 35-protsendilist allahindlust oli kannatanu esindaja andmetel järgmine: 3,98 grammise keti hind 412.75 eurot; 7,87 grammise keti hind 819.00 eurot; 4,24 grammise keti hind 334.75 eurot; 4,26 grammise keti hind 442.00 eurot; 6,21 grammise keti hind 643.50 eurot; 4,85 grammise keti hind 500.50 eurot;9,55 grammise keti hind 994.50 eurot; 5,27 grammise keti hind 549.25 eurot; 4,40 grammise keti hind 403.00 eurot; 8,51 grammise keti hind 884.00 eurot; 2,97 grammise keti hind 308.75 eurot; 4,68 grammise keti hind 487.50 eurot; 3,73 grammise keti hind 393.25 eurot, nimetatud kuldkettide vargusega tekitas Maksim Pronin XXX OÜ-le varalist kahju kokku vähemalt 7172.75 eurot. Oma tahtliku tegevusega pani Maksim Pronin toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja süstemaatiliselt, olles isikuks, kes on varem toime pannud omastamise, s.o KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning uurinud ja hinnanud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. 3 17.10.2024 vargus Tallinnas Mahtra 1 Mustakivi Kaubanduskeskuses asuvas XXX OÜle kuuluvas juveelitoodete kaupluses Tunnistaja I.A ütluste (I kd, tl 18-24) kohaselt oli ta 17.10.2024 tööl Mustakivi keskuses asuvas XXX OÜ juveeliehete kaupluses. Kella 12.30-13.00 paiku tuli kauplusesse umbes 30aastane meesterahvas, kes soovis erinevaid ehteid näha ning lahkus midagi ostmata. Meesterahvas tuli 30-40 minuti pärast tagasi kauplusesse ja soovis uuesti kette vaadata. Tunnistaja näitas enda käest erinevaid kette, ühtegi ketti meesterahva kätte ei andnud. Tunnistaja kasutas hinna täpsustamiseks kalkulaatorit, ei mäleta kuhu sel hetkel ühe kettidest pani, aga kui meesterahvas tänas ja väljus, sai tunnistaja aru, et meesterahvas varastas viimasena tutvustatud keti. Müüja hüüdis meesterahvale järgi, et ta ootaks ja kuhu ta läheb, kuid meesterahvas väljus ja jooksis minema. Meesterahvale ta ei järgnenud, väljutas häirenuppu, helistas kaupluse juhatajale, turvafirmasse ja seejärel Häirekeskusesse. Viimast kinnitab ka kõnesalvestis (I kd, tl 4-15). Mustakivi Kaubanduskeskuse turvakaamerate videosalvestised (koos asitõendi vaatlusprotokolliga, kr. toimik I kd, tl 35-61) kinnitavad, et Maksim Pronin käis 17.10.2024 kaubanduskeskuses, kell 12.47 siseneb esimesel korrusel asuvasse XXX OÜ-le kuuluvasse kauplusesse ning väljub sealt 13.52 (kauplusest seest videosalvestist pole). Seejärel lahkub kaubanduskeskusest, siseneb paari minuti pärast uuesti ning läheb Jemeralda ja ABC Laenud kauplustesse. Kell 14.13 lahkub M. Pronin kaubanduskeskusest. Süüteoteate (I kd, tl 16) ja kannatanu XXX OÜ esindaja N.K ütluste (I kd, tl 116-137) kohaselt varastati 17.10.2024 kauplusest Bismarck stiilis kollasest kullast kett prooviga 585., pikkusega 50 cm ja kaaluga 10,44 grammi, mille soodushind oli sel päeval 1001 eurot. Samadele omadustele vastava keti pantis Maksim Pronin 17.10.2024 OÜ Luutar Tallinna Mustamäe esinduses, mida kinnitab OÜ Luutar vastus ning laenuleping (I kd, tl 64-68, 72) ja keti vaatlusprotokoll (I kd, tl 73-81). Maksim Pronin tunnistab varguse toimepanemist. Ütluste (II kd, tl 151-159) kohaselt palus ta müüjal näidata ühte kollasest kullast kaelaketti, kui sai selle enda kätte, kõndis sellega lihtsalt poest välja, ei mäleta, kas müüja talle midagi järgi hüüdis. Samuti tunnistab süüdistatav keti pantimist Mustika keskuse Luutari pandimajas. Seega leiab kohus, et on tõendatud Maksim Pronini poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine. Asjas ei ole vaidlust objektiivsete asjaolude osas, ehk süüdistatav võttis ära tema jaoks võõra asja ning samuti ei kahtlust süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgis. Süüdistatav pantis varastatud eseme ning kasutas saadud rahalisi vahendeid ütluste kohaselt enda ja oma lähedaste tarbeks. Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdistatava sihipärast käitumist leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga. 19.10.2024 vargus Tallinnas Mahtra 1 Mustakivi Kaubanduskeskuses asuvas XXX OÜle kuuluvas juveelitoodete kaupluses Tunnistaja T.M ütluste (I kd, tl 111-114) kohaselt oli ta 19.10.2024 asendajana tööl XXX OÜle kuuluvas juveelikaupluses. Kella 10.30-10.45 ajal tuli kauplusesse meesterahvas, kes soovis osta käevõru ja ketti maksumusega kuni 1500 eurot. Tunnistaja näitas kliendile erinevaid tooteid, kätte talle midagi ei andnud. Kui tunnistaja kummardus alla, et all pool olevaid ehteid võtta, heitis meesterahvas letile ja võttis klaasi all oleva kuldehetega aluse ja jooksis minema. Tunnistaja proovis meesterahvale järgi joosta, kuid ei saanud teda kätte. Varastati 8-10 kuldehet. Kui ta šokist toibus, helistas kaupluse juhatajale, kes omakorda helistas politseisse. Viimast kinnitab Häirekeskuse kõnesalvestis (I kd, tl 4-15). Mustakivi Kaubanduskeskuse turvakaamerate videosalvestiste (koos asitõendi vaatlusprotokolliga, I kd, tl 172-186) kohaselt 19.10.2024 kell 10.40 siseneb XXX OÜ-le kuuluvasse kauplusesse tunnistaja poolt kirjeldatud välimusega meesterahvas. Kell 11.05 väljub meesterahvas kauplusest, käes alus, mille peal kettidele sarnanevad esemed, ning 4 teenindajast naisterahvas jookseb talle järgi. Kui teenindaja jõuab meesterahvale koridoris järgi, jookseb meesterahvas kaubanduskeskuse välisuksest välja, jätkates jooksmist kaubanduskeskusest eemale. Kannatanu XXX OÜ esindaja N.K ütluste (I kd, tl 116-137) kohaselt varastati 19.10.2024 kauplusest 13 roosast õõnsast
3. prooviga kullast naiste käevõru, milliste käevõrude omadused (kaal, maksumus, saatelehe nr) on tema ütlustes välja toodud ning nähtuvad lisatud saatelehtedel. Kuhu on varastatud kettide juurde tehtud märge. Tekitati kahju 7172,75 eurot (I kd, tl 138-142). N.K pani 19.10.2024 turvakaamera salvestise kaadrist pildi varguse toimepannud isikust Facebooki gruppi „Tallintsõ“, mille peale üks tütarlaps kirjutas, et isik on sarnane Maksim Proniniga (I kd, tl 116-137). Ütlustele on lisatud ka vastav Facebook chati vestlus (I kd, tl 157-164). Maksim Pronin tunnistab varguse toimepanemist. Ütluste (II kd, tl 151-159) kohaselt 19.10.2024 otsustas minna samasse juveelikauplusesse vargile, kus käis 17.
4. Kaupluses oli tööl teine teenindaja, süüdistatav vaatas ehteid ja samal ajal kui müüja hakkas talle kõrvarõngaid näitama, sirutas oma käe üle vitriinkapi ja võttis sealt karbi kullast käekettidega. Arvab, et seal oli umbes 10 ketti. Jooksis karbiga kauplusest välja, ei mäleta, et keegi oleks talle midagi hüüdnud või järgi jooksnud. Pärast vargust pantis süüdistatav tema ütluste kohaselt Lasnamäel Kalevipoja peatuse lähedal A-pant pandimajas 3-4 ketti ja Punasel tänaval olevas pandimajas samuti 3-4 ketti. Mõne päeva pärast palus sõbral Al Koplis, Karja 1 kõrval olevasse pandimajja viia ülejäänud 3 ketti. A.R kinnitas (II kd, tl 114-120), et Maksimi soovil pantis Kari tn pandimajas kolm ketti, üks kuldne ja kaks kuldset, millel hõbedased vahedetailid. Kohtueelsel uurimisel saadi pandimajadest kätte kokku 9 ketti. Maksim Pronin pantis A-pant pandimajas laenulepingu nr 24J/193646 kohaselt (I kd, tl 194) kolm ketti, mida vaadeldi (I kd, tl 196-223) ja millised on tunnistaja T.M ja kannatanu esindaja N.K ära tundnud (I kd, tl 246252; II kd, tl 51-57, 48-64). Samuti pantis Maksim Pronin Ades OÜ-le kuuluvas pandimajas lepingu nr 191024-6 (II kd, tl 7) kohaselt kolm kuldkäeketti ja A.R lepingu nr 201024-5 (II kd, tl 22) kohaselt kolm ketti, milliseid on vaadeldud (II kd, tl 8-20, 23-40) ja millistest on kannatanu esindaja N.K on ära tundnud neli (II kd, tl 72-78, 79-85, 86-
5. 93-99). Seega on tõendatud ja asjas ei ole vaidlust selles, et Maksim Pronin pani toime KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo. Küll aga väidab süüdistatav, et varastas ainult 9 ketti, mis pandimajadest kätte saadi, mitte 13, nagu kannatanu esindaja on avaldanud. Kannatanu esindaja N.K mäletamist mööda oli alusel 13 käevõru ning kohe pärast politsei lahkumist tegi kannatanu esindaja ka kuldkettide osas inventuuri arve-saatelehtede alusel, mis kinnitas, et puudu oli 13 ketti. Seda kinnitab ka tunnistaja T.M, kelle ütluste kohaselt on võimalik, et puudu oli 13-15 käeketti. Tunnistaja T.M sõnutsi ta ehteid enne tööle asumist üle ei lugenud, kuid arvas,, et varastatud alusel oli 8-10 käeketti Samas kuulis hiljem Ilt, et viimane oli kette tõstnud ühest karbist teise. Kettidel alusel kindlat kohta ei ole, neid võib tõsta ühest karbist teise. Kannatanu esindaja N.K ütluste kohaselt ei tööta tunnistaja T.M kaupluses kogu aeg, siis ei oma ta ülevaadet kaupade kogusest. Tunnistaja T.M tõstis hommikul ketid seifist välja ja mäletab suurema osa kettide välimust aga mitte kõiki ning kirjeldab neid oma ütlustes. N.K ei mäleta kõigi ehete välimust, sest teinekord on ehteid tellinud ka I.A. Kõigi ehete inventuuri teevad kord aastas ja 6 kuu tagant müüdud ehete inventuuri. Samas kontrollitakse kannatanu esindaja sõnutsi ehete koguseid kord nädalas. Oluline on kohtu hinnangul seegi, et kannatanu esindaja ütluste kohaselt on riiulid klientide poolt täielikult kaetud klaasseinaga ning ainus võimalus ehteid riiulist välja võtta on avada klienditeenindaja poolne lukustatav klaasist lükanduks. Kannatanu sellekohaseid väiteid kinnitab ka sündmuskohavaatlus protokoll (täiendades, et riiulite klaasid olid kahjustusteta) ja 5 selle juurde lisatud fotod. Kohtu hinnangul muudab nii kuldehete eksponeerimiseks kasutatud inventar kui ka kannatanu ja tunnistajate poolt kirjeldatud eksponeerimise viis (sh. ei anta ehteid klientide kätte ning iga tööpäeva lõpus pannakse seifi, kust nad järgmisel tööpäeval jälle välja võetakse) ehete muu kannatanule märkamatu kadumise võimaluse ebatõenäoliseks. Sellest lähtuvalt ei ole kohtul alust arvata, et kannatanu poolt esitatud andmed oleksid ebausaldusväärsed. Ütlustes on olnud mõningaid ebakõlasid kettide omaduste kohta, kuid kannatanu on selgitanud, et kõikide kettide välimust ta ei mäleta ning kaal märgitakse saatelehele ostes ja hiljem kaaludes võib olla kaaluvahe. Samuti mõjutab kaalu ehte lihvimine läike taastamise eesmärgil või ehte vahele sattunud mustus. Maksim Pronin aga ise täpselt ei mäletanud palju kette ta sel kuupäeval varastas, pakkus, et umbes
6. Samuti ei osanud ta täpselt öelda, mitu ketti ka igasse pandimajja viis, arvas, et
7. Kohtumenetluses on ta jäänud ehete arvu juurde, mis vastab täpselt pandimajadest kätte saadud ehete arvule (s.t 9 käeketti). Kettide viimine mitmesse pandimajja ja ka sõbra kaasamine viitab pigem soovile enda jälgi segada ning raskendada kettide asukoha hilisemat tuvastamist. Samuti ei saa välistada võimalust, et varguse järgselt lahtise kettide alusega kaubanduskeskusest ära joostes võis mõni kett maha kukkuda. Sellele võib viidata ka A-Pant OÜ vastusest nähtuv, mille kohaselt 19.10.2024 panditud ühel ketil oli lukk katki ning ühel kriimustused. Seega peab kohus usaldusväärseks kannatanu väidet, et varastati 13 ketti. Asjas ei ole vaidlust selle osas, et süüdistatav võttis ära tema jaoks võõrad asjad ning samuti ei kahtlust süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgis. Süüdistatav pantis varastatud ketid ning kasutas saadud rahalisi vahendeid ütluste kohaselt oma lähedaste tarbeks. Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdistatava sihipärast käitumist leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 5 järgi, s.o varguse toimepanemine avalikult ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. Vargus on avalik, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest. Kui isikut märgatakse varguse toimepanemisel ja ta üritab sellest hoolimata asja hõivamist jätkata, kasvab vargus üle avalikuks varguseks või selle katseks (RKKK 3-1-1-93-96). Antud juhul kuritegude toimepanemise asjaoludest nähtuvalt varastas süüdistatav kahel korral kuldehteid juveelipoest. Ühel korral võttis keti letilt teenindaja märkamata, kuid kohe kui süüdistatav poest lahkus, sai teenindaja koheselt aru, et kett on ära võetud ning hüüdis süüdistatavale järgi. Teisel korral heitis süüdistatav end letile ja võttis vitriinkapist aluse kettidega ning jooksis kauplusest ning kaubanduskeskusest välja, teenindaja hüüdis ja jooksis talle järgi. Süüdistatav küll väitis, et ei märganud, et keegi teda hüüdnud oleks või talle järgi jooksnud, kuid seda ei saa pidada tõenäoliseks, kuna vargused ei olnud pandud toime salaja, vaid olles teenindajaga kahekesi kaupluses võttes esemed ära teenindaja silme alt ning sellele reageerimine on inimeste puhul automaatne. Seega sai süüdistatav üheselt aru, et klienditeenindajad said aru tema õigusvastasest käitumisest. Seega leiab kohus, et antud juhul oli vargus toime pandud avalikult. Kuivõrd kogutud tõenditest tulenevalt süüdistatav vägivalda võõra vallasasja äravõtmisel ei kasutanud, siis on tegemist võõra vallasaja äravõtmisega avalikult, kuid vägivalda kasutamata KarS § 199 lg 2 p 5 tähenduses. Süüdistusakti kohaselt on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on Maksim Pronin toime pannud kaks vargust. Kohus peab vajalikuks märkida asjaolu, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus, oluline on, et varastamine on kujunenud isiku elustiiliks või harjumuseks. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et Maksim Pronin pani toime kaks varguse episoodi ning kahe päevase vahega, 17.10.2024 ja 19.10.
8. Teda on karistatud 27.06.2023 6 Harju Maakohtu poolt samuti KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi, millise karistuse kandmiselt vabanes ennetähtaegselt ning katseaeg lõppes 28.06.
9. Ehk siis antud kaks vargust on ta toime pannud 3 ja pool kuud pärast samaliigilise teo eest mõistetud karistuse katseaja lõppu. See tähendab, et süüdistatava jaoks on varavastaste süütegude toimepanemine olnud süsteemne. Sellistest andmetest tulenevalt asub kohus seisukohale, et varguse süstemaatilisuse kriteerium on täidetud faktilises mõttes KarS § 199 lg 2 p 9 tähenduses. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Lisaks eelmärgitule on süüdistusaktist tulenevalt süüdistuse formuleeringus süüdistatud süüdistatavat ka selles, et ta on temale inkrimineeritud süüteod toime pannud isikuna, kes on varem toime pannud omastamise. Maksim Pronini karistusregistri andmetest ja Harju Maakohtu 06.05.2021 otsusest nr 1-21-2824, nähtub, et süüdistatav on süüdi mõistetud KarS § 201 lg 1 järgi ning teda karistati 2 kuulise vangistusega, mis jäeti KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel 1 aastase katseajaga kohaldamata. Seega algas kohtu määratud katseaeg 06.05.2021 ja lõppes 05.05.
10. Kuivõrd süüdistatav pani süüteod toime ajal, mil viidatud otsusega karistus ei olnud kustunud, oli süüdistatav isikuks, kes on varem toime pannud omastamise, s.t tegemist on KarS § 199 lg 2 p 4 märgitud isikuga. Samas on süüdistatav vargused toime pannud süstemaatiliselt ning eraldi ei ole vaja enam teha viidet KarS § 199 lg 2 p-le
11. Kuivõrd süüdistatav on varem toime pannud ka omastamise, on tegemist erilise isikutunnusega KarS § 24 lg 1 tähenduses, mis kirjeldab toimepanija isikuomadusi ning kuigi see tunnus oleks eraldi kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, ei saa seda eraldi kvalifitseerida, kuivõrd süüdistatava tegevus on kvalifitseeritav juba KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Seega tuleb eriline isiktunnus nimetada süüdistuse formuleeringus, jättes selle paragrahvi lõike ja punkti täpsusega fikseerimata. Seetõttu leiab kohus, et süüdistusaktis on süüdistatava Maksim Pronini käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 5 ja 9 ettenähtud kuriteona, märkides ära ka süüdistatava erilise isikutunnuse, s.t võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja süstemaatiliselt, olles isikuks, kes on varem toime pannud omastamise.
12. TSIVIILHAGID Kohtueelsel menetlusel on kannatanu XXX OÜ esitanud hagiavalduse (II k, tl 249-252) millest nähtuvalt soovib kannatanu temale kuriteoga tekitatud kahju summas 2333,50 eurot väljamõistmist süüdistatavalt. Samuti nõuda A-Pant OÜ ebaseaduslikust valdusest välja kolm kullast käeketti (7,86-7,87 grammi, 9,40 grammi, 6,20 grammi) XXX OÜ valdusesse, või alternatiivselt temale õigusvastaselt tekitatud kahju 2457 eurot väljanõudmist süüdistatavalt. Ades OÜ ebaseaduslikust valdusest välja nõuda kuus kullast käeketti (2,97 grammi, 4,26 grammi, 4,34 grammi, 4,85 grammi, 4,40 grammi, 3,73 grammi) XXX OÜ valdusesse, või alternatiivselt temale õigusvastaselt tekitatud kahju 2382,25 eurot väljanõudmist süüdistatavalt. Rahalised nõuded hüvitada XXX OÜ arveldusarvele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju 7 ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud kuritegudega. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanu isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista Maksim Proninilt kannatanu kasuks vastavalt tekitatud kahjule. XXX OÜ on esitanud alternatiivse tsiviilhagi, milles ta soovib temale kuuluvate asjade tagastamist A-Pant OÜ võõrast valdusest või siis 2457 euro välja mõistmist Maksim Proninilt. Kannatanu XXX OÜ on esitanud ka teise alternatiivse tsiviilhagi, milles ta soovib temale kuuluvate asjade tagastamist Ades OÜ võõrast valdusest või siis 2382,25 euro välja mõistmist Maksim Proninilt. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendatud, et 19.10.2024 varguse käigus Maksim Pronin varastas kannatanult 13 kuldketti, millistest 9 on Maksim Pronin ja tema tuttav A viinud pandimajja. A-Pant OÜ-le on edastatud tsiviilkostjaks tunnistamise määrus ja kannatanu hagiavaldus, kuid kui kuldkettide ostja ei ole avaldanud seisukohta kuldkettide tagastamisega seoses. Ades OÜ kui kuldkettide ostja ei ole nõustunud valduses olevate kuldkettide tagastamisega. Käesoleval juhul on küll valdajatelt nõutavad asjad ära võetud ja hoiustatud politseis, mistõttu on asja hoidjaks politsei, kui asjade otsesed valdajad ja endised valdajad A-Pant OÜ ning Ades OÜ on asja kaudseteks kaasvaldajaks, kuid AÕS § 80 lg 1 alusel esitatav hagi esitatakse sellegipoolest senise valdaja vastu ning politsei kui asja otsene valdaja on kohustatud asja välja andma sellele, kellele kohus selle määrab. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on varalise kahju hüvitamise eesmärk kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Käesoleval juhul on ilmselgelt tegemist otsese varalise kahjuga, mis hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise. On tuvastatud, et Maksim Pronin varastas vaidlusalused kuldehted XXX OÜ kauplusest, tekitades XXX OÜ-le varalist kahju ja pantides ehted ise või sõbra abil, saades selle eest laenu ning politsei võttis selle ehted kohtueelse uurimise käigus ära ja hoiustas asitõendite laos. Seega on esemed olemas endisel kujul. Käesoleval juhul on kannatanu esimese alternatiivina taotlenud asja tsiviilkostja ebaseaduslikust valdusest tagastamist ja juhul, kui kohus sellise nõude rahuldamata jätab, siis vara väärtuse hüvitamist M. Proninilt. Põhimõtteliselt võib kannatanust omanik kiita heaks kolmanda isiku ja valdaja vahelise käsutuse ja sel juhul saaks valdaja asja omanikuks ning tema vastu suunatud vindikatsiooninõue lõppeks ja käsutuse heaks kiitnud endisel omanikul tekiks nõue kolmanda isiku vastu, mille sisuks oleks asja hariliku väärtuse hüvitamine. Käesoleval juhul aga nõuab kannatanu ebaseadusliku valduse lõpetamist ja vaid juhul, kui kohus seda taotlust ei rahulda, siis hüvitise väljamõistmist süüdistatavalt. Seega ei ole kannatanu kui vara omanik vara valdaja ja kolmanda isiku vahelist käsutust heaks kiitnud, mistõttu puudub alus alternatiivse, s.o varalise kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamiseks. Käesoleval juhul on vaidlusalune vara olemas, kuid varalise kahju nõude esitamise eelduseks on vara hävimine või kaotsiminek. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on vaidlusaluste asjade puhul tegemist kuldkettidea, millede väärtus oli kannatanu hinnangul varguse hetkel kokku 4839,25 eurot, süüdistatav on vaidlusaluste ehted tsiviilkostjatele laenu tagatisena müünud kokku 1620 eurot eest Arvestades eelmärgitud hinnavahet ning samasuguse asja harilikku väärtust, sai tsiviilkostja 8 aru, et pandina vastu võetud asja väärtus on oluliselt suurem kui väljastatud laenusumma. Seejuures võeti tsiviilkostjalt valduses olev asi ära ja tsiviilkostja sai teada, et tegemist on varastatud asjaga, s.t tsiviilkostja tegevuse läbi sattus käibesse süüteo toimepanemise tulemusel saadud vara. Sellele vaatamata, olles teadlik nii asja omanikust, kuriteo toimepanemisest ja ka väärtuste vahest, ei nõustu tsiviilkostja Ades OÜ valdust asja üle loovutama. Kohus leiab, et kuna asi on omaniku valdusest välja läinud omaniku tahte vastaselt, tsiviilkostjast asja valdaja on sellest üheselt teada saanud, siis peab tsiviilkostja aru saama ka sellest, et tema valdusel puudub õiguslik alus ja kannatanul kui omanikul on suurem õigus asja vallata. Kuivõrd nende asjaolude esinemisele vaatamata tsiviilkostja asja valdusest loobuma ei nõustu, on tegemist pahauskse valdusega AÕS § 35 lg 2 tähenduses. AÕS § 95 lg 3 kohaselt heauskset omandamist ei toimu kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Kuivõrd vaidlusalused kuldketid on kannatanust omaniku valdusest välja läinud tema tahte vastaselt ja varguse tulemusena, ei ole uus valdaja asja omandanud heauskselt ning valdus asja üle on pahauskne ning kuna tsiviilkostja on saanud valduse asja üle, mis on varastatud, on tegemist ebaseadusliku valdusega AÕS § 34 lg 1 tähenduses. Sellest tulenevalt on XXX OÜ poolt Ades OÜ ja A-Pant OÜ vastu esitatud tsiviilhagis esitatud nõuded asjade võõrast valdusest tagastamiseks põhjendatud. AÕS § 80 lg 2 kohaselt tunnustab kohus XXX OÜ omandiõiguse nõuet temale kuuluvatele kuldkettidele (kaaluga 7,86-7,87 grammi, 9,40 grammi, 6,20 grammi) ning leiab, et asjade väljanõudmine tsiviilkostja A-Pant OÜ ebaseaduslikust valdusest XXX OÜ valdusse tuleb rahuldada ja Põhja prefektuuri isikuvastaste kuritegude talituses hoiustatud 3 kuldketti (kaaluga 7,86-7,87 grammi, 9,40 grammi, 6,20 grammi) tuleb välja anda selle omanikule XXX OÜ. AÕS § 80 lg 2 kohaselt tunnustab kohus XXX OÜ omandiõiguse nõuet temale kuuluvatele kuldkettidele (kaaluga 2,97 grammi, 4,26 grammi, 4,34 grammi, 4,85 grammi, 4,40 grammi, 3,73 grammi) ning leiab, et asjade väljanõudmine tsiviilkostja Ades OÜ ebaseaduslikust valdusest XXX OÜ valdusse tuleb rahuldada ja Põhja prefektuuri isikuvastaste kuritegude talituses hoiustatud 6 kuldketti (kaaluga 2,97 grammi, 4,26 grammi, 4,34 grammi, 4,85 grammi, 4,40 grammi, 3,73 grammi) tuleb välja anda selle omanikule XXX OÜ. Kohus asub seisukohale, et puutuvalt XXX OÜ esitatud tsiviilhagisse 2333,50 euro nõudes nähtub kriminaaltoimikust, et 19.10.2024 varstatud kuldkettidest ei saadud kätte 4 ketti ehk 3,98 grammine kett väärtusega 412,75 eurot, 5,27 grammine kett väärtusega 549,25 eurot, 8,51 grammine kett väärtusega 884 eurot ja 4,68 grammine kett väärtusega 487,50 eurot. Kokku 4 ketti väärtusega 2333,50 eurot. Kahju tõendavateks dokumentideks on kannatanu esindaja esitatud arve-saatelehed. Kohus on eespool leidnud, et on tuvastatud, et Maksim Pronin on kõnealused 4 ketti 19.10.2024 toime pandud varguse käigus varastanud, millest saab järeldada, et kannatanule on vargusega tekitatud varalist kahju vähemalt 2333,50 euro ulatuses. Sellest tulenevalt peab kohus tsiviilhagis esitatud nõude suurust põhjendatuks.

1. KARISTUSE MÕISTMINE Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatavale inkrimineeritakse 2 varguse toimepanemist. Üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt ja taoline käitumine viitab üheselt piisavate legaalsete rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Ka süüdistatav ise on andnud ütlusi, et pani teod toime, kuna oli vaja rahaliselt toetada enda laste ema ning ei näinud selleks muud võimalust, teise varguse toimepanemisel oli küll hirm vahelejäämise osas aga tundis, et 9 on väljapääsmatus olukorras. Süüdistatava isikuandmete kohaselt ta enne kinnipidamist ei töötanud, st tal puudus legaalne sissetulek, mis oleks taganud tema enda ja tema pereliikmete ülalpidamise. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt töötas ta kuritegude toimepanemise ajal mitteametlikult aga sissetulek oli liiga väike. Seega süüdistataval on pikemat aega puudunud legaalne ja püsiv sissetulek, kuid süüdistataval lasub ka varalise kahju ja menetluskulude hüvitamise kohustus, mis kogumis on niivõrd suured, et sellele veel rahalise karistuse lisandumine muudaks kõigi rahaliste kohustuste täitmise ebareaalseks ning rahaline karistus ei oleks täidetav. Töötamise registri (II kd, tl 216-222) andmetest nähtub, et
2. aastal on Maksim Proninil olnud erinevaid töökohti, kuid kõik töötamised on olnud lühiajalised ja ei ole olnud pikemad kui poolteist kuud, viimased kaks töösuhet on lõppenud kaks katseajal ülesütlemise tõttu või töötaja soovil. Keskmise päevasissetuleku teatise kohaselt oli süüdistatava netosissetulek
3. aastal 62 eurot (II kd, tl 215). Samuti ei ole süüdistataval püsivat elukohta. Lisaks eelmärgitule nähtub süüdistatava karistusandmetest, et süüdistataval on 2 kehtivat kriminaalkaristus, mis on talle mõistetud varavastaste süütegude toimepanemise eest ning on süüdistataval tasumata 1 väärteo eest määratud rahatrahv. Seega on varavastaste süütegude toimepanemisest saadav tulu süüdistatava jaoks tulusam kui töise tegevuse eest saadav ja õigusvastasel teel tulu saamine on välja kujunenud süüdistatava elustiiliks ning süüdistataval puuduvad piisavad legaalsed elatusvahendid, mis välistab rahalise karistuse kohaldamise. Süüdistatav on ka oma ütlustes selgitanud, et tal on rahalised raskused. Kohtu hinnangul ei oleks rahalise karistuse mõistmine kooskõlas ka süü suuruse ja karistuse eripreventiivsete eesmärkidega. Seega ülaltoodu välistab üheselt rahalise karistuse kohaldamise võimaluse ja süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Hinnates Maksim Pronini süü suurust KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemises, tuleb arvestada, et süüdistatava tegevuses on sedastatav ühe ja korduva kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab suuremat süüd. Aluse selliseks järelduseks annab ka asjaolu, et Maksim Proninile inkrimineeritakse kahe varavastase kuriteo toimepanemist. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud, et süüdistatav on kuriteod toime pannud süsteemselt ja eesmärgipäraselt. Tal oli vaba valik, kas panna kuritegusid toime või mitte ja ta otsustas siiski käituda ebaseaduslikult, tehes seda järjekindlalt ja süstemaatiliselt ning teadmises, et sellisele käitumisele järgneb järjekordne karistus. Samas arvestades seda, et osaliselt on varastatud ehted küll kannatanutele tagastatud, on ülejäänud kuldehete puhul tekkinud varaline kahju küllaltki suur, ehk 2333,50 eurot, mistõttu leiab kohus, et süüdistatava süü on keskmine. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses iga episoodi kohta ütlusi andes avaldanud kahetsust ja avaldas kahetsust ka kohtuistungil. Kohus ei saa avaldatud kahetsusest mööda vaadata ja kohus peab võimalikuks kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võtta, kuid arvestades varavastaste süütegude süstemaatilisust ja rohkust leiab, et süüdistatava kahetsus ei ole kuigi siiras. Süüdistatav on jätkanud varguste toimepanemist pärast samalaadsete kuritegude eest karistuse ära kandmist ehk 3,5 kuud pärast katseaja lõppu. Kaitsja tõi välja, et Maksim Proninil oli valmisolek oma kahju heastada ning seda on ka süüdistatav antud ütlustes avaldanud. Kuid kohus peab äärmisel ebatõenäoliseks, et isik, kes leidis, et on rahaliselt väljapääsmatus olukorras, mistõttu ei näinud muud väljapääsu kui minna ehteid varastama, hiljem leiaks rahalised vahendid, et ehted pandimajast välja osta ja kauplusele tagastada. Küll aga saab kohus arvestada kergendava asjaoluna kaasaaitamist enamiku panditud kettide kättesaamisele. Muude karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et arvestades süütegude rohkust, panditud kettide asukohtade välja toomist ja kahetsuse avaldamist, millesse kohus suhtub mõningase kriitikaga, võib süüdistatavale karistuse mõista küll alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista karistust, mis oleks ettenähtud sanktsiooni alammääras või selle lähedases määras, kuivõrd mõistetav karistus peab süüdistatavas 10 tekitama arusaama keelunormi kehtivusest nii käesoleval ajal kui ka tulevikus. Koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud.
4. MENETLUSKULUD

§ 180lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kohtueelsel menetlusel ja kohtulikul menetlusel ning teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Määratud kaitsjale määratud tasu puhul on tegemist tasuga, milline on välja arvestatav määratud kaitsja esitatud tasu taotlustest ja taotlustes märgitud toimingutest ning ajakulu põhjendustest. Kuivõrd kohtulikus menetluses osalemine on tuvastatav ka kohtuistungi protokollist ning kohtueelses menetluses on kohtu arvates tasu taotlustes märgitud tasu suurused vastavuses menetluse ajakuluga, siis on tekkinud kulu mõistlik ja põhjendatud. Kuivõrd süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid kohtueelse menetluse lõpuleviimisel on kaitsja osavõtt kohustuslik kui süüdistatav ei ole kaitsjast loobunud, siis on süüdistatavale kaitsja määratud kohtueelsel menetlusel. Seega on olnud määratud kaitsja osalemine menetluses kohustuslik ja vajalik, mistõttu saab asuda seisukohale, et määratud kaitsjale makstud tasu on põhjendatud kogu määratud ulatuses. Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Kuigi süüdistatava tulu kogu 2023. aasta jooksul on olnud 62 eurot, leiab kohus, et süüdistatavat ei saa pidada täielikult maksejõuetuks. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Maksim Pronin on aga varem nii kriminaal- kui väärteokorras karistatud isikuks, seega ei ole tegemist juhuslike episoodidega tema elus ning süüdistatav on teadlik sellest, et kriminaalmenetlusega kaasneb menetluskulu, mis jääb tema kanda. Lisaks sellele ei süüdistata süüdistatavat mitte ühe süüteo toimepanemises, vaid varguste süstemaatilises toimepanemises, milline asjaolu välistab tegude juhuslikkuse. Seega oli süüdistatav vargusi toime pannes üheselt teadlik sellest, et iga järgneva kriminaalmenetlusega kaasnev menetluskulu jääb taas tema kanda. Seejuures ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seetõttu tuleb kõik hüvitamisele kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus menetluskulude suurusest, samuti süüdistatavalt välja mõistetavate tsiviilhagide suurusest lähtuvalt, et esinevad alused võimaldada menetluskulude hüvitamist (

§ 180

lg 3 ja

§ 313lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul.

Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 6. ASITÕENDID

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse 11 lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlasse (akt nr 24ATH32848, I kd, tl 110) on antud 19.10.2024 sündmuskoha vaatlusega võetud puuteproovid (pakendid nr 2-12), želatiinkilele talletatud jalatsijälje fragment (pakend nr 1) ning N.Klt ja T.Mlt võetud võrdlusproovid. Nimetatud proovide osas leiab kohus, et kuivõrd kohtuotsuse jõustumise järgselt minetavad proovid tõendusliku tähenduse, on tegemist väärtuseta asjadega ja need tuleb kohtuotsuse jõustumise järgselt hävitada

126 lg 3 p 4 alusel. Siim Mõistlik Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 12