← Eesti

2-23-1541/37

Obsah (10)§ 206§ 461§ 168§ 371§ 659§ 171§ 372§ 178§ 191§ 466

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets Määruse kuupäev 31.01.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-1541 Tsiviilasi T.X hagi Riigi Kinnis

§ 206

lg 3 ls 1 sätestab, et poolel on õigus nõuda kohtulahendi sundtäitmist.

§ 461lg 3 järgi täidetakse otsus sissenõudja avalduse alusel.

Neil asjaoludel ei põhine seadusel hageja arvamus, et kohtuotsuste täitmisele esitamine või täitemenetluste lõpetamise avalduse esitamata jätmine täiteasjades on õigusvastane põhjusel, et kohtuotsustest tulenevad nõuded olid või pidid olema RK bilansist välja kantud. 3.

  1. Esindaja kontrollis hageja väidetud asjaolude vastavust VÕS § 1045 lg 1 p-des 2, 5 ja 6 nimetatud tunnustele ning jõudis järeldusele, et puuduvad asjaolud, millest järelduks, et RK käitumine võis olla õigusvastane. Samuti ei ole alust järeldada, et RK on rikkunud seadusest tulenevat kohustust (VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3) või tahtlikult käitunud heade kommete vastaselt (VÕS § 1045 lg 1 p 8) ja sellega tekitanud hagejale kahju. RK vastutus hagejale väidetava kahju tekitamise eest on välistatud ainuüksi sel alusel, et puudub RK õigusvastane tegu, millega oleks hagejale tekitatud varaline või mittevaraline kahju. Samamoodi puudub ka EV vastutus RK aktsionärina.
  2. Hageja esindaja seisukohtadega ei nõustunud ja palus määrata uus esindaja. MAAKOHTU MÄÄRUS
  3. Maakohus jättis 18.10.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) rahuldamata hageja taotluse esindaja riigi õigusabi osutamisest kõrvaldamiseks. Ühtlasi keeldus maakohus hagiavalduse ja eeltõendamismenetluse algatamise avalduse menetlusse võtmisest ning jättis rahuldamata hageja menetlusabi taotluse. Menetluskulud jättis maakohus

§ 168

lg 1 alusel hageja kanda, kuid teiste menetlusosaliste puudumise tõttu polnud vaja neid kindlaks määrata. 5.

  1. Maakohus märkis, et hageja esindaja ei ole näidanud üles asjatundmatust ega hooletust hagejale riigi õigusabi osutamisel. Esindaja täitis RÕS § 19 lg 1 ls-s 2 sätestatud kohustuse põhjendada hagejale, et tema nõue ei põhine seadusel. Maakohus ei vabastanud hageja esindajat riigi õigusabi osutamise kohustusest, sest RÕS § 19 lg 1 ls 2 kohaselt tuleb riigi õigusabi osutamine lugeda lõppenuks kirjaliku selgituse saatmisega. 5.
  2. Maakohus keeldus hageja nõudeid menetlusse võtmast

§ 371lg 2 p 2 alusel, sest hagiga ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki.

Hageja avaldatud asjaolude õigsust eeldades ei saa lugeda sundtäitmisi lubamatuks ega täitemenetluste läbiviimist seadusega vastuolus olevaks. TMS kohaselt ei ole võlgnikul vara (sh kinnisasjade) puudumine asjaolu, mille esinemisel ei saa sissenõudja esitada jõustunud kohtulahendit täitmisele või mille esinemisel peab sissenõudja taotlema täitemenetluse lõpetamist. Lootusetu nõude mahakandmine on raamatupidamise toiming, mille eesmärk on kajastada adekvaatselt raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, finantstulemust ja rahavoogusid. Raamatupidamiskohustuslase raamatupidamise toimingute tegemine ei ole VÕS §-s 186 või mõnes muus seaduses sätestatud võlasuhte lõppemise aluseks. Raamatupidamise toimingute tegemine ei ole sissenõudja ja võlgniku vaheline kokkulepe võlasuhte lõpetamise kohta (VÕS § 207 lg 1), nõudest loobumine (VÕS § 207 lg 2) või negatiivse võlatunnistuse andmine (VÕS § 30 lg 1). Seega ei mõjuta RK nõude raamatupidamises kajastamise viis (sh selle võimalik mahakandmine) tema ja hageja vahelist võlasuhet ega too kaasa RK nõudeõiguse minetamist. Hageja ei ole oma nõudeid põhjendanud asjaoludega, millest nähtub sundtäitmise vastuolu hea usu põhimõttega. Hageja avaldatud asjaoludest ei nähtu RK eesmärk tekitada täitemenetlusega hagejale kahju ega RK lubadust täitedokumentide sundtäitmisele mittepööramise kohta. 5.3. Maakohus keeldus eeltõendamismenetluse algatamisest, sest hageja ei märkinud selgelt asjaolusid, mille kohta soovib tõendeid koguda. 3

(5)5.
  1. Hageja menetlusabi taotlus jäi rahuldamata, sest maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast, seega ei ole alust eeldada, et hageja osalemine tema soovitud menetluses oleks edukas. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
  2. Hageja esitas 24.10.2024 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Hageja ei nõustu maakohtu käsitlusega, et esindaja osutas talle õigusabi. Nõuetekohast hagiavaldust kohtule ei esitatud ja kohus ei saa lähtuda menetlusdokumendist, mille puuduseid ei ole kõrvaldatud. Lisaks ei saa kohus menetlusse võtmise staadiumis lahendada asja sisuliselt. Kohtul tulnuks alles eelmenetluses välja selgitada, kas RK nõuded on kustutatud või vähendatud või need tuli raamatupidamiseeskirjade kohaselt maha kanda kui lootusetud ja kas nõuete mahakandmisel oli RK-l kohustus täitmismenetluste lõpetamiseks avaldused esitada, samuti milline on kahju suurus ja põhjuslik seos.
  3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjatele tähtaja sellele vastamiseks. Kostjad vaidlesid kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasi saabus 18.11.
  4. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja kaebuse rahuldamata (

§ 659ja § 657 lg 1 p 1).

Hageja kannab kaebuse läbivaatamisega seonduvad menetluskulud. Menetluse selguse huvides vabastab kohus esindaja riigi õigusabi osutamise kohustusest.

  1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Vastuseks kaebuse väidetele tuleb märkida järgmist. 9.
  2. Riigi õigusabi osutamise vastu võtnud isik on õigustatud kohtule teatama asjaoludest, mis tema hinnangul välistavad taotlejale riigi õigusabi andmise. Kui riigi õigusabi saaja väidetav nõue ei põhine seadusel või kui puudub protsessuaalne võimalus kaitsta riigi õigusabi saaja õigusi ja huve, siis esineb osutatava riigi õigusabi piiramise alus RÕS § 19 lg 1 järgi. Nimetatud sätte teise lause kohaselt piirdub õigusabi osutamine sellega, et esindaja põhjendab kirjalikult riigi õigusabi osutamisest keeldumise asjaolusid riigi õigusabi saajale. Sellele viitas vaidlustatud määruses ka maakohus, kui jättis rahuldamata hageja taotluse esindaja riigi õigusabi osutamisest kõrvaldamiseks. 9.
  3. Põhjendamatu on määruskaebuse väide, et asja menetlusse võtmise otsustamisel hindas maakohus tõendeid ja lahendas asja sisuliselt. Maakohus hindas hagi perspektiivi üksnes hageja avaldatu põhjal. Hagiavalduse järgi on hageja suhtes algatatud täitemenetlused kahes täiteasjas, kus täitedokumendiks on kohtulahendid ning sissenõutavatele summadele on lisandunud täitekulud. Nõudega

(1)taotles hageja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-de 6-8 alusel lubamatu sundtäitmisega tekitatud kahju hüvitamist. Nõuetega
(2)ja
(3)palus ta tasaarvestada kahjuhüvitise summa sissenõutavate summade ja täitemenetluste kuludega. Tasaarvestus eeldab VÕS § 197 lg 1 järgi, et tasaarvestaval poolel on nõue teise osapoole vastu. Seega on nõuete
(2)ja
(3)rahuldamise eeldus nõude
(1)alusnormidele vastavate asjaolude esiletoomine. Hageja arvates seisneb RK õigusvastane tegu nõuete täitmisele esitamises või täitemenetluse lõpetamise avalduste esitamata jätmises, sest täitmisavalduste esitamise ajal puudus hagejal kinnisvara ja RK-le pidi olema selge, et nõudeid ei õnnestu sundtäita. 9.3. Maakohus märkis õigesti, et hageja esiletoodud asjaolude põhjal ei saa RK-le ette heita täituri poole pöördumist täitemenetluse algatamiseks ega täitemenetluste läbiviimist. RK-l olid täitedokumendid (jõustunud kohtulahendid) ja seega õigus nõuda läbi täitemenetluses hagejalt võla tasumist. Jõustunud kohtulahendist tulenevate kohustuste täitmise nõudmine hagejalt täitemenetluses ei ole seadusega vastuolus ega sõltu sellest, kas hagejal on vara. RK soov saada jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõue täidetuks ei saa olla vastusolus heade 4
(5)kommete ega hea usu põhimõttega. Eeltoodust tulenevalt jõudis maakohus õigele järeldusele, et hageja kahju hüvitamise nõue
(1)seoses läbiviidud täitemenetlustega on perspektiivitu. Eelmises p-s 9.2 märgitud kaalutlustel on järelikult perspektiivitud ka nõuded
(2)ja
(3). Kuivõrd edulootust pole nõuetel RK vastu, siis ei saa hageja ees vastutada EV kui RK aktsionär. 9.4. Nõuete
(4)–
(6)osas puudub hagejal eelkõige õiguskaitsevajadus. Hageja ei väida, et täitemenetlused täiteasjades veel kestaksid. Kui täitemenetlus on lõppenud, ei saa seda enam tunnistada lubamatuks ega ka selle menetluse väliselt vabastada vara arestist. Kui seoses täitemenetluse lõppemisega jäi mingeid toiminguid tegemata (nt vara arestist vabastamata), peab hageja kaebama kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäituri otsuse või tegevuse, aga ka tegevusetuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (TMS § 218 lg 1 ls 2). 9.5. Kokkuvõttes keeldus maakohus põhjendatult hagi menetlusse võtmisest

§ 371lg 2 p 2 alusel.

  1. Esindaja esitas 16.09.2024 selgituses taotluse riigi õigusabi andmise lõpetamiseks. Maakohus esindaja taotluse osas seisukohta ei võtnud. RÕS § 17 lg 1 järgi võib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus igal ajal uuesti hinnata, kas esinevad jätkuvalt seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning aluste äralangemisel lõpetada riigi õigusabi andmine. RÕS § 19 lg 1 ls 2 kohaselt kui riigi õigusabi saaja taotleb seadusega vastuolus oleva huvi kaitset või kui riigi õigusabi saaja väidetav nõue ei põhine seadusel või kui puudub protsessuaalne võimalus kaitsta riigi õigusabi saaja õigusi ja huve, piirdub riigi õigusabi osutamine sellega, et advokaat põhjendab kirjalikult nimetatud asjaolusid riigi õigusabi saajale. RÕS § 7 lg 1 p-d 5 ja 6 sätestavad, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks vähene ja/või seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Seega esinevad alused hagejale riigi õigusabi andmise lõpetamiseks, sest hagejale tuleb tulenevalt RÕS § 19 lg-st 1 lugeda 16.09.2024 kirjaliku põhjendusega riigi õigusabi osutatuks.
  2. RÕS § 17 lg 6 näeb ette, et riigi õigusabi andmise lõpetamise korral vabaneb riigi õigusabi osutanud advokaat õigusabi andmise kohustusest ning kohus määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks temale riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse. Tulenevalt eeltoodust lõpetab ringkonnakohus hagejale riigi õigusabi andmise ja vabastab esindaja hagejale õigusabi andmise kohustusest. Riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotluse lahendas maakohtu 18.10.2024 määrusega. 12.

§ 171lg 1 alusel jäävad määruskaebuse menetlemise kulud hageja kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, sest kostjaid esindasid nende töötajad. 13.

§ 372

lg 5 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse sisulise osa ja

§ 178lg 1 ls 1 menetluskulude jaotuse peale.

RÕS § 15 lg 8 ls 1 ja

§ 191

lg 1 ls 1 järgi ei ole vaidlustatav RÕS § 19 lg 1 alusel tehtud otsustus lugeda riigi õigusabi osutatuks – selles osas jõustub määrus teatavaks tegemisel (

§ 466lg 3 ls 2). (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.