Obsah (6)
§ 187§ 444§ 468§ 173§ 168§ 178KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht 10. märts 2025, Viljandi Tsiviilasja number 2-24-18392 Tsiviilasi
§ 187lg 6).
Asjaolud ja kohtu seisukoht
- D.V.-L. esitas 04.12.2024 Tartu Maakohtule hagi M.T. vastu ühisomandi lõpetamiseks.
- Hagiavalduse kohaselt hagejale ja kostjale kuulub 4/6 osas ühiselt hoonestatud kinnisasi (registriosa nr 1058939), xxxxxxxx maakondxxxxxx valdxxxxxxxxküla xxxxxxxxxxxx. Hageja soovib ühisomandit lõpetada. Ülejäänud 2/6 suurune mõtteline osa kinnistust kuulub hagejale. Senistes vestlustes ei ole kostja ühisomandi lõpetamisele vastu vaielnud, kuid erinevate takistuste tõttu pole osutunud võimalikuks tehingu vormistamine. Kinnistul paiknev hoone on halvas ehitustehnilises seisukorras ning oluline on teha hädavajalikke investeeringuid. Olukorras, kus kostjale kuulub ühisomandi osa ning kostja pole sellest huvitatud ja ei esine ka investeerimishuvi distantsi tõttu, taotleb hageja ühisomandi lõpetamist kohtu kaudu. Hageja kui kinnistu enamuse omanik on huvitatud kogu kinnistu omandiõigusest. Hageja taotleb, et kinnistu 4/6 osa ühisomand lõpetatakse, hageja saab kostja ühisomandi osa omanikuks ning hüvitab kostjale 2/6 osa turuväärtuse lähtuvalt kinnistu hindamisaktist. Kokkuvõtvalt taotleb hageja kinnistu ainuomandit kostjale makstava 9 333,33 (28 000:3=9 333,33) euro suuruse hüvitise eest.
- Kohus võttis hagi menetlusse 02.01.2024 ning hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue edastati kostjale.
- Kostja saatis oma kirjaliku vastuse kohtule 05.01.
- Kostja avaldas, et tal puuduvad hagi osas vastuväited ning võtab hagi õigeks. 10.02.2025 esitas kostja teate, et on hagejalt kätte saanud 9333,33 eurot. Kuna kostjal puudub digitaalallkirjastamise võimekus, palus kohus kostjal saata posti teel käsikirjaliselt allkirjastatud dokumendid. Nimetatud dokumendid saabusid kohtusse 3.03.
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõigetest 2 ja 3 hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse ning kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. 2
(3)Kuivõrd kostja on võtnud hageja nõude õigeks, teeb kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.
§ 444
lõikest 3 tulenevalt jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. 6. Vastavalt
§ 468
lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. 7.
§ 173
lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
§ 173
lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 8.
§ 168
lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja on taotlenud ka menetluskulude poolte endi kanda jätmist. Kostja on võtnud koheselt hagi õigeks, kuid hagi vajaduse on siiski tinginud kostja. Seetõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb vastavalt hageja taotlusele jätta poolte endi kanda. 9.
§ 178
lõike 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 3
(3)