lg 5, lg 2 alus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks enne viie aasta möödumist, keeldudes võlgnikku kohustustest vabastamast. Kohus andis võlgnikule tähtaja, et võlgnik saaks soovi korral kohtule vastata. 2 Võlgnik vastas kohtule samal päeval, et ta ei ole saanud kellelegi maksta ning kaotas töö tervise halvenemise tõttu. Samuti ei olevat võlgniku sissetulek piisavalt suur, et saaks maksta. KOHTU SEISUKOHT
) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. 3.
lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 4.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 5. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on
lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad
lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14). 6.
lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. G.G. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. 7.
lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8.
lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 23.12.2022 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Käesolevaks ajaks on kohtule esitatud kolm aruannet, kuid esimene aruanne pärast menetluse algatamist esitati kohtule alles 02.03.2024 pärast mitmeid kohtupoolseid meeldetuletusi. 25.06.2024 toimus võlgniku ärakuulamine. Võlgnik töötas suvel lühiajaliselt, kuid terviseprobleemide tõttu on taas kodune. Võlgniku sissetulekuteks on töövõimetoetus, peretoetus, sotsiaaltoetus, Maksu-ja Tolliameti tulumaksutagastus, hasartmängutulu ja erinevad laekumised eraisikutelt. 3 Arvestades eeltoodut leiab kohus, et vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole võlgnik rikkunud
lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul. 9.
Kohus on esitatud aruannete põhjal tuvastanud, et arvestades võlgniku sissetulekute suurust, oleks pidanud ta enda sissetulekutelt võlausaldajatele eraldama 19 769,10 eurot, s.o kaks korda enam kui pankrotimenetluses nõudeid rahuldamata jäi. Seega arvestades võlgniku sissetulekuid peaksid kõik nõuded tasutud olema, kuid kuna võlgnik ei ole teinud menetluse kestel ühtegi väljamakset võlausaldajatele, siis ei ole võlgnevus vähenenud. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud
Kuna kohus on määranud võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi, on võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohustuste täitmata jätmisega rikutud ka
lg.2, lg.3 sätestatud usaldusisiku kohustusi.
lg.2,3 sätestavad usaldusisiku kohustuse üks kord aastas võlausaldajatele väljamaksed teha ja usaldusisiku õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. 10. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud teadlikult
Võlgniku menetlus on kestnud tänaseks veidi üle kahe aasta. Kohus on aruannetest ja võlgniku pangakonto väljavõtetelt tuvastanud, et võlgnik on saanud menetluse jooksul hasartmängutulu, kuid ta ei ole teinud eraldisi ja väljamakseid võlausaldajatele. Arvestades saadud tulu suurust, oleks võlgnik saanud kõik võlausaldajate nõuded rahuldada, ent võlgnik on saadud tulu kasutanud enda tarbeks ja uutele hasartmängudele. Konto väljavõttelt nähtuvad regulaarsed kulutused hasartmängudele. Võlgnik on sellise tegevusega kahjustanud käesoleva menetluse võlausaldajate huve. Võlgnik on 25.06.2024 ärakuulamisel tunnistanud, et teadis, et peab võlausaldajatele makseid tegema, kuid ei ole seda teinud kuna tal oli probleeme tervisega ja teisi kohustusi. Võlgniku puuduv töövõime oli määratud üheks aastaks ja alates 2024.a suvest on määratud osaline töövõime. Võlgnik töötas suvel lühiajaliselt, kuid terviseprobleemide tõttu on taas sügisest kodune ning tööleping lõpetati detsembris. Eelnevad rikkumised- võlausaldajatele eraldiste ja väljamaksete tegemata jätmine- on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine. 11.
lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. 4 Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata. 12. Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt
lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta möödumist lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik on rikkunud
lõikes 2-5 toodud kohustusi olles vähemalt hooletu ning rikkunud sellega võlausaldajate huve. 13. Kohus ei pea vajalikuks küsida menetluses võlausaldajate seisukohta, kuna võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele ühtegi makset, perspektiiv võlausaldajatele maksete tegemiseks puudub ka edaspidi ja kohustustest vabastamata jätmisega ei rikuta võlausaldajate õigusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 14.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda G.G.-d pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka G.G. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 15.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab G.G. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb G.G. vabastada ka usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.