Obsah (8)

§ 230§ 314§ 407§ 5§ 173§ 162§ 174§ 178

2-23-8305 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Leanika Tamm Kohtujurist Triin Tiisler Otsuse tegemise aeg ja koht 26. märts 2024.a., Pärnu Tsiviilasja number 2-23-8305 Tsivii

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 07.06.2023 Pärnu Maakohtule hagi, milles taotles hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja mõista Bigbank AS ja kostja R. V. vahel 11.10.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr. XXX tulenev põhivõlgnevus 5272,91 eurot, intressid 360,32 eurot, lepingu haldustasu 10,42 eurot, viivised 848,07 eurot, sissenõudekulud 35 eurot. Samuti taotles hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 5272,91 eurolt alates 08.06.2023 kuni põhinõude täitmiseni 19,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hageja taotles jätta ka hageja menetluskulud kostja kanda.
2. Pärnu Maakohus võttis hagi 03.10.2023 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat 14 päeva jooksul materjalide kättetoimetamisest hagile vastama. 03.10.2023 määrusega kohustas kohus hagejat 14 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest esitama kohtule detailsed andmed selle kohta, et tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet vastavalt VÕS §-le
3. Kohus juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et hageja on oma väidete tõendamiskohustus tulenevalt

§ 230lg 1.

Tulenevalt

§ 230

lg 2, esitavad tõendeid menetlusosalised ning kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kohus selgitas, et selleks, et kohus saaks hinnata, kas hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tegi kohus tulenevalt

§ 230

lg 2 ettepaneku esitada kohtule kõik asjaolud ja tõendid, mis võimaldavad hinnata krediidiandja poolt VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist. Kohus selgitas, et nõutud andmete esitamata jätmise korral võib kohus jõuda järeldusele, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud.

1. Hageja kohtunõudele vastust ei esitanud, haginõuet ei täpsustanud ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta täiendavaid selgitusi ei andnud ega esitanud mistahes täiendavaid tõendeid.
2. Hageja nõue tuleneb Bigbank AS ja kostja vahel 11.10.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX, mille alusel on kostjale väljastatud krediit summas 5 620,00 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 10.11.2021 summas 151,93 eurot kuni viimase osamakseni 12.10.2026 summas 151,88 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 19,90% aastas, s.o 0,0553% päevas. Intressi arvestamisel lähtus pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevast alates. Lisaks leppisid pooled kokku igakuises lepingu haldustasus 2,50 eurot kuus, lepingu sõlmimise tasu oli 84,30 eurot. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr on 23,99% aastas ja krediidi kogukulu 9115,75 eurot. Hagiavalduse kohaselt tasus kostja osamakseid kuni 11.04.2022, mida Bigbank AS arvestas maksegraafikujärgsete osamaksete katteks. Kostja rikkus lepingutingimusi ning ei tasunud osamakseid alates 10.05.2022 osamaksest. Bigbank AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 16.08.2022, andes kostjale eelnevalt 14-päevase täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks.
3. 22.08.2022 loovutas Bigbank AS oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.
4. Kostjale R. V. olid hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud kostja poolt kohtule avaldatud e-posti aadressile XXX

§ 3141 lg 2 alusel 23.10.2023.

Kohus märkis nimetatud e-kirjas, et menetlusdokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 27.10.2023, millest alates arvestab kohus 03.10.2023 kohtumäärusega määratud toimingute tegemise tähtaja algust. Kostja kohustus kohtule vastama hiljemalt 10.11.2023, kuid kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud. 7. Hagiavalduse punktis 2.4 on hageja esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks. 2 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 8.

§ 407

lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. 9. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus

§ 407lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata.

1. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-
2. Kuna tegemist on tarbijakrediidilepinguga, siis on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist.
3. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
4. Euroopa Kohus on 05.03.2020 otsuses kohtuasjas nr C-679/18 asunud seisukohale, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23.04.2008 direktiivi 2008/48EÜ artikleid 8 ja 23 tuleb tõlgendada nii, et need kohustavad liikmesriigi kohut analüüsima omal algatusel, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust, mis on ette nähtud selle direktiivi artiklis
5. Nimetatud direktiivi art 8 sätestab, et liikmesriigid tagavad, et enne krediidilepingu sõlmimist hindab krediidiandja tarbija krediidivõimelisust vajaduse korral tarbijalt saadud piisava teabe alusel ja kasutades vajadusel asjakohaseid andmebaase. Liikmesriigid, kelle õigusaktid sätestavad krediidiandjale kohustuse hinnata tarbija krediidivõimelisust asjakohaseid andmebaase kasutades, võivad selle nõude säilitada. Liikmesriigid tagavad, et kui lepingupooled lepivad kokku krediidi kogusumma muutmises pärast krediidilepingu sõlmimist, ajakohastab krediidiandja tema käsutuses oleva tarbijat käsitleva finantsteabe ning hindab tarbija krediidivõimelisust enne krediidi kogusumma mis tahes märkimisväärset suurendamist.
6. Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja kohtunõuet ei täitnud ning ei esitanud mistahes lisaselgitusi või tõendeid. Kohtu käsutuses ei ole kostja kontoväljavõtet ega muid tõendeid, mis kinnitaksid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kohus märgib vaid, et hagiavaldusele lisatud tarbijakrediidilepingust (dtl 11) nähtub, et lepingu sõlmimisel on kostja teinud krediidiandjale korralduse teha ülekande väljastatud krediidisummast (5620 eurot) kolmandale isikule TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kontole summas 1539,49 eurot selgitusega laenulepingu nr 8772600 lõpetamine. Eeltoodust nähtub kohtule, et kostja kasutas uut krediidisummat osaliselt (ca enam kui kolmandiku võrra) mh varem sõlmitud laenulepingulise kohustuse tasumise katteks. Kohus märgib, et juba nimetatud asjaolu võib viidata sellele, et kostja ei pruugi tegelikult olla krediidivõimeline VÕS § 403 4 lg 6 tähenduses. Kohtul hageja esitatud materjalide ja tõendite pinnalt eelviidatud veendumust ei ole tekkinud.
7. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis hagejale 03.10.2023 kohtunõudega võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Hageja haginõuet ei täpsustanud. Samuti ei esitanud hageja kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 403 4 lg 7 sätestatuga. 3 15.

§ 5

lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 5

lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

1. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
2. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
3. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
4. Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. 21.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. 22.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm Otsus jõustus osaliselt 11.04.2025 Tln Rkk otsuse jõustumisega järgmiselt: RESOLUTSIOON: 4

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 26.03.2024 otsus osas, millega maakohus jättis välja mõistmata põhivõlgnevuse 4624,12 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt alates 08.06.2023 19,90% aastas. Saata asi vaidlustatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus rahuldada. 5