Obsah (7)

§ 129§ 630§ 187§ 436§ 230§ 459§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 10. märts 2025 Tsiviilasi nr ja hagi ese 2-24-129636 M.P. ja M.L.P. hagi G.P. vastu elatise väljamõistmis

§ 129lg 2) Kohtunik Kadi Karting Hageja I alaealine: M.P.

(isikukood: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn) Hageja II M.L.P. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxx linn) Hageja seaduslik esindaja A.A. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxx linn; e-post:) Kostja G.P. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxlinn; e- post:) XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxalevik, RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.
2. Mõista Gxxxxx M.L.P.-l M.L.P. kasuks alates 11.03.2025 kuni M.P. täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx) välja elatis muutuva suurusena, st hetkel igakuine elatis 287,72 eurot kuus (valem: elatise baassumma 272,76 eurot, millele on liidetud 54,96 eurot, s.o 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millisest summast on maha arvestatud 40 eurot, s.o 50 % lapsetoetusest). Elatissummat muuta PKS § 101 lg-te 3–5 alusel baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta
3. aprillil ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates muutumisele järgnevast kuust.
4. Mõista Gxxxxx M.L.P.-l M.L.P. kasuks sissenõutavaks muutunud elatis ühekordse summana perioodi 15.08.2024 – 10.03.2025 eest kokku 2014,04 eurot (7×287,72), millest maha arvestada käesoleva kohtumenetluse ajal Sotsiaalkindlustusameti poolt hagejale I elatisabina makstud summad.
5. Mõista G.P.-lt M.L.P. kasuks alates 11.03.2025 kuni M.L.P. täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx) välja elatis muutuva suurusena, st hetkel igakuine elatis 244,46 eurot kuus (valem: elatise baassumma 272,76 eurot, millele on liidetud 54,96 eurot, s.o 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millisest summast on maha arvestatud 40 eurot, s.o 50 % lapsetoetusest ja vähendatud 15%, kuivõrd laste vanusevahe on väiksem kui 3 aastat). Elatissummat muuta PKS § 101 lg-te 3–5 alusel baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta
6. aprillil ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates muutumisele järgnevast kuust.
7. Mõista G.P.-lt M.L.P. kasuks sissenõutavaks muutunud elatis ühekordse summana perioodi 15.08.2024 – 10.03.2025 eest kokku 1711,22 eurot (7×244,46), millest maha 1
10. arvestada käesoleva kohtumenetluse ajal Sotsiaalkindlustusameti poolt hagejale II elatisabina makstud summad. Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette. Kohtuotsusega väljamõistetud elatis tuleb iga kuu
11. päevaks üle kanda A.A. pangakontole nr EE102200221071282843 (selgitusega: „elatis M.P.-le ja M.L.P.-le“). Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Toimetada kohtuotsus kätte hagejate seaduslikule esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus kohtuotsusele edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (

§ 630, 632).

Selgitus Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD Hageja nõue ning vastuväited kostjale

1. M.P. ja M.L.P. esitasid 15.08.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 500 euro elatise saamiseks. Võlgnik G.P. esitas 04.09.2024 nõudele vastuväite.
2. Hagejad esitasid 30.09.2024 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu (dtl 26-30), märkides, et hagejate esindaja (ema) ja kostja (isa) olid elukaaslased, kuid on elanud eraldi alates 13.08.
3. Alates 14.06.2024 elavad mõlemad lapsed ema juures, samas kui kostja ei ole sellest ajast alates osalenud nende ülalpidamises. Ema on korduvalt palunud kostjat elatist maksta, kuid kostja on reageerinud ähvardustega ning manipuleerinud lapsi. Samuti on ema pidanud kostjalt varem väiksemaid summasid laenama laste jaoks ja need tagasi maksma. Kostja keeldus hüvitamast koolitarvete ostuga seotud kulusid, kuna ostud polnud temaga eelnevalt kooskõlastatud. Kostja ei vasta lastega seotud kõnedele ega ekirjadele ning ignoreerib kokkuleppeid ja tähtpäevi. Perioodil 01.01.2020– 01.01.2024 on ta teinud väikseid ülekandeid, kuid ajavahemikul 14.06.2024– 24.09.2024 pole üldse panustanud. Viimati, 30.06.2024, ostis ta lastele umbes 15 euro väärtuses toitu. Lisaks purustas kostja lapse telefoni 16.02.
4. Kuna kostja keeldub osalemast laste kasvatamises ja ülalpidamises, on ema sunnitud kohtusse pöörduma. Alates 08.10.2024 on Sotsiaalkindlustusamet maksnud kohtumenetlusaegset elatisabi 200 eurot kuus ühe lapse kohta. Hagi esitamise ajal oli elatiskalkulaatori järgi hageja I elatise suurus 287,72 eurot ja hageja II elatise suurus 244,56 eurot. Hagejale ei kuulu vara, samas kui kostjale kuulub äriühing OÜ Kuttok (registrikood 16418954) ning kolm sõiduautot: Mercedes-Benz W124, Volkswagen Golf 2 ja Volkswagen Transporter (buss). Hageja I igakuised kulud on 793,33 eurot, hageja II kulud 720,33 eurot. Hagejad nõuavad elatist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.
5. Laste ema on täiendavalt lisanud 16.10.2024 vastuses (dtl 52), et ta on kasvatanud lapsi üksinda alates 14.06.2024, kuna isa ei ole sellest ajast alates laste kasvatamises ega ülalpidamises osalenud. Samuti ei ole isa tänaseni (16.10.2024) lastega ühendust võtnud ega huvi 2 tundnud nende käekäigu vastu, sh ka mitte nende materiaalse vajaduse osas. Kõik lastega seotud kulutused on seni katnud ema üksi. Seetõttu palub ema siiski, et laste isalt mõistetaks välja elatis
6. aasta elatiskalkulaatori arvutuste põhjal, et katta laste ülalpidamise kulud vähemalt pooles ulatuses. Kostja vastuväited
7. Kostja 03.10.2024 vastuses märgitakse (dtl 48-49), et laste toetamiseks on kaks võimalikku varianti. Esimeses variandis jaguneks toetus kaheks: suurem osa oleks otsene toetus, kus kostja ostaks lastele vajaliku ise või teeks seda koos lastega, ning väiksem osa oleks kaudne toetus, mille raames maksaks ta igakuiselt 50 eurot ühe lapse kohta, kokku 100 eurot, teisele vanemale. Teise variandina on kostja märkinud, et lapsed võiksid tema juurde elama kolida. Menetluse käik
8. Kohus tegi 25.10.2024 pooltele ettepaneku kompromissiks (dtl 55). Kuna kompromissi ei saavutatud, määras kohus 29.01.2025 asja kirjalikku menetlusse ning teavitas kohtuotsuse tegemise ajast (dtl 58). KOHTU PÕHJENDUSED
9. Asjas toimunud eelmenetluse järel peab kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 232 lg 1 järgi poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada. 7. Esiteks märgib kohus, et pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ning vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid soovivad kohtule tõendada. Hagi tuleb menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes esitatud nõuetest. Samuti ei ole kohus

§ 436

lg 6 järgi perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib

§ 230

lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada menetlusosalist

§ 230

lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda

§ 230lg 5 järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt (RKTKo nr 2-16-118651, p 15, Trt

RKo nr 2-21-137993, p 9).

1. Perekonnaseaduse (PKS) §§-de 96 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. PKS § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja nende arenguks piisavate vahendite tagamine. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 13). Kohus võib elatise PKS § 101 lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses.
2. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud rahvastikuregistri päringu alusel, et hagejate vanemateks on A.A. ja kostja G.P. . Samuti puudub vaidlus, et hagejate peamine elukoht on ema juures ning mh puuduvad tõendid, et kostja osaleks laste kasvatamisel ja ülalpidamisel, seega on täidetud PKS § 97 p-s 1 ja §-s 100 sätestatud eeldused kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmiseks.
3. PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul 3 keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. PKS § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Vanemate kokkulepet saab võimaluse korral arvestada lapse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel, kuid eelkõige tuleb seda arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud (vt RKTKo nr 3-2-1-78-13, p 13; RKTKo nr 2-18-6499, p 11). Kohus leiab, et kostja poolt esitatud variandid laste toetamisel ei ole elatise määramisel asjakohased ega vasta seadusest tulenevatele nõuetele. Kostja peab laste isana arvestama oma kohustusega tagada laste ülalpidamine vastavalt nende vajadustele ja seaduses sätestatud miinimumnõuetele. Ei ole põhjendatud ega mõeldav, et olukorras, kus seadusest tulenev elatise miinimummäär ühele lapsele on 287,72 eurot, võiks kostja panustada üksnes 50 eurot lapse kohta. Kohus arvestab ka asjaolu, et igal aastal tõusevad elukallidus ja laste ülalpidamiskulud, mistõttu elatise määr peab vastama nendele muutustele. Kohus on seisukohal, et laste ülalpidamine on mõlema vanema kohustus, kuna vanemad vastutavad võrdselt laste kasvatamise ja arengu eest. Kohus ei pea õigeks, et üks vanem püüab leida põhjendusi elatise maksmise vältimiseks. Samuti ei ole kostja esitanud ühtegi sisulist põhjendust, miks elatis tuleks määrata alla seaduses kehtestatud miinimummäära. Lisaks selgitas kohus 25.10.2024 kompromissettepanekus, et elatis ei ole pelgalt rahaline kohustus, vaid see on oluline lapse õiguste ja heaolu tagamiseks. Elatis katab lapse igapäevased vajadused, sh toidu, riided, hariduse, tervishoiu ja muud igapäevased kulutused, mis tagavad lapsele stabiilse kasvukeskkonna. Kohus rõhutab, et lapse elukohast olenemata peab ta saama mõlema vanema võrdse panuse kaudu kõik vajaliku oma arenguks ja heaoluks. Kohus märgib ka, et laste heaolu ei tohi sõltuda vanemate vahelisest vaidlusest elatise üle. Kostja ei ole esitanud ühtegi PKS § 102 lg 2 nõuetele vastavat mõjuvat põhjendust, mis õigustaks elatise määramist alla seaduses sätestatud miinimumi, ega toonud välja erandlikke asjaolusid, mis seda otsust põhjendaksid. Seetõttu jääb kohus kompromissettepanekus esitatud seisukohtade juurde ning määrab elatise vastavalt seadusest tulenevale miinimummäärale.
4. Kohus selgitab, et PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või üldjuhul igakuine elatis olla väiksem kui PKS §-s 101 arvutatud summa (nn miinimummäär). PKS § 101 lg-te 1-7 alusel arvutatud elatise suuruseks alates 01.04.2025 on 287,72 eurot. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt RKTKo nr 3-2-1-174-16, p 13). Hagejad nõuavad seadusjärgset miinimumelatist, seega on hagejate elatisnõue lubatav ning hagejad ei pea kohtule tõendeid esitama. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus ka kahelda, et hagejate igakuised kulud ei vastaks käesoleval ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale.
5. Kohus tugineb väljamõistetava jooksva ja sissenõutavaks muutunud elatise arvutustes Justiitsministeeriumi väljatöötatud ja veebis kättesaadavale elatiskalkulaatorile.
6. Alates 11.03.2025 tuleb kostjalt hageja I kasuks kuni tema täisealiseks (xxxxxxxxxx) saamiseni välja mõista elatis muutuva suurusena, st hetkel igakuine elatis 287,72 eurot kuus (valem: elatise baassumma 272,76 eurot, millele on liidetud 54,96 eurot, s.o 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millisest summast on maha arvestatud 40 eurot, s.o 50 % lapsetoetusest). Elatissummat muuta PKS § 101 lg-te 3–5 alusel baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta
7. aprillil ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates muutumisele järgnevast kuust.
8. Alates 11.03.2025 tuleb kostjalt hageja II kasuks kuni tema täisealiseks (xxxxxxxxxx) saamiseni välja mõista elatis muutuva suurusena, st hetkel igakuine elatis 244,46 eurot kuus 4 (valem: elatise baassumma 272,76 eurot, millele on liidetud 54,96 eurot, s.o 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millisest summast on maha arvestatud 40 eurot, s.o 50 % lapsetoetusest ja vähendatud 15%, kuivõrd laste vanusevahe on väiksem kui 3 aastat). Elatissummat muuta PKS § 101 lg-te 3–5 alusel baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta
9. aprillil ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates muutumisele järgnevast kuust.
10. Hageja on I osas põhjendatult nõudnud kostjalt ühekordset tagasiulatuvat elatist perioodi 15.08.2024 (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest) kuni 10.03.2025 (kohtuotsuseni) eest kogusummas 2014,04 eurot (7×287,72). Samuti on hageja II osas põhjendatult nõudnud kostjalt ühekordset tagasiulatuvat elatist perioodi 15.08.2024 – 10.03.2025 eest kogusummas 1711,22 eurot (7×244,46).
11. Kohtumenetlusaegset elatisabi reguleerib perehüvitiste seaduse (PHS) § 49 lg 2, mille kohaselt makstakse elatisabi isikule, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist (v.a elatise suuruse muutmine) ning kelle kasuks on tehtud lapse elatisnõude osas maksekäsu kiirmenetluse makseettepaneku määrus või hagi tagamise määrus, mis kohustab vanemat elatist maksma. Kohtuotsuse täitmisel arvestatakse sissenõutavast elatisest maha kohtumenetluse ajal Sotsiaalkindlustusameti poolt hagejatele makstud elatisabi summad, mille kostja on kohustatud Sotsiaalkindlustusametile tagastama. Kui lapsel oli seaduslik õigus nõuda elatist, siis kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue läheb riigile üle võlgniku ja võlausaldaja vahelises kohtuvaidluses tehtud otsuse ulatuses, kuid mitte suuremas summas, kui riik on elatisabi maksena välja maksnud (PHS § 57 lg 1). Pärast elatist maksma kohustava kohtulahendi jõustumist võib Sotsiaalkindlustusamet nõuda kostjalt sisse tasumata elatisabi summad või tasaarvestada need vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduses (SÜS) sätestatud korrale (PHS § 58 lg 1). Kui kostja ei tasu riigile üle läinud summasid vabatahtlikult, võib riik nende sissenõudmiseks rakendada täitemenetlust. Eelnevast tulenevalt tuleb sissenõutavaks muutunud elatise summalt maha arvestada hagejatele elatisabina käesoleva kohtumenetluse ajal tasutud summad, vastasel juhul oleks tegemist alusetu rikastumise olukorraga.
12. Kohus selgitab, et asjaolude muutumisel võib kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist

§ 459lg 1 alusel.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. 18.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab mh alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Karting kohtunik 5