) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 6 teise lause kohaselt võivad menetlusosalised sõlmida hagita menetluses kompromissi juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Menetlusosalised esitasid 28. märtsil 2025 kohtule kinnitamiseks kompromissi ja palusid asjas menetluse lõpetada. Kompromissi poolteks on avaldaja (korteriomanik) ja korteriühistu ning kompromissi sisuks on korteriomanikule kahju hüvitamise küsimuse lahendamine, seega saavad kompromissi pooled menetluse esemeks olevat õigust käsutada ja kompromissi sõlmimine on lubatud. Kohus tuvastas, et esitatud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku avalikku- ega menetlusosaliste huvi; kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab menetlusosaliste kompromissi. 2
lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt
kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt
lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud, et menetlusosaliste menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, ja seega tuleb menetluskulud jaotada kooskõlas
lg 3 vastavalt kokkuleppele, menetlusosaliste menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, kompromisslepingus märkimata menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Kooskõlas
Kohus ei nõua menetluskulude nimekirjade esitamist, kuna menetlusosalised on menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas kokku leppinud. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Riigilõivu tagastamine Avaldaja esitas kohtule taotluse poole avalduse esitamisel tasutud riigilõivu s.o 25 euro tagastamiseks. Avaldaja palub riigilõiv tagastada Advokaadibüroo L OÜ arveldusarvele XXX.
lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Avaldaja on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 50 eurot. Kuna menetlusosalised sõlmisid asjas kompromissi, kuulub avaldajale tagastamisele pool tasutud riigilõivust, s.o summas 25 eurot. Edasikaebamine Menetlusosalised avaldasid kompromissis, et paluvad lühendada määruskaebuse esitamise tähtaja kuni ühe tööpäevani. Vastavalt
lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Nimetatud sätet võib kohaldada ka hagita menetluses, kui menetlusosaliste ring on selgelt piiritletud ning on teada, kelle õigusi menetlust lõpetav määrus puudutab. Kohus leiab, et korteriomaniku avalduses korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes on selge menetlusosaliste ring ning määrus puudutab ainult korteriühistu ja avaldaja õigusi. Seega peab 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.