← Eesti

1-18-8568/38

1-18-8568 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.01.

  1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-18-8568 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Alissa Jarova Tõlk Zemfira Lampmann Kaitsja Leelo Viil (määratud) Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid K.S I.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu K.S I.O (end. K.S) (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 30.12.
  2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
  3. Vabastada K.S I.O karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 15.02.
  4. a. ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
  5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada K.S I.O katseaja lõpuni-KarS § s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1- 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
  6. Kohaldada K.S I.O suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda koheselt vanglast vabanemisel xxx osakonda ning läbida seal nende poolt pakutav 6-12 kuuline alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programm, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismi- ning narkootikumidevastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 3) mitte tarvitada alkoholi; 4) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 5) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jo oksul peale vanglast vabanemist;
  7. K.S I.O-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
  8. K.S I.O vabastada määruse jõ ustumisel. KrMS
  9. § 180 alusel mõista K.S I.O-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 64,80 € (kuuskümmend neli eurot ja kaheksakümmend senti), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse K.S I.O-le eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna kriminaalhooldusosakonna Haapsalu esindusele, K.S I.Ole ja tema kaitsjale. Vangla Pärnu Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 05.12.
  10. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava K.S I.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Viru Maakohtu 24.10.
  11. a kohtuotsusega tunnistati K.S I.O süüdi KarS § 121 lg 1 ja KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti talle karistuseks 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 26.09.2018 . a ja lõpp on 15.02.
  12. a. K.S I.O kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ka vangistuses ei viibi ta esimest korda. Käesolevalt kannab karistust varguste ja kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude soodusteguriks on sõltuvus alkoholist ning varasemalt narkootikumide tarvitamine. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vanglas olles on kinnipeetav töötanud alates 05.06.2019 majandustööde abitöölisena, alates 02.09.2019 õpib ta xx. klassis, on osalenud AN tugigrupitöös ning suunatud tugiisiku teenusele ning ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipidamisasutuse iseloom ustusest nähtub, et vanglale on tulnud kinnituskirixxx, kus nad kinnitavad, et on valmis pakkuma kinnipeetavale võimalust osaleda 6-12 kuulise alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmis, kus nad pakuvad koostöös Justiitsministeeriumiga majutusteenust koos nõustamisega xxx turvakodus aadressiga xxx. Samuti kinnitavad nad, et on valmis isiku kohe vastu võtma peale tema võimalikku vabanemist. Muu kindel vabanemisjärgne elukoht kinnipeetaval puudub. Iseloomustusest nähtub, et kutseoskused kinnipeetaval puuduvad. K-Raha andmetel on tal maksmata täiteasju summas 4189,69 eurot ning vabanemisfondis on xxx eurot (26.11.2019 seisuga). Materiaalne olukord oli enne vangistust raske. Vangistuses on raha kandnud elukaaslane. K.S I.O taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Ringkonnaprokurör Katrin Mikenberg esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha K.S I.O vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub täielikult vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja ei nõustu vangla ega prokuröri seisukohaga. Nende seisukohad jäävad kaitsjale arusaamatuks. Isik on teinud endast kõik oleneva, et suurendada tema suhtes usaldust. Ta on läbinud programmid, asunud tööle. Ta on võtnud ühendust nii KOV-ga, kui ka rehabilitatsiooni asutusega, et saada endal elukoht ja läbida rehabilitatsioon. See näitab tema motivatsiooni enda elustiili muuta. Isik tunnistas, et alkoholi ravi ei olnud varem võimalik, sest tal ei olnudki sellist aega, kus ta oleks olnud kaine ja oleks saanud alustada programmi või raviga. Ta oli aus ja see on hinnatav, sest oma vigade tunnistamine on esimene samm paranemise teele. Kohtu jaoks on probleem, et isikul ei ole vabaduses kindlat elukohta, kuid juhul kui kohus isiku vabastab, siis võib teda koheselt kohustada asuma rehabilitatsioonikeskusesse. Juhul kui isik sinna ei ilmu, siis ta pannakse tagasi vanglasse. Kaitsja palub kohtul anda isikule võimalus ning tema arvates on kõik vabastamise eeldused täidetud. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et K.S I.O võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K.S I.O isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 1 aasta ja 3 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda sõltuvusainete tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul kuritegude soodusteguriks sõltuvus alkoholist ning narkootikumide tarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam sõltuvusainete kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab K.S I.O tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas K.S I.O-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta vangla ega prokurör. Kohus arvestab kinnipidamisasutuse iseloomustuses märgitut, et isikul on mitmed mõnevõrra realistlikud eesmärgid ja ta teadvustab oma probleeme. Näiteks tunnistab ta, et tal on sõltuvus alkoholist ning soovib sellest üle saada, samuti soovib saada laste hooldusõigust täielikult tagasi ning leida omale töö. Kinnipeetaval on olemas mõningane motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest ning ta tunnistab, et kuritegeliku käitumise põhjusteks on olnud sõltuvusained. Eelpool toodud asjaoludest nähtub, et kinnipeetav on käesolevast vangistusest teinud vajalikud järeldused ning mõistab enda poolt sooritatud kuritegude põhjuseid. Kohus peab positiivseks asjaolu, et isik soovib vabanemisel asuda elama ja ravile xxx, sest selliselt saab ta vabaduses tegeleda aktiivselt enda sõltuvusprobleemidega ning samas saab pidevat tuge kainena olemisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.