← Eesti

4-24-1181/10

4-24-1181 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2024, Rapla Väärteoasja number 4-24-1181 (2630,24,001113) Kohtunik Indrek Nummert Kohtuistungi sekretär Eliise Nõmm Väärteoasi O.D väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi Kohtuistungil osalenud isikud: menetlusalune isik O.D ja eriasjade uurija Piret Pesti Menetlusalune isik O.D (ik XXX; elukoht: xxx; haridus: 9 klassi; töökoht: ei tööta; ülalpeetavad: xxx; tel: xxx; e-post: xxx; karistatus: kriminaalkorras kehtivad karistused puuduvad, üks kehtiv välisriigi karistus, väärteokorras 2 kehtivat karistust). Kohtuvälise menetleja esindaja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla menetlusgrupi eriasjade uurija Piret Pesti RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 107 lg 1 p-st 1, §-st 111, § 113 lg 2 kohus otsustas: Süüdi tunnistada O.D väärteoasjas nr 4-24-1181 Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi ning mõista karistuseks arest 10 (kümme) ööpäeva. KarS § 68 lg 2 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks O.D kinnipidamise aeg 03.04.2024 kell 14.
  2. Kohtuotsuse lõpposa anda O.D-le Piirivalveametile. allkirja vastu ja edastada Politsei- ja Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning apellatsiooni võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. 1

(5)4-24-1181 Kirjaliku apellatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele avaliku e-toimiku kaudu või Rapla kohtumaja kantseleis kättesaadav alates
  1. aprill 2024 päeva jooksul. Väärteo kirjeldus 03.04.2024 kell 14:45 Viljandi mnt 94, Rapla linn, Rapla vald, Rapla maakond juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 27.07.
  2. Menetluskäik Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla menetlusgrupi eriasjade uurija Piret Pesti saatis 04.04.
  3. a Pärnu Maakohtule kohtualluvusse saatmise määrusega väärteoasjas nr 2630,24,001113 menetlemiseks O.D 03.04.
  4. a väärteo LS § 201 lg 2 järgi. Kohtuväline menetleja heidab O.D-le ette 03.04.
  5. a kell 14.45 Rapla linnas Viljandi mnt 94 mootorsõiduki juhtimist, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 27.07.2023.a. Kuna karistusregistri andmetel on menetlusalust isikut varasemalt korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, mis on tasumata, siis on ilmselge, et varasemad karistused ei ole mõjutanud menetlusalust isikut käituma edaspidi õiguskuulekalt. Isik suhtub varem määratud karistustesse kergekäeliselt ja ükskõikselt ning ei ole teinud vajalikke järeldusi. Kuna menetlusalune isik jätkab väärtegude toimepanemist, siis ei ole käesolevas väärteoasjas otstarbekas ja põhjendatud määrata menetlusalusele isikule karistuseks järjekordne rahatrahv. Lähtuvalt eeltoodust palub kohtuväline menetleja austatud kohtul otsustada menetlusaluse isiku karistamine arestiga. O.D väärteoasja arutamine toimus 04.04.
  6. a kohtuistungil. Kohtuväline menetleja jäi seisukohale, et taotleb menetlusalusele isikule karistuseks aresti 17 ööpäeva. Karistusregistri järgi on isikul kehtiv karistus, kus talle on rahatrahv määratud karistuseks ja karistusregister ütleb, et täitmise info puudub seega ei ole isik oma rahatrahve tasunud. Samuti on samas karistusregistris küll aktiveeritud väärteokaristused aga ka nendel on hulgaliselt karistuse täitmise rea peal täitmine aegunud ehk kohtuväline menetleja on veendunud, et kõnealuse väärteo rikkumise eest ei saa isikule määrata rahatrahvi kuna on ilmselge, et menetlusalune isik ei tasu rahatrahvi. O.D avaldas, tavaliselt ta ikka trahvid maksab ja
  7. aastal tasumata jäänud rahatrahv ei ole põhjuseks, miks teda kinni pidada. Kui ta saaks valida, tasuks ta rahatrahvi või teeks ÜKT-d. Samuti avaldas, et ta teadis, et ilma lubadeta sõita ei tohi, kuid tegi seda siiski. KOHTU PÕHJENDUSED I. Süüdistus ja selle tõendatus Kohus, uurinud kohtule esitatud väärteoasja materjale, kuulanud üle tunnistaja ning menetlusaluse isiku, asus seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegu on kohtuistungil uuritud tõenditega kahtlusteta tõendamist leidnud ja O.D tuleb LS § 201 lg 2 järgi süüdi mõista. 2
(5)4-24-1181 03.04.
  1. a väärteoprotokolli nr 2630,24,001113 (tl 6) kohaselt 03.04.
  2. a kell 14.45 Rapla linnas aadressil Viljandi mnt 94 juhtis O.D mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 27.07.
  3. a. O.D-le heidetakse ette LS § 90 lg 1 p 1, 3 rikkumist, millega ta on täitnud LS § 201 lg 2 väärteokoosseisu, s.o mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on varem juhtimiselt kõrvaldatud. O.D on väärteoprotokolli omakäeliselt allkirjastanud. O.D kõrvaldati juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel (tl 1-2). Koosseisuline asjaolu, et O.D on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, on tõendatud 27.07.
  4. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse koopiaga (tl 7), mille kohaselt O.D kõrvaldati viidatud kuupäeval juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Liiklusregistri päringu (tl 8) kohaselt puudub O.D-l juhtimisõigus. O.D tunnistas end kohtuistungil süüdi (04.04.
  5. a ipr lk 3). Kohtuistungil olnud tunnistaja R J, kes osales patrullpolitseinikuna O.D kinnipidamises 03.04.
  6. a, andis ütlused (04.04.
  7. a ipr lk 3-5), mille kohaselt Rapla politseijaoskonna juures nägi ta isikut, kes oli oma lapsega autosse istunud. Isikuks oli O.D ning tunnistaja teadis, et tal puudub vastava kategooria juhtimisõigus. Juht tagurdas politseimaja parklast välja ning suundus Rapla kesklinna poole. Tunnistaja, kes oli politseibussi juhiistmel, pani sinised vilkurid peale ja kuna nad tahtsid O.D sõidukit peatada, sõitsid samuti kesklinna poole. Punast ja sinist vilkurit ei olnud alust peale panna, sest autode kaugus oli liiga suur ja see oleks andnud vale signaali teistele liiklejatele. Hetkeks kaotasid nad O.D juhitud sõiduki silmist, kuid paariline märkas teda Viljandi mnt 94 maja juurde keeramas ning nad nägid, kuidas O.D kõndis sõidukist eemale, vaatas selja taha ja hakkas hoone taha jooksma. Politseinikud hakkasid järele jooksma, O.D tuli tagasi ning tunnistaja andis talle korralduse panna käed seinale, et paigutada käerauad. Tunnistaja ütluste kohaselt ütles O.D kohapeal, et juhtimisõigust tal pole ja tal ei olnud jaoskonda ütluste andmisele minemiseks kedagi teist juhiks võtta – bussid ei sõida ja taksojuhte pole ning naine ei tahtnud tulla. Asjaolud alates O.D-d agasitulekust ja talle tunnistaja poolt käte seinale panemise korralduse andmisest on nähtavad ka tunnistaja ütluste lisast, vormikaamera nr P17238 salvestisest (kättesaadav Kohtute Infosüsteemis). Eelnevalt nimetatud ja kirjeldatud tõendeid kogumis hinnates on üheselt tuvastatav, et O.D juhtis 03.04.
  8. a Rapla linnas mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning olles varasemalt 27.07.
  9. a juhtimiselt kõrvaldatud. Sellise tegevusega rikkus O.D LS § 90 lg 1 p 1, 3 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteo pani O.D toime raskeimas tahtluse vormis, s.o kavatsetult, kuivõrd ta on ka ise tunnistanud, et teadis, et ei tohi ilma juhtimisõiguseta sõidukit juhtida. Kavatsetusele viitab üheselt ka O.D kohtuistungil avaldatu, et ta alles teine kord jäi juhtimisõiguseta sõitmisega vahele, mis viitab üheselt, et tema otsustus sõitma asuda oli kaalutletud, kuivõrd ta oli teadlik asjaolust, et kriminaalkaristust KarS § 4231 järgi talle kaasneda ei saa. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. O.D poolt viidatud asjaolu, et bussid ja takso ei sõida ning naine ei tahtnud sõita, ei ole õigustuseks ise ilma juhtimisõiguseta autorooli istumiseks ja sõiduki juhtimiseks. Seega tuleb O.D LS § 90 lg 1 p 1, 3 rikkumiste eest LS § 201 lg 2 järgi süüdi mõista. II. Karistus 3
(5)4-24-1181 KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut ja tabama tema emotsioone, tundeid ning püüdlusi.1 LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohtuväline menetleja taotles O.D-le karistuseks aresti 17 ööpäeva. Nagu kohtuväline menetleja välja tõi, ei ole rahatrahv karistusliigina sobiv, kuivõrd karistusregistri väljavõtte kohaselt on O.D-d varem korduvalt nii väärteo- kui ka kriminaalkorras karistatud, sh väärteokorras on karistusliigiks olnud varasemalt rahatrahvid. Sh on O.D-l täitmata viimane kehtiv karistus väärteoasjas, milleks on rahatrahv 120 eurot. Kuivõrd varasemad rahatrahvid ei ole O.D-le mõju avaldanud, ning ta on jätkanud väärtegude toimepanemist, ei ole käesolevas asjas rahatrahv karistusliigina enam põhjendatud ning mõjus. Kohus märgib, et 27.07.
  1. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamisega seotud väärteomenetluses ei ole kohtuväline menetleja veel O.D-d menetlustoimingutele allutada saanud, kuivõrd ta ei olnud siiani kutse peale menetleja juurde ilmunud. KarS § 48 kohaselt on aresti võimalik kohaldada kuni kolmkümmend päeva, s.o keskmine karistusmäär on 15 ööpäeva aresti. Kohus peab O.D süü suurust 03.04.
  2. a rikkumise eest keskmiselt suuremaks, mida kinnitab tema käitumine menetluse ajal, mis nähtub ka vormikaamera vaatlemisest. O.D kinnipidamise protokollis (tl 3) on kinnipidamise üheks aluseks märgitud tema püüd põgeneda, milline asjaolu nähtub muuhulgas politseiametniku vormikaamera salvestiselt. Samuti O.D ei allunud politseiniku korraldustele ning käitus teda kinni pidanud politseinikega äärmiselt üleolevalt. Salvestisest nähtuvalt sõitis ta juhtimisõiguseta ka koos oma alaealise lapsega. Enda käitumise õigustuseks ütles O.D kohtuistungil, et ta ei tundnud end süüdi, samas on ta ju korduvalt avaldanud, et teadis, et juhtis mootorsõidukit ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta. Kahtlemata on isikul õigus enda süüd mitte tunnistada, kuid politseiametnike korraldustele mitteallumine näitab üheselt negatiivset suhtumist õiguskorda ja korrakaitseorganitesse üldiselt, samuti suurt karistamatuse tunnet ning selliseid hoiakuid ja isikuomadusi saab ja tuleb arvesse võtta ka karistuse mõistmisel. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse ka asjaolu, et viimase kahe aasta jooksul kehtivad liiklusalased väärteokaristused O.D-l puuduvad, kuigi kohtuvälisel menetlejal on lõpuni menetlemata vaidetavalt isiku asukoha teadmata olemise tõttu 27.07.
  3. a vastava kategooria juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine, millest tuleneb ka raskem kvalifikatsioon
  4. lõike järgi (juhtimiselt kõrvaldamine). Lähtudes eelviidatud asjaoludest kogumis, s.o võttes arvesse keskmisest suuremat süüd, kuid teisalt ka asjaolu, et viimase kahe aasta jooksul kehtivad liiklusalased karistused puuduvad, peab kohus põhjendatuks ja proportsionaalseks karistada O.D-d LS § 201 lg 2 järgi arestiga 10 ööpäeva. Aresti asendamist üldkasuliku tööga kohus põhjendatuks ei pea, kuivõrd kohtul puudub veendumus, et O.D oma isikuomaduste tõttu üldkasulikku tööd tegema sobiks. 1 RKKK otsused nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06, p 15.
  5. 4
(5)4-24-1181 O.D peeti 03.04.
  1. a VTMS § 44 lg 1 pp 1 ja 3 alusel kell 14.45 kinni ning tagamaks karistuse vahetu mõju, on põhjendatud O.D-l kandmisele kuuluva karistuse – 10 ööpäeva aresti – kandmise alguseks lugeda KarS § 68 lg 2 alusel tema kinnipidamine 03.04.
  2. a kell 14.
  3. III. Menetluskulud Kohtuvälisel menetlejal kulud puuduvad, samuti ei ole kaitsjaga seotud kulusid. Kohtuvälisele menetlejale avaldas O.D väärteoprotokollis, et ta kaitsjat ei soovi. Ka kohtule avaldas O.D , et riigi poolt ta advokaati ei taha. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.