Obsah (7)

§ 101§ 108§ 100§ 96§ 97§ 99§ 102

KOHTUOTSUS Kohtunik Brigitta Mõttus Määruse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-24-1107 Tsiviilasi E. S.e hagi R. S.e vastu elatise väljamõistmiseks E. S.e hagi K. L. vas

) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas (alates 01.04.2024 272,76 eurot), millele lisandub

§ 101

lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel ajal 54,96 eurot), millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (praegusel ajal 40 eurot;

§ 101lg 5).

Käesoleval hetkel on elatise summa 287,72 eurot kuus. Elatissummat muuta

§ 101

lg-te 3–5 alusel baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta

1. aprillil ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates muutumisele järgnevast kuust.
2. Resolutsiooni punktis 2 väljamõistetud igakuine elatis tasuda K. L. arvelduskontole XXX, iga kuu eest ette hiljemalt jooksva kuu
3. kuupäevaks, selgitusega „ E. elatisraha“, näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist tasutakse.
4. Rahuldada E. S.e hagi K. L. vastu elatise võlgnevuse nõudes. K. L. l tasuda elatise võlgnevus 200 eurot R. S.e arvelduskontole XXX selgitusega „E. elatise võlgnevus detsember 2023“. 2-24-1107 Menetluskulud
5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1). Edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. ASJAOLUD Hageja seaduslik esindaja seisukohad
6. Hageja (hageja) esitas 22.01.2024 Pärnu Maakohtule hagi ning 25.01.2024 puuduste kõrvaldamise R. S.elt (kostja) elatise väljamõistmiseks. Hageja nõuab elatist alates hagi esitamisest, s.o 22.01.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o XXX perekonnaseaduse (

) § 101 sätestatud määras. Hageja esitas ka tagasiulatuva elatise nõude ning nõuab elatist perioodi 01.04.2023 kuni 21.01.2024 eest summas 1056,35 eurot. Hagi kohaselt veedab hageja kostjaga 1-2 korda kuus 3-6 päeva. Pooled on enne 01.04.2023 kokku leppinud elatises summas 200 eurot kuus. Alates 01.04.2023 soovis hageja seoses elukallidusega elatist 285 eurot kuus. Kostja sellega ei nõustunud. Kostja maksab hagejale elatist iga kuu tagantjärele suvalistel kuupäevadel, olles igakuiselt ühe kuu elatise võlgu. Alates 01.01.2024 tegi hageja esindaja kostjale ettepaneku tasuda hagejale mõeldud elatis seoses elukallidusega iga kuu

1. kuupäevaks summas 260,33 eurot. Ka sellega pole kostja nõustunud. Hageja märgib oma vajaduste suuruseks igakuiselt 740 eurot. Hageja on esitanud 19.02.2024 seisukoha kus märgib, et on nõus sõlmima kostjaga kompromissi, kui kostja tasub 01.04.2023 elatisest puuduoleva võlgnevuse ja tasub viivitamatult 2024 aasta 10 jaanuariks maksmata elatise ja nüüdseks veel lisaks käesoleva aasta 10 veebruariks maksmata elatise. 2023 aasta detsembri eest hageja kostjalt elatise tasumist ei küsi, kuna hageja viibis enamus aja kostja juures. Hageja ei nõustu kostja sooviga, et väljamõistetav elatis oleks väiksem kui seadusega sätestatud miinimum elatis. Hageja palub hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. K. L. (hageja seaduslik esindaja) teatas 29.05.2024, et kostja tasus hagejale elatist
2. aprillil 2024 600 eurot,
3. aprillil 200 eurot ja
4. mai 200 eurot. Seega on osaliselt elatise võlgnevus tasutud. Hageja viibis isa juures 2023 aastal pikemalt 2 korral, suvel 7 päeva järjest ja detsembrikuus 27 päeva. Hageja ei nõua kostjalt elatist 2023 detsembrikuu eest. 11.07.2024 ja 27.08.2024 esitas hageja lõplikud seisukohad ja nõuded. 2024 aastal on kostja tasunud elatist kokku 1600 eurot. Viimane laekumine oli 10.08.2024 200 eurot. Hageja täpsustab, et hageja kulud ühe kuu kohta on kokku 580 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks elatise alates jaanuarist 2024 seaduses sätestatud määras ning välja mõista võlgnevus 2023 oktoobri kuu eest 200 eurot, 2024 aasta elatise võlgnevus 619,59 eurot (jaanuar kuni märts 60,33 eurot, kokku 180,99 eurot + aprill kuni august 87,72 eurot, s.o kokku 438,60 eurot), s.o kokku 819,59 eurot. Hageja palub, et kostja tasuks igakuist elatist
5. kuupäevaks K. L. arvelduskontole XXX. Hageja seaduslik esindaja palub kohtul jätta kostja hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta kostja kanda. 02.08.2024 esitas hageja seaduslik esindaja täpsustuse, et kohus arvestaks lapse viibimist 2 2-24-1107 isa juures ööpäevade kaupa. Kui laps läheb isa juurde reede õhtul, siis see ei tähenda täit ööpäeva, vaid mõningaid tunde. Kui E. viibib isa juures kuus rohkem kui 7 ööpäeva, siis võib elatist vähendada. Kostja seisukohad
6. Kostja selgitab oma 08.02.2024 hagi vastuses, et
7. aasta alguses lõppes kostja ja hageja seaduslik esindaja kooselu ning
8. aastal kasutasid lapsevanemad perelepitusteenust. Perelepitusteenuse tulemusena suutsid vanemad sõlmida kokkuleppe elatise suuruse osas, milleks pidi olema 200 eurot kuus. Kostja ei nõustu elatise võlgnevuse olemasoluga. Hageja seaduslik esindaja on ise tunnistanud nii hagiavalduses kui ka kirjalikus suhtluses kostjaga, et vanemad on kokku leppinud elatise suuruses 200 eurot. Niisamuti nähtub hageja seadusliku esindaja kirjast, et elatiskokkuleppe ülesütlemine toimus alles 10.01.
9. Kostja on seisukohal, et kuni 10.01.2024 toimunud elatiskokkuleppe ülesütlemiseni tuleb käsitleda, et igakuise elatise suurus oli 200 eurot. Kostja on tasunud hagejale elatist ka kokkulepitust suuremas summas, vastavalt hageja seadusliku esindaja poolt avaldatud vajadustele. Kostja konto väljavõttest nähtub, et alates 01.04.2023 -30.11.2023 on kostja hageja elamiskulude katteks kandnud hageja seadusliku esindaja kontole kokku 1910,33 eurot, mis teeb keskmiselt 238,79 eurot kuus. Vaid juunis 2023 on elatist tasutud vähem, s.o 153,83 eurot, kuid ka sellisel juhul ei tekkinud elatise võlgnevust, kuivõrd eksisteeris ettemaks aprillist 2023 ja maist
10. Aprillis tasus kostja elatist 42,50 eurot kokkulepitust enam ja mais 57,50 eurot enam, mis tähendab, et juunikuuks oli elatise ettemaksu suurus juba 100 eurot. Hageja nõue tasuda tagantjärgi elatist igakuiselt summas 285 eurot on seega põhjendamatu. Kostja poolt hageja seaduslikule esindajale ülekantud summad on mõeldud hageja elamiskulude katmiseks ülekande tegemise kuul. Seega ei nõustu kostja hageja väitega, et kostja pidevalt tasus elatist tagant järgi eelmise kuu võlgnevuse katteks. Tavapäraselt on poolte elukorraldus selline, et hageja viibib isa juures kahel nädalavahetusel kuus reedest pühapäevani, kuid esineb ka teistsuguseid kokkuleppeid. Näiteks detsembris 2023 elas hageja isa juures 29 päeva. Hageja seaduslik esindaja ei ole kostjale tasunud elatist detsembrikuu 2023 eest. Vanemad leppisid kokku, et kuivõrd hageja seaduslik esindaja elatist ei tasunud, ei pea kostja tasuma elatist jaanuaris 2024, kuid hageja seaduslik esindaja on sellest kokkuleppest taganenud. Kuivõrd hageja seaduslik esindaja on taganenud kokkuleppest, on kostjal tekkinud ka rahalised raskused. Käesoleval ajal puudub kostjal püsiv sissetulek kuupalga näol. Kostja märgib ka, et kostja uus elukaaslane on lapseootel ning eeldatavasti sünnib nende ühine laps juunis 2024, mis tähendab kostja jaoks, et lisaks hagejale elatise tasumisele, peab ta hoolitsema ka sündiva lapse ja tema ema vajaduste eest. Kostja pakkus hageja seaduslikule esindajale kompromissi sõlmimist selliselt, et alates märtsist 2024 tasub kostja hagejale elatist summas 233,15 eurot. Hageja seaduslik esindaja keeldus ettepanekut vastu võtmast ning ei teinud ka omapoolset ettepanekut. Kokkuvõtvalt on kostja seisukohal, et elatise hagi on põhjendamatu, kuna kostja ei ole ülalpidamiskohustust rikkunud. Kostja palub jätta kõik menetluskulud hageja seadusliku esindaja kanda, kuivõrd hageja seaduslik esindaja ei ole oma menetlusõigusi kasutanud heauskselt. Kostja teatas kohtule 13.03.2024, et kompromissläbirääkimised on ebaõnnestunud. Kostja esitas 20.06.2024 taotluse tõendite vastuvõtmiseks. Kostja esitab oma elukaaslase J. T. i selgituse, millest nähtub, et hageja viibis kostjaga 2023 aastal kokku 91 päeva, s.o keskmiselt 8 päeva kuus. Lähtuvalt Justiitsiministeeriumi kodulehel olevast elatiskalkulaatorist, kui laps viibib teise vanema juures keskmiselt 8 päeva kuus, on vanem alates 01.04.2023 kohustatud tasuma elatist 134,28 eurot kuus. Käesoleva dokumendi lisana esitatav kirjalik selgitus tõendab, et hageja poolt esitatud elatise nõue summas 285 eurot kuus on põhjendamatult suur. Kostja märgib, et hageja 11.07.2024 esitatud lõplik nõue jääb arusaamatuks. Hageja on esitanud tõendid 2024 aasta kulutuste kohta. Kuivõrd hageja on alates
11. aastast 3 2-24-1107 nõudnud elatise tasumist

sätestatud miinimummääras, ei ole

1. aasta kulutuste suurust vaja tõendada – seetõttu on 11.07.2024 esitatud tõendid asjakohatud ja kostja palub need kohtul jätta vastu võtmata. Seoses
2. aasta oktoobrikuuga osutab kostja, et on nimetatud kuul tasunud hagejale elatist 340 eurot. Kohtuistungil selgitas hageja seaduslik esindaja, et tegemist oli lapse sünnipäevakuuga, mistõttu olid kulutused väga suured. Kostja osutab, et perekonnaseadus ei näe ette sünnipäevakuul suurema elatise tasumise kohustust ning ka selge kokkulepe pooltel sellise kohustuse olemasoluks puudus. Kostja ei nõustu, et tal on
3. aasta oktoobri eest hageja ees elatise võlgnevus summas 200 eurot. Miinimumist suuremat elatist on hageja varasemalt nõudnud
4. aasta eest, kuid pole esitanud selle perioodi kohta 11.07.2024 dokumendis mitte ühtegi arvet. Niisamuti ei ole 11.07.2024 menetlusdokumendi lõplikes taotlustes esitatud nõuet
5. aasta elatise võlgnevuse eest. Kostja järeldab sellest, et hageja on loobunud
6. aasta eest elatise võlgnevuse nõudmisest. See on kooskõlas kostja positsiooniga, mille kohaselt kostjal
7. aasta eest mistahes elatise võlgnevus puudub. Kostja jääb selle juurde, et hageja viibib kostjaga aastas keskmiselt 8 päeva iga kuu, mistõttu on põhjendatud igakuine elatise nõue summas 134,28 eurot. Kostja on tasunud igakuist elatist hagejale 200 eurot kuus, s.o rohkem kui

§ 101ette näeb, mistõttu on ilmne, et hagiavaldus on põhjendamatu.

Kokkuvõtvalt on kostja seisukohal, et hageja esitatud hagiavaldus on põhjendamatu ning palub kohtul jätta see rahuldamata. Kostja on kohaselt, isegi nõutust suuremas määras, täitnud elatise tasumise kohustust nii

1. aastal kui käesoleval aastal. Samal ajal on hageja seaduslik esindaja tunnistanud, et
2. aasta detsembrikuus elas hageja R. S.ega ning selle perioodi eest ei ole hageja seaduslik esindaja elatist hagejale maksnud. Seega palub kostja rahuldada hagi võlgnevuse nõuedes ning mõista K. L. lt välja elatise võlgnevus summas 200 eurot. Kostja esitas 17.01.2025 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskulude suuruseks käesolevas menetluses 2211,25 eurot. Kostja palub jätta kulud hageja seaduslik esindaja kanda.
3. Hageja (kostja kaudu) esitas kohtule 06.05.2024 hagiavalduse K. L. vastu (tsiviilasi 224-1107) elatise väljamõistmise ning elatise võlgnevuse nõudes. Kohus jättis hagi 20.05.2024 määrusega osaliselt menetlusse võtmata (s.o osas, milles taotletakse kohustada K. L. d tasuma E. S.ele elatist vastava kuu
4. kuupäevaks alates hagi esitamisest kuni E. S.e täisealiseks saamiseni

§ 101

sätestatud määras kui hageja elab kostja elukohas enam kui 15 päeva ühes kalendrikuus). Kohus võttis hagi menetlusse elatise võlgnevuse 200 eurot väljamõistmise nõudes ning liitis tsiviilasja 2-24-7084 käesoleva tsiviilasjaga 224-1107 ühte menetlusse. Liidetud tsiviilasjade ühiseks numbriks jäi 2-24-

2. Kohus määras istungi 27.06.2024 kell 11.
3. Pooled istungil kokkulepet ei saavutanud. Hageja seaduslik esindaja kinnitas istungil, et kostja on tasunud hagejale elatist 2024 aastal kokku 1000 eurot. Hageja jääb osaliselt oma nõude juurde ning nõuab kostjalt 2024 aasta miinimum elatist puuduolevas osas 3 kuu eest 180,99 eurot, aprill kuni juuni 87,72 eurot (s.o kokku 263,16 eurot), 2023 aasta oktoobri eest summas 200 eurot, s.o kokku 644,15 eurot. Hageja nõuab edaspidi miinimumelatist jooksvakuu eest ette iga kuu
4. kuupäevaks. Lapse kulutuste osas märgib hageja seaduslik esindaja, et eluasemekuludeks (elekter, kommunaalid, muud maksed) on 90 eurot, toidule 200 eurot, 80 eurot transpordile (sõit lasteaeda ja tagasi), telefonile, internetile ja teleteenustele 80 eurot, lasteaiatasu ja lasteaia toit 130 eurot, riietele ja jalanõudele 80 eurot, muud vältimatud kulud 40 eurot, tervishoiukulu ja hügieenikulu täpsustab. Hageja seaduslik esindaja kinnitab, et töötab Hansaliin OÜ-s ning töötasuks on 700 kuni 800 eurot kuus. Lapsetoetus on 80 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja ei ole kostja esitatud hagiga nõus. Hageja viibis detsembris 2023 isaga 27 päeva. Tavaliselt viibib laps isaga keskmiselt 6 päeva või vähem. Hageja seaduslik esindaja selgitab, et soovib kostjalt elatise tasumist 2024 aasta võlgnevuse osas ja 2023 oktoobri eest. 4 2-24-1107 Kostja vaidleb hageja kulutusele telefon, internet ja teleteenused ning muudele kuludele vastu ning palub esitada tõendid. Kostja ei nõustu, et tal oleks hageja ees elatise võlgnevus. 2022 aastal leppisid vanemad kokku, et lapse isa tasub lapsele elatist 200 eurot kuus. Samuti nähtub hageja poolt esitatud tõendist (29.05.2024 dokumendi lisa, foto juuni 2023 vestlusest), et elatise suurus on 200 eurot kuus. Kontoväljavõtetest mille mõlemad osapooled on esitanud on näha, et elatise summa on 230 eurot kuus, mis on üle kokkulepitud summa. Kostja on elatise tasumise kohustust täitnud. Kostja on seisukohal, et tagasiulatuva elatise nõue 2023 aasta eest on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja tugineb perekonnaseadusele, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul 7 kuni 15 ööpäeva kuus vähendatakse elatise summat proportsionaalselt. Kostja on esitanud tõendi millest nähtub, et laps viibis isaga 2023 aastal 91 päeva kokku ehk ümardatult 8 päeva kuus, mis on alus elatise summa vähendamiseks. Kui laps on kohustatud vanema juures 8 päeva kuus, on summa 134,28 eurot Justiitsministeeriumi kalkulaatori põhjal. Kui lähtume sellest summast, siis on tekkinud elatise ettemaks. Alates sellest aastast tuleks võtta aluseks, et elatise summa on väiksem kui miinimummäär ja on alust selle vähendamiseks. Kostja jääb enda hagis esitatud nõude juurde ja on seisukohal, et detsember 2023 ei ole hageja seaduslik esindaja täitnud elatise kohustust lapse ees. Laps oli ema juures detsember 2023 vähem kui 6 päeva kuus ja selle kuu eest tekkis lapse emal elatise tasumise kohustus. Kokkuleppe kohaselt nõuab kostja hageja seaduslikult esindajalt 200 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED E. S.e hagi R. S.e vastu Tagasiulatuva elatise väljamõistmine
5. Kohus, analüüsinud kõiki asjaolusid ja asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab et hagiavaldus tuleb tagasiulatuva elatise nõude osas jätta rahuldamata. 6.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

§ 100

lg 3 teise lause järgi tuleb lapse elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate kokkulepitud ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda. 7. Nii nagu muud lepingupooled, võivad ka vanemad lepingupoolena VÕS § 13 lg 1 järgi sõlmitud ülalpidamislepingut kokkuleppel muuta või selle lõpetada. Lapse õigused on kaitstud seeläbi, et vanemate kokkuleppest sõltumata saab ta nõuda kohustatud vanemalt elatist perekonnaseaduse alusel (

§ 100lg 3 II lause).

Vanemad ei vaidle, et kuni 31.03.2023 kehtis vanemate vahel kokkulepe, et kostja tasub hagejale elatist 200 eurot kuus. Hageja on esitanud 22.01.2024 hagi lisadena vestlused, mille kuupäeva ei ole võimalik tuvastada (dtl 7 – 8), kus on kostjale kirjutanud, et soovib alates 01.04.2023 lapsele elatist summas 285 eurot kuus. Kostja hageja ettepanekuga ei nõustunud. Hagi lisast (dtl 6) nähtub, et hageja on kostjale 04.06.2024 kinnitanud, et igakuise elatise summa on endiselt 200 eurot kuus. Kostja 08.02.2024 esitatud hagi vastuse lisast nr 4.1 (dtl 62) nähtub, et Hageja seaduslik esindaja on kostjale 10.01.2024 kirjutanud, et soovib alates 01.01.2024 elatise tasumist 260 eurot kuus. Kostja hageja ettepanekuga ei nõustunud. Kohus hinnanud esitatud seisukohti ja tõendeid, leiab, et poolte vaheline elatiskokkulepe, mis sõlmiti 2022 aastal perelepituses, kehtis kuni hageja poolse 10.01.2024 saadetud ülesütlemis avalduse esitamiseni. Seega tuli kostjal kuni 10.01.2024 toimunud elatiskokkuleppe ülesütlemiseni tasuda hagejale igakuist elatist 200 eurot kuus.

1. Kohus selgitab, et kuna ülalpidamisnõue on suunatud lapse igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks vajalike vahendite saamisele, on selle nõude eesmärgiks tagada toimetulekuks vajalikud vahendid eelkõige lapse olemasolevate ja tulevaste 5 2-24-1107 vajaduste rahuldamiseks. Vajaduse ilmnemisel tuleb elatise nõue esitada pikema viivituseta. Kohtu hinnangul võib eeldada, et lapse vajadused olid vähemalt osaliselt kaetud muude vahenditega või elatise saamine suuremas summas kui 200 eurot, ei olnud nii kriitiline, et hagi esitati alles 21.01.
3. Hageja esitas kostja vastu tagasiulatuva elatise nõude ning nõuab elatist perioodi 01.04.2023 kuni 21.01.2024 eest summas 1056,35 eurot. Hageja kinnitas 27.06.2024 istungil, et loobub oma tagasiulatuva elatise nõudest osaliselt ning esitab nõuded vaid oktoobri 2023 ja jaanuar 2024 osas. Hageja on oma 27.08.2024 esitatud seisukohas täpsustanud tagasiulatuva elatise nõuet ning palub välja mõista võlgnevus 2023 oktoobri kuu eest 200 eurot ja 2024 elatise võlgnevust 619,59 eurot (jaanuar kuni märts 60,33 eurot, kokku 180,99 eurot + aprill kuni august 87,72 eurot, s.o kokku 438,60 eurot). Hageja hinnangul on kostjal elatise võlgnevus hageja ees kokku summa 819,59 eurot.
4. Kohus selgitab, et alates hagi esitamisest, s.o 22.01.2024 ei ole tegemist elatise võlgnevusega. Kuna hageja on loobunud oma esialgses hagis esitatud tagasiulatuvast elatise nõudest perioodi 01.04.2023 kuni 30.09.2023 ja 01.11.2023 kuni 31.12.2023 osas, lahendab kohus hageja tagasiulatuva elatise nõude kostja vastu oktoobri 2023 (summas 200 eurot) ja jaanuari 2024 (summas 60,33 eurot) osas.
5. Hageja on esitanud tagasiulatuva elatise nõude oktoobri 2023 eest 200 eurot. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et vanemate vaheline elatiskokkulepe kehtis kuni 10.01.2024, tuli kostjal tasuda hagejale 2023 oktoobris elatist 200 eurot. Kostja 08.02.2024 esitatud konto väljavõttest nähtub, et kostja tasus hagejale oktoobris 2023 elatist 340 eurot selgitusega „lapse elatisraha + sünnipäeva korraldus + trenni raha“. Hageja väitel oli 2023 oktoobris kostja poolt makstud summa 340 eurot, kuna see oli septembri elatis (200 eurot) ja hageja sünnipäeva raha. Hageja oma väiteid tõendanud ei ole. Kostja väitel puudus poolte vahel selge kokkulepe, kuidas kantakse hageja sünnipäeva kulutused. Kostja konto väljavõttest (dtl 67) nähtub, et kostja on tasunud septembris 2023 hagejale elatist 200 eurot selgitusega „lapse toetus“ ning 50 eurot selgitusega „lapse reisiraha“. Kuna kostjal oli tulenevalt poolte kokkuleppest kohustus tasuda oktoobri 2023 eest elatist summas 200 eurot ning kostja on tõendanud, et nimetatud summa on tasutud, jätab kohus hageja nõude tagasiulatuva elatise s.o oktoober 2023 osas rahuldamata.
6. Hageja on esitanud tagasiulatuva elatise nõude jaanuari 2024 eest summas 60,33 eurot. Hageja ei ole esitanud selgitust, kuidas on nimetatud võlgnevus kujunenud. Kohus on eelnevalt selgitanud, et hageja saab esitada tagasiulatuva elatise nõude kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o kuni 21.01.
7. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et vanemate vaheline elatiskokkulepe kehtis kuni 10.01.
8. Seega tuli kostjal tasuda hagejale elatist kokkuleppe alusel 01.01.2024 kuni 10.01.2024 summas 64,50 eurot (200 eurot / 31 päeva = 6,45 eurot päevas *10 päeva). Ajal mil poolte vahel elatise tasumise osas kokkulepe puudus, tuli kostjal tasuda hagejale elatist

§ 101sätestatud määras, s.o 260,33 eurot kuus.

Seega tuli kostjal hagejale tasuda perioodil 11.01.2024 kuni 21.01.2024 92,40 eurot (260,33 eurot / 31 päeva = 8,40 eurot päevas * 11 päeva). Eeltoodust tulenevalt tuli kostjal hagejale tasuda elatist perioodi 01.01.2024 kuni 21.01.2024 eest kokku 156,90 eurot. Kostja esindaja on 27.06.2024 istungil kinnitanud, et kostja on tasunud elatist 2024 aasta eest 1000 eurot ehk igakuiselt 200 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja on kinnitanud, et kostja on tasunud 2024 aasta eest kuni juuni kuuni 1200 eurot ehk 200 eurot kuus. Seega puudub kostjal hageja ees perioodil 01.01.2024 kuni 21.01.2024 elatise võlgnevus. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus hageja tagasiulatuva elatise nõude perioodi 01.01.2024 kuni 21.01.2024 eest rahuldamata. Elatise väljamõistmine hagi esitamisest 13. Kohus, analüüsinud kõiki asjaolusid ja asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab et hagiavaldus elatise väljamõistmise osas

§ 101alusel alates hagi esitamisest tuleb 6 2-24-1107 rahuldada.

14.

§ 96

sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

§ 101

lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. 15. Vaidlus puudub, et hageja on kostja alaealine laps ning et hageja elab koos emaga. Hageja taotleb elatise väljamõistmist hagiavalduse esitamisest, s.o 22.11.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o XXX

§ 101sätestatud määras.

16. Hageja on 11.07.2024 esitatud menetlusdokumendis märkinud enda vajaduste loetelus igakuisteks kulutusteks kokku 580 eurot. Kuna hageja on esitanud elatise nõude

§-s 101 sätestatud määras, siis hagejal ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral (vt Riigikohtu 26.06.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). 17.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Samas paragrahvis nimetatakse asjaolud, mida elatise suuruse arvutamisel arvestatakse. Need on elatise baassumma (

§ 101

lg 3), millele lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta avaldatud riigi keskmisest brutokuupalgast (

§ 101

lg 4).

§ 101

lg-tes 5–7 sätestatakse asjaolud, mis annavad aluse nõnda arvutatud elatise vähendamiseks. Kohus saab elatise vähendamise aluseks olevate asjaolude kontrollimiseks koguda tõendeid omal algatusel või poolte kaasabil (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 15).

§ 101

lg-te 3 ja 4 alusel arvutatud summast arvestatakse seaduses sätestatud ulatuses maha lapsetoetus ja lasterikka pere toetus. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (

§ 101lg 5).

Samuti vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetud aja võrra, kui see on aastas keskmisel 7–15 ööpäeva kuus (

§ 101lg 6).

Kui isik peab maksma elatist sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatist 15% võrreldes esimese lapse elatisega, kui tegemist pole mitmike ega lastega, kelle vanusevahe on üle kolme aasta (

§ 101lg 7).

Viidatud sätete järgi oli elatise suuruseks perioodil 22.01.2024 kuni 31.03.2024 260,33 eurot kuus ja alates 01.04.2024 287,72 eurot. 18.

§ 101

lg 6 võimaldab vähendada elatise summat olukorras, kus laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Hagi kohaselt veedab laps isaga 1-2 korda 3-6 päeva kuus. Hageja sõnul viibis hageja isa juures 2023 aastal pikemalt 2 korral, suvel 7 päeva järjest ja detsembris 27 päeva. Istungil kinnitas hageja seaduslik esindaja, et tavaliselt viibib laps isaga keskmiselt 6 päeva või vähem. Kostja on esitanud 20.06.2024 tõendina oma elukaaslase J. T. i selgitused, et hageja viibis 2023 aastal oma isa juures 91 päeva, s.o keskmiselt 8 päeva kuus. Kostja väidab, et tavapäraselt on poolte elukorraldus selline, et hageja viibib isa juures kahel nädalavahetusel kuus reedest pühapäevani, kuid esineb ka teistsuguseid kokkuleppeid. Riigikohus on lahendis 2-19-19160 p 14.7 olnud seisukohal, et

§ 101

lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt

§ 101

alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei 7 2-24-1107 vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102lg 2 mõttes.

Asjas ei ole vaidlust selles, et hageja vanemate vahel ei ole suhtluskorda reguleerivat kohtulahendit. Seega ei tule väljamõistetavat elatisesummat vähendada

101 lg 6 alusel kohtu poolt sõltumata poolte väidetest olemasoleva kohtulahendi tõttu. Lisaks sellele on vanemate vahel vaidlus asjaolu üle, kui palju päevi hageja kostja juures viibib. Kumbki vanem ei ole kohtule esitanud konkreetseid kuupäevi ning aegu, millal laps ühe või teise vanema juures viibis. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja on viibinud kostjaga keskmiselt 8 päeva kuus. Kostja väitel viibis hageja kostja juures 2023 detsember 29 päeva ning aasta jooksul kokku 91 päeva. Kui ainuüksi detsembris viibis hageja kostja juures 29 päeva, siis perioodil 01.01.2023 kuni 30.11.2023 sai hageja kostja juures viibida keskmiselt 6 päeva kuus (91 päeva – 29 päeva / 11 kuuga). Kostja väidab, et tavapäraselt on poolte elukorraldus selline, et hageja viibib isa juures kahel nädalavahetusel kuus reedest pühapäevani täpsustamata kas hageja viibib terve reedese päeva ja pühapäeva kostja juures. Kostja ei ole tõendanud, et aastal 2024 viibib hageja isa juures keskmiselt 7 või enam päeva kuus. Seega leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et hageja viibib kostja juures ühes kuus enam kui 6 päeva, mistõttu ei tule elatise summat

§ 101lg 6 alusel proportsionaalselt kohustatud vanemaga koosveedetud ajaga vähendada.

Küll aga selgitab kohus, et juhul kui hageja siiski veedab ühes kuus kostja juures keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, tuleb elatise tasumist vähendada vastavalt seaduses sätestatud määras. 19.

§ 102

lg 1 alusel isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Hageja seaduslik esindaja on kohtuistungil kinnitanud enda sissetulekuteks ca 700 - 800 eurot kuus. Kostja on kohtule kinnitanud, et tal puudub püsiv sissetulek kuupalga näol. Kostja märgib 08.02.2024 vastuses, et kostja uus elukaaslane on lapseootel ning eeldatavasti sünnib nende ühine laps juunis 2024, mis tähendab kostja jaoks, et lisaks E. S.e elatise tasumisele, peab ta hoolitsema ka sündiva lapse ja tema ema vajaduste eest. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et tema töövõime on piiratud, mis takistaks sissetuleku teenimist. Asjaolu, et kostjal ei ole tasuvat tööd või et tulevikus on sündimas kostjale laps, ei tähenda, et kostjal puudub hageja ees ülalpidamiskohustus. Juhul, kui kostja ei teeni piisavat sissetulekut, tuleb kostjal leida lapse ülalpidamiseks muud viisid täiendava sissetuleku saamiseks või kärpida oma kulutusi. Kostja ei ole põhistanud ega esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et esineksid alused tema ülalpidamiskohustuse vähendamiseks.

§ 102lg 2 alusel.

Seega ei ole käesoleval ajal

§ 102

lg 2 tähenduses mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla

§ 101järgi arvutatud minimaalse elatise summa.

20. Elatist ei nõuta mitme lapse eest. Seega ei vähendata elatise summat

§ 101lg-te 6 8 2-24-1107 ja 7 alusel.

21.

§ 101

lg 1 alusel arvutatud elatise summa on seega 287,72 eurot kuus (272,76 (indekseeritud baassumma) + 54,96 (keskmine brutokuupalk 1832 x 3%) - 40 (50% 80 euro suurusest lapsetoetusest)).

1. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 22.01.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni XXX 287,72 eurot kuus muutuva suurusena. Elatise suurus muutub iga aasta
2. aprillil (esimest korda
3. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja keskmise brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 23.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Kohus määrab hageja taotlusel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 alusel, et elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja arvelduskontole. Igakuine elatis tuleb tasuda iga kalendri kuu eest ette

1. kuupäevaks, märkides makse selgitusse „E. elatisraha“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
2. Hageja seaduslik esindaja esitas 27.08.2024 teate, et kostja on tasunud 2024 aastal hagejale elatist kokku 1600 eurot. Kostja ei ole nimetatud summat vaidlustanud. Kuna kostja on kohtumenetluse kestel maksnud hagejale elatist, tuleb tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
3. Kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS § 459 lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist. E. S.e hagi K. L. vastu elatise võlgnevuse 200 euro väljamõistmise lahendamine 26.

§ 96

lg 1 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.

§ 99

lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 100

lg 2 alusel täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.

§ 100

lg 3 teise lause järgi tuleb lapse elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate kokkulepitud ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda.

§ 101

lg 6 võimaldab vähendada elatise summat olukorras, kus laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

1. Hageja esitas kohtule 06.05.2024 hagiavalduse K. L. vastu elatise võlgnevuse 200 eurot väljamõistmiseks (vt p 3). Hagi kohaselt viibis hageja 2023 detsembris oma isa juures 29 päeva, kuid hageja ema nimetatud perioodi eest elatist tasunud ei ole. Hageja seaduslik esindaja ei vaidle vastu, et hageja viibis detsember 2023 enamuse ajast kuus isa juures, kuid vaidleb elatise võlgnevuse nõudele vastu ilma sisulisi vastuväiteid esitamata. Kostja selgitab, et vanemad leppisid kokku, et kuivõrd hageja seaduslik esindaja oktoobri 2023 eest elatist ei tasunud, ei pea kostja tasuma elatist jaanuaris 2024, kuid hageja seaduslik esindaja on sellest kokkuleppest taganenud. Kuivõrd hageja seaduslik esindaja on taganenud kokkuleppest, et kostja kanda jäävad hageja elamiskulud detsembris 2023 ja hageja seaduslik esindaja kanda jaanuaris 2024 ning omalt poolt ei ole hageja seaduslik esindaja tasunud hageja ülalpidamiskulusid detsembrikuu eest, on R. S.el tekkinud ka rahalised raskused. 9 2-24-1107
2. Kohus on eelnevalt tuvastanud (vt p 9), et poolte vahel oli sõlmitud elatise maksmiseks kokkulepe kuni 10.01.
3. Hageja on seisukohal, et kokkuleppest tulenev elatise suurus 200 eurot vastas hageja vajadustele ning tema tavalisele elulaadile. Kostja ei ole hagejale tulenevalt poolte kokkuleppest maksnud detsembri 2023 eest elatist, kuna laps viibis enamuse ajast isaga. Hageja on detsembrikuu 2023 elatise võlgnevuse nõudest loobunud, kuid nõuab endiselt jaanuari 2024 eest kostjalt elatist. Kostja on jaanuari 2024 eest tasunud hagejale elatist 200 eurot. Kohus on seisukohal, et kuna hageja viibis 2023 detsember vähemalt 27 päeva R. S.ega, on K. L. l kohustus tasuda nimetatud aja eest hagejale elatist. Tulenevalt poolte kokkuleppest leiab kohus, et hageja elatise võlgnevuse nõue 200 eurot on põhjendatud. Seega rahuldab kohus hageja hagi K. L. vastu elatise võlgnevuse osas detsember 2023 eest summas 200 eurot. K. L. l tuleb nimetatud summa kanda kostja arvelduskontole.
4. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulud
5. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 1² võimaldab jätta alaealise lapse elatisenõude rahuldamata jätmise korral menetluskulud täielikult või osaliselt lapse nimel hagi esitanud seadusliku esindaja kanda, kui seaduslik esindaja ei kasutanud hagi esitamisel või menetlemisel oma menetlusõigusi heauskselt.
6. Kuivõrd praegusel ajal ei jäta kohus hagi rahuldamata, vaid rahuldab osaliselt, ei ole alust TsMS § 164 lg-s 1² sätestatud erandi kohaldamiseks. Eelneva tõttu jätab kohus menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik Tln Rkk 26.03.2025 määruse RESOLUTSIOON:
7. Keelduda menetlusse võtmast R. S.e apellatsioonkaebust Pärnu Maakohtu 30.01.2025 otsuse peale.
8. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud R. S.e kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 10