← Eesti

4-24-3591/17

Obsah (6)§ 236§ 223§ 169§ 17§ 33§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. märts 2025, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-24-3591 Kohtunik Rutt Teeveer Väärteoasi Riho Tiigiranna kaebus P

) § 236 lg 1 alusel mõistetud karistuse osas ja teha selles osas uus otsus. 3. Mõista Riho Tiigirannale

§ 236lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot.

  1. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
  2. Rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses (kohtuvälise menetleja poolt
  3. oktoobri 2024 otsusega määratud trahv

§ 223

lg 1 järgi ja käesoleva otsusega

§ 236

lg 1 järgi määratud trahv), s.o 600 eurot tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

  1. oktoobri
  2. a otsuses nr 2780,24,009712 märgitud arvelduskontole ja viitenumbriga 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
  3. Menetluskulud summas 335,50 eurot jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse käik
  5. septembril 2024 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse liiklussüütegude uurimisgrupi uurija Marite Oidjärv väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2780,24,
  6. Protokolli kohaselt toimus
  7. juunil 2024 kella 19.17 ajal liiklusõnnetus Tartu linnas Võru tn ja Eha tn ristmikul, kui Riho Tiigirand, juhtides mootorsõidukit Mitsubishi ASX reg nr XXX, ei veendunud manöövri ohutuses ning sooritades vasakpööret keeras ette otse sõitvale mootorsõidukile Suzuki SV 650 reg XXX, mida juhtis T.K. Liiklusnõuete rikkumisega põhjustas Riho Tiigirand varalise tervisekahjustuse mootorratta juhile T.K.-ile. R. Tiigirand jättis välja selgitamata kahju saaja ning nimetamata varalise kahju tekitamise eest vastutava isiku, lahkus sündmuskohalt ja ei teatanud liiklusõnnetusest politseid. Rikutud õigusnormidena on protokollis märgitud liiklusseaduse (

) § 33 lg 2 p 8, § 17 lg 5 p 3 (varalise kahju või tervisekahjustuse tekitamise eest) – väärtegu kvalifitseeriti

§ 223

lg 1 järgi;

§ 169

lg 5, § 169 lg 4 p 4 (liiklusõnnetusest mitteteavitamine) – väärtegu kvalifitseeriti

§ 236lg 1 järgi.

Menetlusalune isik pani teod toime ettevaatamatult.

  2. oktoobril 2024 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse teabegrupi eriasjade uurija Cristel Jakobson üldmenetluse otsuse. Otsuse kohaselt ei olnud menetlusalune isik piisavalt hoolas ega tähelepanelik, kui sooritas vasakpööret ning jäi ette peateel otse liikuvale mootorrattale Suzuki, millega tekitas tervisekahju mootorratturile. Lisaks lahkus menetlusalune isik pärast liiklusõnnetuse põhjustamist sündmuskohalt. Kohtuväline menetleja määras KarS § 63 lg 3 alusel

§ 223

lg 1 rikkumise eest rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses ning

§ 236lg 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks.

  2. novembril 2024 esitas R. Tiigirand Tartu Maakohtule kaebuse, milles märgib, et palub väärteoasja üle vaadata ning kaasata advokaadi abi. R. Tiigirand kirjeldab, et ta on mootorsõidukijuhina olnud 40 aastat seaduskuulekas. Ta vajab autot sõiduvahendina, ta käib kaks korda nädalas tantsutreeningul ja korra nädalas laulukoori harjutustel, aitab transpordiga treenerit ja klubi liikmeid. Samuti on auto vajalik töölesõidul. Ta palub asendada juhtimisõiguse äravõtmise rahatrahviga.
  4. novembril 2024 esitas kohtuväline menetleja kirjaliku seisukoha, milles märgib, et ei nõustu kaebaja esitatud kaebusega ning leiab, et otsuse muutmiseks puuduvad alused ja põhjendused. Kohtuväline menetleja leiab, et R. Tiigirand pani temale etteheidetud süüteod toime ning teos õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 4.
  5. Osapooled on juhtumit kirjeldanud erinevalt, kohtuväline menetleja uuris ka teisi tõendeid. Häirekeskuse logi uurides ei nähtu, et menetlusalune isik oleks oma telefonilt kõne 112 numbrile teinud, nagu menetlusalune isik oma ütlustes kirjeldas. Kohtuväline menetleja tuvastas, et sel ajal on kõne 112 numbril teinud mootorrattur ja sellele on reageerinud ka politseipatrull. Osapoolte ütlused erinevad ka avariijärgse käitumise osas – menetlusalune isik väidab, et peatas sõiduki ja läks tagasi ristmikule, viibides seal pool tundi. Mootorratturi selgitusel nägi ta mõned minutid pärast õnnetust, kuidas Mitsubishi lahkus. Eha tänava maja 2

(13)valvekaamera on jäädvustanud sündmuse ja selle järgsed minutid, punane sõiduk suundub pärast liiklusõnnetust korraks tee äärde seisma ja mõni minut hiljem sõidab minema. Salvestiselt nähtub ka, kuidas ristmiku poolt tuleb jooksuga mootorrattur ja püüab sõidukile järgneda. 4.
  1. Kohtuväline menetleja tõi välja, et
  2. septembril 2024 on häirekeskuse telefonile tulnud kõne, kus teavitati võimalikust joobes juhist maanteel. Patrull kontrollis sõiduki juhti, tegemist oli R. Tiigirannaga, kes oli kaine ja adekvaatne. Kuigi isikut ei ole varasemalt karistatud, on taoliseid märguandeid oluliseks lisanüansiks karistuse määramisel. Liiklusõnnetuse toimumise asjaolud annavad alust kahelda, kas isik on päris adekvaatne liikluses aktiivselt osalema. Menetlusalune isik on andnud selgitusi, et manöövrit tehes oli tänav täiesti tühi, pöörde sooritamise ajal kuulis ta suurt pauku, mis tuli paremalt poolt. Isik kirjeldas, et see võis olla suurem lind, kuid pärast õnnetust läks ta sündmuskoha ristmikule vaatama, mis juhtus, kuid tänav oli tühi ja kedagi ei olnud. Kui vastutulevaid sõidukeid ei märgata ja tekitatakse liiklusõnnetus, samuti ei saada aru, et keegi või miski on ette või alla jäänud, on tegemist suure ohumärgiga. 4.
  3. Menetlusalune isik põhjustas liiklusõnnetuse ning lahkus sündmuskohalt veendumata, mis põhjustas selle paugu ja kas linnu asemel võis tegemist olla inimesega. Määratud rahatrahv

§ 223

lg 1 alusel on sanktsiooni keskmisest madalam ja

§ 236lg 1 alusel määratud juhtimisõiguse äravõtmine sanktsiooni keskmises määras.

Määratud karistus on proportsionaalne. 4.

  1. Kaebuses on isik toonud välja, et vajab juhtimisõigust tantsimas ja laulmas käimiseks, samuti tööle sõiduks. Väärteoprotokollis kui ka isiku ülekuulamise protokollis on märgitud, et isik XXX, seega on arusaamatu, millisest töökohast kaebuses juttu on ning kus töökoht asub. 4.
  2. Kohtuvälise menetleja hinnangul juhul, kui autojuht on ohtlik liikluses nii endale kui ka teistele, tuleks vähemalt mõneks ajaks selline oht liiklusest kõrvaldada ning isik peaks leidma alternatiivsed võimalused liiklemiseks.
  3. Tartu Maakohus määras
  4. jaanuari 2025 määrusega menetlusalusele isikule kaitsja riigi kulul VTMS § 22 lg 2 alusel. Samal kuupäeval määras kohus asja arutamise kohtuistungile.
  6. veebruaril 2025 peetud kohtuistungil jäi menetlusalune isik oma kaebuse juurde ja väljendas kahetsust juhtunu osas. Kohtuväline menetleja jäi oma varasema seisukoha juurde. Kaitsja märkis, et kaebaja ei vaidlusta avarii toimumise fakti, seega ei ole vastuväiteid

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo tuvastamise osas ja selle järgi mõistetud karistuse osas. Kaebus on esitatud

§ 236lg 1 järgi määratud karistuse – juhtimisõiguse äravõtmise osas.

Kaitsja tõi välja Riigikohtu seisukoha väärteoasjas nr 4-23-2240, mille kohaselt juhul, kui isik ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, s.o liiklusõnnetuse toimumisest, ei ole talle võimalik ette heita

§ 236lg 1 süüteo toimepanemist.

Käesolevalt ei teadnud ka R. Tiigirand, et toimus avarii teise mootorsõidukiga, ta ei näinud mootorratturit õnnetuse ajal ega selle järgselt. Juhtimisõiguse äravõtmine ei ole kohane karistus, R. Tiigirand ei ole pärast õnnetusjuhtumit rikkumisi toime pannud. R. Tiigiranna tervisetõend kehtib märtsikuuni, mil hinnatakse tema võimekust autot edaspidi juhtimiseks. 3

(13)Kohtuotsuse põhjendused
  1. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
  2. Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku, kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat. I väärteo etteheide

§ 223lg 1 järgi 9.

Käesolevas väärteoasjas heidetakse R. Tiigirannale ette asjaolu, et ta põhjustas 17. juunil 2024 kella 19.17 ajal liiklusõnnetuse Tartu linnas Võru tn ja Eha tn ristmikul, kui juhtis mootorsõidukit Mitsubishi ASX registreerimisnumbriga XXX, ei veendunud manöövri ohutuses ja sooritades vasakpööret keeras ette otse sõitvale mootorsõidukile Suzuki SV 650 XXX, mida juhtis T.K.. Liiklusnõuete rikkumisega põhjustas R. Tiigirand varalise tervisekahjustuse T.K.-ile. 10.

§ 17

lg 5 p 3 kohaselt peab mitterööbassõiduki juht andma teed vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti.

§ 33

lg 2 p 8 kohaselt on juht kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. 11.

§ 223

lg 1 kohaselt võib karistada mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest väärteokahjustus.

  1. Tunnistaja T.K on andnud kohtuistungil ütlusi toimunud sündmuse kohta. Eelmise aasta juunis toimus tal Tartus avarii, ta sõitis mööda Võru maanteed kesklinna suunal, tal oli roheline tuli, tema ees oli sõiduk, mis ületas ristmiku. Enne, kui tunnistaja sai võimaluse ristmiku ületada, keerati talle ette, toimus kokkupõrge. Sündmus toimus Võru maanteel, tänava nime tunnistaja täpselt ei tea, see oli marketi poe kõrvaltänav. Pärast kokkupõrget oli tunnistajal väike hoog sees, ta võttis hoo maha ja pani mootorratta seisma paremale poole tee äärele. Tuli seejärel mootorratta pealt maha ja vaatas esimese asjana, kus see kokkupõrge oli, kus ta vigastada sai. Tal oli kinnas käes katki, ta võttis kinda käest ära ja vaatas sõrme, et veritseb. Kuidagi oli valus, valutas ja ta ei saanud seda liigutada nagu nii väga.
  2. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt tuli ta kesklinna poolt tantsutrennist, läks mööda Võru tänavat, et keerata Eha tänavale sisse, et minna XXX juurde. Ta vaatas, et liiklusvahend tuleb, ta isegi ei vaadanud, kas on auto või mootorratas, aga nii kui ta Eha tänava peale keeras, käis mütsakas taga paremal pool. Talle tundus enne manöövri tegemist, et saab julgelt ja turvaliselt ära pöörata. Menetlusalune selgitas, et teab, et peab pöördel vastutulevate sõidukite puhul teed andma, aga hindas seda lõiku niivõrd pikaks, et jõuab manöövri ära teha. Nii, kui ta Eha tn peale keeras, käis mütsakas taga paremal pool. Ta sai aru, et toimus avarii, aga ta ei näinud ja ei saanud aru, kellega ta oli kokku põrganud. Tekkis küsimus, et mis see oli, kas kass jäi alla. Ta jäi autoga seisma, parkis Eha tn-le, vaatas auto üle ja nägi, et parem tuli on katki ja sai aru, et toimus kokkupõrge millegi või kellegagi. Kohtule vastates märkis menetlusalune isik, et nägi, et sõiduk tuleb, aga lootis, et jõuab 4

(13)vasakpöörde ära teha, mootorratturi ees ei olnud sõidukit, rattur oli nii kaugel, et ta leidis, et jõuab ära keerata küll ja järsku oli tümps taga. Ta ei näinud ratturit. 14. Kohtuistungil vaadeldi Eha tn majal asuva valvekaamera kaht videosalvestist.

§ 223

lg 1 koosseisu tuvastamisel on oluline videolõik kestvusega 56 sekundit, ajaline märge 17.06.2024 kl 19.16.29-19.17.

  1. Salvestiselt nähtub vaade tänavale, mille lõpus on näha ristuvat teed, mida mööda liigub mitmeid sõidukeid. Kl 19.17.16 ilmub nähtavale punane sõiduk, kes sooritab vasakpööret ja liigub edasi valvekaamera suunal. Kl 19.17.18 on näha punase auto taga liikumist (kaadris vasakult paremale), kaadrisse ilmub punase sõiduki tagant mootorrattur, kes kaob vaateväljast 19.17.
  2. Punane sõiduk jätkab liikumist valvekaamera suunal mööda tänavat aeglaselt liikudes, videosalvestis lõppeb kl 19.17.
  4. Tartu Ülikooli Kliinikumi teatisest (liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest), koostatud
  5. juunil 2024 kl 22.17, nähtub, et T.K-il on tuvastatud parema käe proks. lüli nihketa murd, liiklusõnnetuse kohaks märgituna
  6. juuni 2024 kl 19.00 Võru tn, Meie poe ees.
  7. Kohtuasjas ei ole vaidlust teo toimepanemise aja ning koha osas. Väärteoprotokollis ja otsuses on kirjeldatud, et teo toimepanemise ajaks oli
  8. juuni 2024 kl 19.17 ning kohaks Võru tänava ja Eha tänava ristmik Tartu linnas. Tunnistaja T.K mäletas, et liiklusavarii juhtus möödunud aasta juunikuus Võru tänava ja Võru tänaval poe juures oleva tänava ristmikul. Menetlusalune isik ei mäletanud täpset aega, kuid sündmus toimus tema selgitusel Võru tänava ja Eha tänava ristmikul. Videosalvestisest nähtub samuti kuupäev
  9. juuni 2024 ning liiklusõnnetuse toimumise hetkeks on kl 19.
  10. Samuti ei ole vaidlust selles, et punaseks sõidukiks, mis nähtub videosalvestuselt, on Mitsubishi ASX regnr-ga XXX, mille juhiks oli R. Tiigirand ning mootorratas, mis punase sõidukiga kokku põrkab, on Suzuki SV 650 regnrga XXX, mille juhiks oli tunnistaja T.K. Viimaks ei ole vaidlust selleski, et Võru tänavalt Eha tänavale vasakpööret sooritades tuli teed anda Võru tänaval vastassuunas liiklejatele.
  11. Kohtu hinnangul on üheselt tuvastatav videosalvestiselt nähtuva ja tunnistaja T.K-i ütlustega, et liiklusõnnetus

§ 2

p 32 mõttes nimetatud ajal ja kohas osapoolte vahel toimus väärteo protokollis ning otsuses kirjeldatud viisil. R. Tiigirand sooritas vasakpöörde Võru tänavalt Eha tänavale, kuid ei veendunud manöövri sooritamisel selle ohutuses ning toimus kokkupõrge R. Tiigiranna auto parempoolse tagakülje ja T.K-i juhitava mootorratta esiküljega. Õnnetuse tagajärjel tuvastati T.K-il parema käe proks. lüli nihketa murru ehk kehavigastus. Kohtumenetluses ei ole ka vaidlust olnud selles osas, et vigastus tekkis R. Tiigiranna sõiduauto ning T.K-i juhitava mootorratta kokkupõrke tulemusel. R. Tiigirand ning tunnistaja T.K on samuti kokkulangevalt kirjeldanud, et nad mõlemad nägid avariijärgselt, et R. Tiigiranna auto tagumine parem sõidutuli on katki ning järeldasid, et selle põhjustas avarii. Menetlusalune isik on tunnistanud, et tundis matsu ehk kokkupõrget, kuid ei näinud, kelle või millega kokkupõrge toimus. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus R. Tiigirand on kirjeldanud, et ta nägi temale vastuliikuvat sõidukit ja sooritas enne sõidukit vasakpöörde kõrvaltänavale, ei saanud ta seejuures aru, et ta riivas just vastutulevat sõidukit, kui kuulis sõiduki tagaosas manöövri tegemisel tümpsu. Kuigi on võimalik, et R. Tiigirand ei näinud manöövrit lõpetades kokkupõrke hetkel mootorratturit, pidi ta teadma, et selle põhjuseks võis suure tõenäosusega olla kokkupõrge vastusõitva sõidukiga. Kohtu hinnangul ei ole R. Tiigiranna kaitseversioon sellest, et ehk sõitis ta hoopis otsa kassile, eluliselt usutav. Sellele versioonile ei anna alust ka asjas uuritud teised tõendid – videosalvestiselt nähtub, et punane sõiduk sooritab vasakpööret ning manöövrit tehes liigub temast vastassuunal mööda mootorratas. Samuti ei viita R. Tiigiranna ütlustes märgitud vigastused tema mootorsõidukil (katkine tagumine parempoolne tuli), mida ta märkas enda 5

(13)väitel pärast kokkupõrget, et sai toimuda kokkupõrge väikse loomaga. Sama kahjustust mootorsõidukil märkas pärast kokkupõrget ka tunnistaja T.K. Seega nähtub ülaltoodust, et liiklusõnnetus toimus just R. Tiigiranna juhitud sõiduki ja T.K-i mootorratta vahel. 18. Kuigi väärteoprotokollis on kirjeldatud, et „liiklusnõuete rikkumisega põhjustas Riho Tiigirand varalise tervisekahjustuse mootorratta juhile T.K-ile“, ei sisaldu protokollis lisaks ebamäärasele viitele varalise kahju tekkimise osas teavet selle kohta, kas T.K-ile kuulunud mootorsõiduk sai kahjustada. VTMS § 87 järgi on kohus väärteo arutamisel seotud väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ja ta ei saa ise tuvastada protokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Vastavalt VTMS § 69 lg 2 p-le 5 peab varalise kahjuga seotud väärteoasjas koostatav väärteoprotokoll sisaldama ka teavet põhjustatud kahju kohta. (RKKK 05.04.2013, 3-1-1-32-13, p 7) Väärteoprotokollis tuleb näidata, milles kõnealune kahju seisnes. See ei tähenda tingimata kahju rahalise suuruse määramist, kuid varalise kahjuga liiklusõnnetuse korral tuleb tuua välja autodel tekkinud kahjustused. (RKKK 10.12.2004, 31-1-117-04, p 7). Käesolevalt ei ole väärteoprotokollis liiklusõnnetuse käigus tekitatud varalisi kahjustusi kirjeldatud, mistõttu ei ole kohtul võimalik väärteoprotokolli teokirjelduse piirest võimalik väljuda ning asuda tuvastama varalise kahju tekkimise fakti.

§ 223

lg 1 objektiivse koosseisu täidab ka ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine. 19. Kohtu hinnangul täidab R. Tiigiranna tegu

§ 223lg 1 objektiivse koosseisu.

Nimetatud väärteokoosseisu tuvastamisel tuleb tuvastada liiklusõnnetuses osalenu poolt liiklusnõuete rikkumine, mis on põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju või tervisekahjustuse tekitamisega. R. Tiigirand rikkus väärteoprotokolli ning kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt

§ 17lg 5 p-s 3 ning § 33 lg 2 p-s 8 toodud liiklusnõudeid.

Kohus on varasemalt tuvastanud, et R. Tiigirand sooritas vasakpöörde, kuid ei veendunud selle ohutuses, mistõttu toimus kokkupõrge otse sõitva mootorratturiga. Kohtu hinnangul oleks liiklusnõudeid korrektselt järgides olnud võimalik kokkupõrget vältida. Kuigi R. Tiigirand on selgitanud, et talle tundus enne manöövri tegemist, et ta saab turvaliselt ära pöörata, ei olnud ta kohtu hinnangul siiski piisavalt hoolas. R. Tiigirand on samuti selgitanud, et ta nägi vastutulevat sõidukit, kuid ei vaadanud, kas see oli auto või mootorratas ja kui manöövri sooritamisel käis mütsakas taga paremal pool, ei näinud ta, kellega või millega ta kokku põrkas. Seejärel kirjeldas R. Tiigirand, et ta nägi manöövrit tehes, et sõiduk tuli vastu, aga lootis, et jõuab vasakpöörde ära teha ning et ta nägi, et rattur on nii kaugel, et jõuab ära keerata küll ning järsku oli tümps taga. 20. Kuivõrd

§ 223

lg-s 1 toodud süüteo puhul on tegemist ettevaatamatusdeliktiga, moodustab objektiivse külje tegu, tagajärg ja nendevaheline põhjuslik seos. Kui tegu mõtteliselt eemaldada, tuleb küsida, kas tagajärg oleks jäänud saabumata. Käesoleval juhul tuleb seda jaatada, kuivõrd juhul, kui R. Tiigirand oleks veendunud manöövri ohutuses, ei oleks ta alustanud vasakpöörde sooritamist ja oleks esmalt lasknud mootorrattal mööduda, liiklusõnnetus ja tervisekahju oleks sellisel juhul jäänud olemata. 21. Olles teinud kindlaks hoolsuskohustuse rikkumise, tuleb hinnata, kas tagajärg oli R. Tiigirannale ka normatiivselt omistatav. Normatiivselt ei ole saabunud tagajärg süüdlasele omistatav, kui omavahel kausaalselt seotud teo ja tagajärje vahel puudub õigusvastasusseos (õigusvastasuse relevantsus), tagajärg jääb väljapoole normi kaitse-eesmärki või kui kannatanu asetas ise ohtu mõne enda õigushüve või tema hoolde usaldatud kolmandale isikule kuuluva õigushüve. Kui viimati nimetatud tingimused pole täidetud, ei saa saabunud tagajärge toimepanijale normatiivselt omistada, vaatamata sellele, et tegu ja tagajärg on põhjuslikus seoses (RKKK 3-1-1-23-13 p 6). Käesolevalt pidi R. Tiigirand aru saama, et nähes Võru tänaval talle vastu liikuvat sõidukit, pidi ta veenduma, et vasakmanöövrit tehes ei 6

(13)sõida ta ette vastuliikuvale sõidukile ning et toimuda võib kokkupõrge. R. Tiigirand oleks pidanud andma teed peateel otseliikujale ja vältima liiklusohtlikke tagajärgi. Hoolsa teo korral ei oleks tagajärg kohtu hinnangul saabunud. Kohus märgib, et kohtumenetluses ei ole välja toodud selliseid asjaolusid, mis annaks aluse arvata, et mootorrattast juhtinud T.K-i liikluskäitumine oleks võinud põhjustada kokkupõrke (nt ootamatu kiirendamine üle lubatava piirsõidukiiruse vm).
  1. Seega on menetlusaluse isiku teo ja saabunud tagajärje (liiklusõnnetuse) vahel otsene põhjuslik seos ning see on talle omistatav. Kui R. Tiigirand oleks järginud liiklusreegeid hoolsalt ning oleks veendunud enne manöövri sooritamist, et see ei põhjusta liiklusohtlikku olukorda, ei oleks toimunud kokkupõrget T.K-i juhitava mootorrattaga.
  2. Subjektiivsest küljest eeldab

§ 223lg 1 teo toimepanemist ettevaatamatusest. Kar

S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. R. Tiigirand on kirjeldanud, et ta nägi talle vastu liikuvat sõidukit, kuid leidis, et jõuab ära keerata küll. Seega ei olnud ta piisavalt hoolas ega tähelepanelik enne vasakpöörde sooritamist, ta nägi küll vastutulevat sõidukit, kuid lootis kokkupõrget vältida. R. Tiigiranna tegu on toime pandud kergemeelsusest. 24. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Seega vastutab R. Tiigirand

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest.

II väärteo etteheide

§ 236lg 1 järgi 25.

Lisaks eelnevale on väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses R. Tiigirannale ette heidetud seda, et pärast 17. juunil 2024 kl 19.17 toimunud liiklusõnnetust jättis ta välja selgitamata kahju saaja ning nimetamata varalise kahju tekitamise eest vastutava isiku, lahkus sündmuskohalt ja ei teatanud liiklusõnnetusest politseid. 26.

§ 236

lg 1 kohaselt võib karistada liiklusõnnetusest osalenud sõiduki juhti liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.

  1. Eespool leidis tuvastamist, et
  2. juunil 2024 kella 19.17 ajal leidis aset liiklusõnnetus, milles osalesid R. Tiigirand ja tunnistaja T.K. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis tervisekahjustus T.K-ile - parema käe proks. lüli nihketa murd. Seega toimus osapoolte vahel

§ 2

p 32 mõttes liiklusõnnetus – juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise tagajärjel saab inimene vigastada.

  1. Tunnistaja T.K ja R. Tiigirand on andnud ütlusi ka selle kohta, mis kirjeldavad R. Tiigiranna ja T.K-i käitumist vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist. Nende ütlused on selles osas diametraalselt erinevad. R. Tiigiranna ütluste kohaselt jäi ta pärast vasakmanöövrit autoga seisma Eha tänaval, parkis sinna ja vaatas oma auto üle, nägi, et auto parem tuli on katki ja sai aru, et toimus kokkupõrge ning läks kohe sündmuskohale tagasi. Ta tahtis veenduda, et kas kellegagi ei ole juhtunud vigastust. Eha ja Võru tänav olid tühjad, ta ei näinud jooksvat mootorratturit. Kui keeras Eha tänavale ära, siis käis umbes pool tundi ringi. Ta kõndis Võru tänaval edasi-tagasi, et ehk ilmub kuskil välja, kuid ei näinud kedagi. Millegipärast ei tulnud pähegi, et tuleb teatada
  2. Ta arvas, et avariikoht on taastatav ja võiks kokku leppida, et parandab või remondib ära selle koha ja siis on asi korras ja ei ole vaja tülitada politseid. T.K selgitas, et vahetult pärast kokkupõrget oli tal väike hoog sees, ta 7

(13)pani mootorratta tee paremale äärele, läks ristmikule tagasi, kus kokkupõrge toimus. Ta nägi punast autot, mille tagatule tunnistaja oli katki sõitnud, ta hakkas järgi jooksma kõrvaltänavale keeranud sõidukile ja kätega lehvitama, et too tuleks tagasi, punane auto tundus aeglane. Tunnistaja keeras kõrvaltänavasse sisse ja märkas seal seda autot, mis oli kuidagi ratastega äärekivi peal. Tunnistaja ei näinud, et keegi oleks autost välja tulnud. Auto hakkas juba sõitma, kuidagi rattad tulid kõnnitee äärekivi pealt maha. Tunnistaja lehvitas, vaatas, miks juht teda ei näe, miks ta seisma ei jää ja auto keeras kuskile sinna edasi ja oli kadunud. Pärast seda kõndis tunnistaja tagasi ristmiku kõrvale kõnniteele, istus maha ja hakkas nutma, oli šokis, seejärel sõitis kesklinna ja helistas politseisse. Politseiametnikega käis ta koos sündmuskohal, tehti mõned pildid ja T.K viidi EMOsse.
  1. Eha tänava elamu valvekaamera teiselt videosalvestiselt jätkub ajamärkega
  2. juuni 2024 ajavahemikus kl 19.18.18-19.20.06 toimuv Eha tänava lõigul. Videosalvestis algab ca 1 minut pärast eelmise videosalvestise lõppemist, millelt nähtus R. Tiigiranna juhitava mootorsõiduki vasakpöörde sooritamine. Käesolevalt videolõigult on näha punast sõidukit registreerimisnumbriga XXX, mis on seisma jäänud Eha tänaval asuva kõnnitee äärele. Kell 19.18.20 asub punane sõiduk liikuma, liikudes suunaga Eha tn-Kesk tn ristmiku suunal. Kell 19.18.25 ilmub kaadrisse Võru tänavalt suunaga Eha tänavale liikuv jalakäija, kes liigub tempokal sammul ja hakkab seejärel jooksma punase sõidukiga samas suunas. Kell 19.18.27 on punane sõiduk väljunud kaadrist ning talle järele jooksev jalakäija kaob kaadrist 19.18.
  3. Sama jalakäija tuleb kõndides tagasi kl 19.19.23 ning liigub tagasi Võru tänavale. Kohtu hinnangul lükkab videosalvestisel nähtuv ümber R. Tiigiranna väited selle kohta, et ta peatas koheselt pärast liiklusõnnetust auto, parkis selle Eha tänavale ning vaatles oma auto vigastust ja seejärel läks kohe tagasi sündmuskohale (ristmikule), et leida, kes võis olla viga saanud. Tema väitel liikus ta sündmuskohal pool tundi ringi pärast Eha tänavale liikumist, kuid videosalvestis sellist versiooni ei kinnita. Kuigi kahe videosalvestise vahel on 1 minutiline vahe, ei ole eluliselt usutav, et R. Tiigirand jõudis liikuda selle minuti jooksul ristmikule ja tagasi autosse, märkamata teist kaasosalist (mootorratturit), kes ilmub kaadrisse kl 19.18.
  4. Tunnistaja on selgitanud, et ta peatas hoo maha ja vaatas oma viga saanud kätt, seejärel läks koheselt õnnetuspaika ristmikule. Seega pidanuksid tunnistaja ja menetlusalune isik üksteist visuaalselt nägema. Tunnistaja kirjeldatud versioon ühtib ka videosalvestiselt nähtuga. Kohtu hinnangul ei ole R. Tiigiranna ütlused avariijärgse käitumise järgselt adekvaatsed ning need on ümber lükatud videosalvestuselt nähtuva ja tunnistaja T.K-i ütlustega. Kohus leiab, et kuigi ei ole välistatud, et R. Tiigirand võis videosalvestiste vahelise 1 minuti jooksul autost väljuda ja oma autovigastuse fikseerida, ei oleks ta selle aja jooksul ristmikule, seal edasitagasi kõndida jõudnud (mida menetlusalune arvas olevat umbes pool tundi) ja seejärel autosse tagasi pöörduda.
  5. Liiklusõnnetusest teavitas tunnistaja T.K-i ütluste kohaselt tema pärast mootorratta juurde tagasipöördumist. Ta helistas hädaabinumbrile kesklinnas, ta sõitis mootorrattaga õnnetuspaigast enne helistamist kaugemale. Ka kohtuväline menetleja on kirjalikus seisukohas toonud välja, et mootorrattur on pärast õnnetust teinud kõne hädaabinumbril, kuid menetlusalune isik mitte. R. Tiigirand märkis kohtuistungil, et tal ei tulnud sel hetkel pähegi, et tuleks 112 numbril helistada. Ta arvas, et saab pärast avariikohta taastada ja võiks kokku leppida, et remondib või parandab ära selle koha ja ei ole vaja tülitada politseid. Seega on tuvastatud, et R. Tiigirand ei teavitanud toimunud liiklusõnnetusest häirekeskust.
  6. Selleks, et tuvastada, kas R. Tiigiranna käitumine pärast liiklusõnnetuse toimumist vastab

§ 236lg-s 1 toodud objektiivsele koosseisule, tuleb järgnevalt välja selgitada, kas liiklusõnnetusest teatamine oli käesolevalt kohustuslik. 8

(13)32. Juhi käitumist liiklusõnnetuse korral reguleerib

§ 169

. Väärteo protokollis on etteheidetavate rikkumistena viidatud

§ 169lg 4 p-le 4 ning lg-le 5.

Viidatud normide kohaselt ei ole liiklusõnnetusest vaja politseile teatada mh juhul, kui nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik. Lõike 5 kohaselt tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel. Käesoleval juhul on tuvastatud, et tunnistajale T.K-ile tekkis tervisekahju. Kohus on varasemalt märkinud, et varalise kahju osas ei ole protokollis tehiolusid selgitatud, mistõttu varalise kahju tekkimist ei ole võimalik ka kohtul tuvastada. Seetõttu ei ole kohtuvälise menetleja viited

§ 169lg 4 p-le 4 ning lgle 5 kohased.

33. Kohtu hinnangul kohaldub praegusel juhul sama paragrahvi lõige 2, mis puudutab olukordi, mil liiklusõnnetuses on inimene saanud vigastada. Lõige 2 viitab sama paragrahvi lõikele 1, mille kohaselt, kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab liiklusõnnetuses osalenud juht võimalikult kiiresti seisma jääma, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled; tegema kõik võimaliku, et liiklus liiklusõnnetuse kohal oleks ohutu ning esitama liiklusõnnetuses osalenud teise juhi soovil isikut tõendava dokumendi (p-d 1-3). Lõike 2 kohaselt, kui liiklusõnnetuses on inimene saanud vigastada, peab juht punkti 2 kohaselt teavitama liiklusõnnetusest häirekeskust ja tegutsema sealt saadud korralduste kohaselt. Seega on liiklusõnnetuse järgselt, kui inimene on saanud vigastada, kohustus teavitada häirekeskust. Kohtu hinnangul täidab

§ 236

lg 1 koosseisu ka häirekeskuse (numbril 112) mitteteavitamine, st häirekeskusele helistades teavitatakse liiklusõnnetusest nii politseid kui ka vajadusel saadetakse sündmuskohale kiirabi, tuletõrjeekipaaž. 34. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et R. Tiigiranna juhitav mootorsõiduk küll lühidalt peatus pärast vasakmanöövri sooritamist Eha tänaval, kuid R. Tiigirand lahkus sündmuskohalt ca 1 minut pärast liiklusõnnetuse toimumist. Seega on R. Tiigirand rikkunud

§ 169lg-s 1 ja lgs 2 toodud nõudeid.

Ta oli enda kinnitusel teadlik liiklusõnnetuse toimumisest, kuigi ta ei näinud, kelle või millega kokkupõrge toimus. Üheselt on aga tuvastatav, et ta ei läinud sündmuskohale vahetult pärast õnnetust ning ei teavitanud viga saanud isikust. Kohtu hinnangul ei ole kohased kaitsja väited selles osas, et liiklusõnnetuse toimumise järgselt ei oleks R. Tiigirand saanud hädaabinumbril teavitada tekkinud kahjust, kuivõrd talle ei olnud kahju saaja teada. Kohus leiab, et

§ 169lg 1 nõudeid järgides, oleks R.

Tiigirand pidanud pärast manöövri tegemist ja tümpsu kuulmist jätma sõiduki koheselt seisma ning veenduma, kas ja kellele on võimalik kahju tekitatud. R. Tiigirand seda kohustust ei täitnud ning lahkus sündmuskohalt kahju saajas veendumata. Ka väärteo protokollis on R. Tiigirannale ette heidetud kahju saaja väljaselgitamata jätmist, täpsustamata kahju liiki. Kuigi kohus erinevalt kohtuvälise menetlejaga ei nõustu selles, et R. Tiigirand rikkus

§ 169

lg 5 ja § 169 lg 4 p 4 nõudeid, vaid hoopis

§ 169

lg-s 1 ja lg-s 2 toodud nõudeid, ei muuda see väärteo kvalifikatsiooni

§ 236lg 1 järgi.

Kohus leiab, et R. Tiigiranna tegu täidab

§ 236lg 1 objektiivse koosseisu.

35. Kohus leiab, et R. Tiigirand pani

§ 236lg 1 koosseisule vastava teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kar

S § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. 36. Kaitsja hinnangul ei teadnud R. Tiigirand, et liiklusavarii on toimunud ja seetõttu ei vastuta ta

§ 236lg-s 1 kvalifitseeritud teo toimepanemise eest.

Kaitsja viitas Riigikohtu lahendile 4-23-2240, mille punkti 10 kohaselt juhul, kui isik ei olnud liiklusõnnetusest teadlik, ei saa järgneda ka tema vastutust, sest isikult ei saa nõuda, et ta teataks asjaolust, mis 9

(13)asub väljaspool tema teadmiste piire. Käesoleval juhul ei ole kohtu hinnangul tegemist sellise olukorraga. R. Tiigirand on oma ütlustes korduvalt kinnitanud, et ta nägi talle vastu liikuvat sõidukit, täpsustades antud ütlustes, et tegemist oli mootorrattaga. R. Tiigirand märkis: „nägin, et rattur on nii kaugel ja ma jõuan ära keerata küll ning järsku oli tümps taga“. Kuivõrd menetlusalune isik kuulis manöövrit sooritades sõiduki tagaosas mütsu, pidi ta selgelt olema teadlik sellest, et kokkupõrge toimus. Samuti, et tõenäoliselt toimus kõnealune kokkupõrge sama sõidukiga (mootorrattaga), mis menetlusaluse isiku sõidukile vastu liikus ning mille ees R. Tiigirand vasakpööret sooritas. Pärast liiklusõnnetust juhtis R. Tiigiranna sõiduki Eha tänavale ning ta otsustas sõiduki hetkeks peatada. Kohtu hinnangul viitab selline käitumine selgelt asjaolule, et R. Tiigirand sai aru, et kokkupõrge on toimunud. R. Tiigirand ei kontrollinud sellest hoolimata, kas liiklusõnnetuses on viga saanud isik või varalist kahju saanud sõidukeid. Kohtu hinnangul ei ole juhul, kui isik on tajunud liiklusõnnetuse toimumise fakti (pauku, tümpsu vm) võimalik väita, et tal puudub kohustus

§-s 169 toodud nõuete järgimiseks, kuivõrd ta ei näinud õnnetuse hetkel täpset kahju saajat. Kohus leiab, et keskmine mõistlik inimene sarnases olukorras peataks mootorsõiduki ning veenduks sündmuskohal, kes/mis võis olla tekkinud paugu teiseks osapooleks. R. Tiigirand on ise väitnud, et ta tuvastas pärast liiklusõnnetust, et tema auto parem tagapoolne tuli oli katki, mistõttu pidi talle olema selge, et kokkupõrge toimus. Kuivõrd ta seadusest tulenevat hoolsuskohustust nõuetekohaselt ei täitnud ning kohe pärast liiklusõnnetust kahju saajat välja ei selgitanud, pani ta teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Pikaajalist juhtimisõigust omava isikuna pidi R. Tiigirand teadma, et liiklusõnnetusest teavitamine on kohustuslik, kuid ta seda ei teinud. 37. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Seega vastutab R. Tiigirand

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest.

III Karistus 38. Üldmenetluse otsuse kohaselt karistas kohtuväline menetleja R. Tiigiranda

§ 223

lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses ning

§ 236lg 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

Kohtuväline menetleja on korrektselt määranud karistused süütegude eest eraldi KarS § 63 lg 3 alusel.

  1. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
  2. Kohus hindab järgnevalt, kas kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus

§ 223lg 1 alusel on kohane ja vastab isiku süüle.

41.

§ 223

lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud teisele isikule ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 42. Kohtuväline menetleja määras rahatrahvi alla sanktsiooni keskmist määra – 50 trahviühiku ulatuses. 43. Kohus on varasemalt tuvastanud, et R. Tiigirand pani

§ 223lg 1 kvalifitseeritava süüteo toime ettevaatamatusest.

Kuigi vasakmanöövrit sooritades on sõidukijuhil kohustus veenduda manöövri ohutuses ja anda teed otsesuunal vastu liikuvatele sõidukitele, oli R. 10

(13)Tiigiranna käitumine hooletu. R. Tiigirand oma tegu ei tunnistanud, tema väitel ei näinud ta liiklusõnnetuse toimumise hetkel teist liiklejat. Samas on R. Tiigirand kohtuistungil väljendanud siirast kahetsust selle osas, et ei võtnud kõiki asjaolusid tõsiselt. Tema väljendatud kahetsus on KarS § 57 lg 3 kohaselt kergendav asjaolu. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku süü alla keskmise ning talle määratud rahatrahvi kohaldamine alla sanktsiooni keskmise määra on põhjendatud. R. Tiigirannal puuduvad varasemad karistused, karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole ta karistusregistrisse kantud. 44. Kohtu hinnangul on rahatrahvi kohaldamine

§ 223lg 1 teo toimepanemise eest põhjendatud ja eripreventiivseid eesmärke täitev.

Kuivõrd R. Tiigirannal varasemad karistused puuduvad, on rahatrahvi suurus summas 200 eurot proportsionaalne. Kuivõrd R. Tiigirand oma tegu ei tunnista, tuleb teda eripreventiivsetel ning üldpreventiivsetel eesmärkidel karistada. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul alust väärteomenetlust lõpetada otstarbekuse alusel VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt. 45. Järgnevalt annab kohus hinnangu kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusele

§ 236lg 1 alusel.

46.

§ 236

lg 1 kohaselt karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

  1. Kohtuväline menetleja määras R. Tiigirannale karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise kuueks kuuks. Kohtuväline menetleja on põhjendanud karistuse liiki ja määra sellega, et R. Tiigirannal juhtimisõiguse ajutine piiramine on vajalik, et ta hindaks juhiloa väärtust rohkem ja mõistaks, et juhiloa omamisega kaasneb vastutus teiste liiklejate vara ja elu hoidmise osas ning kui juhtub kahju tekitamine, siis on kohustus ka sellest teavitada või jääda õnnetuspaika juhtumit lahendama. Kirjalikus seisukohas on kohtuväline menetleja toonud välja, et R. Tiigirand on ohtlik nii liikluses endale kui ka teistele.
  2. Kaebaja on esitanud kaebuse

§ 236

lg 1 alusel määratava karistuse liigi osas ning palunud juhtimisõiguse äravõtmise asendada rahatrahviga. R. Tiigirand selgitab, et ta on 40 aastat olnud seaduskuulekas mootorsõiduki juht ning ta vajab mootorsõiduki juhtimisõigust laulu- ja tantsutrennides käimiseks, juhutöödel käimiseks.

  1. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et talle määratud karistuse liik – juhtimisõiguse äravõtmine – ei ole proportsionaalne karistus. Nagu varasemalt tuvastatud, on R. Tiigirand varasemalt karistamata isik. Kuigi kohtuväline menetleja tõi R. Tiigiranda iseloomustava teabena välja asjaolu, et pärast käesoleva liiklusõnnetuse juhtumit tuli tema kohta politseile väljakutse ebaadekvaatselt liikuva sõiduki kohta, ei saaks sellist asjaolu arvestada
  2. juuni 2024 tegu hinnates, kuivõrd see toimus ajaliselt hiljem. Lisaks ei nähtu kohtule edastatud
  3. novembril 2024.a koostatud karistusregistri väljavõttest ühtegi hilisemat rikkumist. Kuigi R. Tiigirand on eakas liikleja, ta on enda väitel olnud autojuht ca 40 aastat, ta oli teo toimepanemise hetkel 73-aastane, ei ole asjas esitatud ühtegi asjaolu, mille tõttu oleks põhjendatud R. Tiigirana ajutiselt juhtimisõiguse piiramine. Kohtu hinnangul ei saa põhjendada juhtimisõiguse äravõtmist asjaoluga, et teo toimepanijaks oli vanemaealine isik ning et ta võib tulevikus samuti liiklejaid ohustada. Tegemist on ebamäärase prognoosiga, mida ei saa ühekordse teo toimepanemisel jaatada. Kohtuväline menetleja on märkinud, et tavapäraseks praktikaks karistamisel on kujunenud olukord, et kui isiku kohta on olnud tähelepanekuid, et ta on liikluses olnud ebaadekvaatne või joobekahtlusega ja politsei on juba 11

(13)isikut kontrollinud, kuid seejärel tekitab sama isik avarii (mis on tähelepanematusega seotud), kasutatakse karistusena just juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus rõhutab, et karistuse määramisel ei saa karistusliigi valikut põhjendada peamiselt üldpreventiivsete kaalutluste kaudu. Kohtul puudub pädevus hinnata, kas R. Tiigiranna tähelepanematus võib ka edaspidi põhjustada liiklusohtlikke olukordi. Kaitsja on toonud välja, et R. Tiigirand on jätkanud mootorsõiduki juhina liiklemist ka pärast juunikuus toimunud liiklusõnnetuse toimumist, lisandunud rikkumisi tal ei ole. Samuti kehtib tema tervisetõend märtsikuuni 2025, mil hinnatakse uuesti tema tervislikku seisundit mootorsõiduki juhina. Kohtule edastati mootorsõidukijuhi tervisetõend nr 831, millest nähtubki, et R. Tiigiranna tervisetõend on kehtiv kuni 23.03.
  1. Kohtu roll ei ole hinnata R. Tiigiranna pädevust mootorsõiduki juhina, vaid reageerida toimepandud teole kohase karistusega. Kohtul tuleb seejuures hinnata eripreventiivseid kaalutlusi, st millise karistusliigi kohaldamine oleks R. Tiigiranna isikut arvestades kohane. Kuivõrd tal puudusid varasemad karistused ning tegemist oli ühekordse rikkumisega, on teda kohtu hinnangul võimalik mõjutada ka rahatrahviga. R. Tiigirand on avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 3 alusel.
  2. Seega leiab kohus, et R. Tiigirannale

§ 236

lg-s 1 kvalifitseeritava teo eest on kohane määrata karistuseks sanktsiooni alammäärast veidi madalam rahatrahv ehk 100 trahviühikut, s. 400 eurot. Kohus leiab, et kõnealune trahvimäär on piisav, et mõjutada R. Tiigiranda edaspidi käituma õiguskuulekalt.

  1. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus R. Tiigiranna esitatud kaebuse ning tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
  2. oktoobri
  3. a otsuse väärteoasjas nr 2780,24,007410 osaliselt ehk

§ 236lg 1 alusel mõistetud karistuse otsas ja teeb selles osas uue otsuse, mõistes R.

Tiigirannale

§ 236lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 100 trahviühikut.

Muus osas jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kuivõrd R. Tiigirannale

§ 223lg 1 alusel mõistetud karistus 50 trahviühikut jääb jõusse, tuleb R.

Tiigirannal tasuda rahatrahvid kokku summas 600 eurot Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

  1. oktoobri
  2. a otsuses märgitud arvelduskontole ja viitenumbriga 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. IV Menetluskulud
  3. VTMS § 38 lg 1 järgi kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 4 järgi on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulu kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
  4. Kaitsja on esitanud kohtuistungil taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Sellest nähtuvalt on vandeadvokaat A. Siinmaa teinud ettevalmistusi kohtuistungiks (kokku 75 minutit), osalenud kohtuistungil
  5. veebruaril 2025 (124 minutit) ning märkinud kohtuotsuse kuulutamisel osalemise (30 minutit). Kokku on kulud summas 335,50 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et riigi õigusabi teenuse osutaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.
  6. Kohus määras R. Tiigirannale riigi õigusabi korras kaitsja VTMS § 22 lg 2 alusel riigi kulul. Kohus on seisukohal, et riigi õigusabi korras osutatud õigusabiteenuse kulud summas 335,50 eurot tuleb käesolevas asjas jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer 12

(13)Kohtunik 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.