Obsah (12)

§ 427§ 178§ 476§ 477§ 424§ 423§ 426§ 173§ 168§ 172§ 190§ 179

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-20-11064 Määruse tegemise aeg ja koht 25.august 2020, Pärnu Tsiviilasi OÜ Duo Sisustus pankrotiavaldus Menetlu

§ 427). Ajutise halduri tasu hüvitamise osas võivad kohtumääruse peale esitada määruskaebuse võlgnik ja ajutine haldur (Pankr

S § 23 lg 7). Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude suma ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (

§ 178lg -d 1, 2 ja 4).

MENETLUSE KÄIK

1. 30.07.2020 saabus Pärnu Maakohtule e-posti teel OÜ Duo Sisustus pankrotiavaldus lisadega. Kirjale lisatud pankrotiavaldus oli allkirjastamata. Digitaalselt allkirjastatud avalduse edastas OÜ Duo Sisustus kohtule 03.08.
3. Kohus 06.08.2020 määrusega võttis pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Kohus määras ajutisele haldurile aruande esitamise tähtpäevaks 14.08.2020 ja pankrotiavalduse läbivaatamise kohtuistungi ajaks 17.08.
5. 12.08.2020 esitas võlgnik kohtule avalduse pankrotiavalduse tagasivõtmise kohta. Avaldusele on lisatud suurima võlausaldaja LineMaster OÜ juhatuse liikme T. Säliku poolt digitaalselt allkirjastatud kinnitus, et LineMaster OÜ on võlgnikuga jõudnud kokkuleppele ning ei soovi ka ise võlgniku osas pankrotiavalduse esitamist.
6. 14.08.2020 saabus kohtule ajutise halduri aruanne, milles ajutine haldur märgib, et ajaks, mil võlgniku pankrotiavalduse tagasivõtmise avaldus haldurini jõudis, oli halduri aruanne juba lõpetamisel. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnik on püsivalt maksejõuetu, võlgnikul varasid ei ole ning menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kui keegi ei tasu kohtudeposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 1500 eurot.
7. 17.08.2020 kohtuistungile võlgniku esindaja ei ilmunud, võlgniku juhatuse liige H. Ode 17.08.2020 kell 8:35 e-kirjaga kohtule saadetud taotluses palub pankrotiavaldus läbi vaadata võlgniku esindaja osavõtuta. Kohus pidas istungi võlgniku esindaja osavõtuta, kohus avaldas seisukohta, et hagita menetluses kohus ei ole seotud menetlusosaliste seisukohtade ja taotlustega. Ajutine haldur jäi istungil oma aruande juurde. Ajutise halduri kogutud andmete põhjal on võlgnik maksejõuetu ka juhul, kui LineMaster OÜ nõuet ei arvestata ning ajutine haldur nõustus, et võlgniku pankrotiavalduse tagasivõtmine ei ole kohtu jaoks siduv.
8. Istungil viibinud võlausaldaja LineMaster OÜ esindaja kinnitas, et võlgnik on suuliselt lubanud võlga osaliselt tasuma hakata, võlausaldaja on valmis menetluse raugemise vältimiseks tasuma kohtudeposiiti 1500 eurot. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
9. Kohus, analüüsinud määruse vormistamise käigus pankrotimenetlust reguleerivaid õigusnorme põhjalikumalt, leiab, et kohus on kohtuistungil menetlusosalistele antud selgitus, et kohus ei ole hagita asjas menetlusosaliste esitatud seisukohtade ega avaldustega seotud, on üldprintsiibina küll õige, kuid pankrotimenetluses ei kehti. Kohtu seisukoht, et kohus ei ole võlgniku pankrotiavalduse tagasivõtmisega seotud, oli ekslik.
10. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Sama lõike kolmanda lause kohaselt ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 476 lg 1 sätestab, et hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel.

§ 476

lg 2 kohaselt seadusega ettenähtud juhul algatab kohus hagita menetluse üksnes õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel. 2 2-20-11064 PankrS § 9 lg-test 1 – 3 tulenevalt saab pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja; võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandihooldaja (kohaldatakse võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut) või seaduses sätestatud juhtudel ka eelnevalt nimetamata muud isikud (kohaldatakse võlausaldaja pankrotiavalduse kohta sätestatut). Pankrotiseadus ei näe ette füüsilise või juriidilise isiku maksejõuetuse tuvastamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks menetluse algatamist kohtu omal algatusel, s.o ilma võlgniku või võlausaldaja (või nendega pankrotimenetluse tähenduses võrdsustatud isikute) avalduseta. Eeltoodust tulenevalt saab pankrotiasjas menetluse algatada üksnes avalduse alusel. 9.

§ 477

lg 5 kohaselt kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanuga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisti.

§ 477

lg 6 järgi juhul, kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses.

§ 424

lg 1 annab hagejale õiguse hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

§ 477

lg 1 kohaselt kohaldatakse hagita menetlusele hagimenetluse sätteid, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Eeltoodust järelduvalt sätestab seadus avalduse tagasivõtmise kohta erisuse menetlusosaliste tahteavalduste kohtu jaoks siduvuse osas. Kuna kohus isiku pankrotiasjas saab menetluse algatada üksnes avalduse alusel, on kohus seotud ka pankrotiavalduse tagasivõtmisega. Ka õiguskirjanduses (vt V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. kommenteeritud väljaanne – Juura; Tallinn 2018, lk 73) märgitakse, et „Avalduse tagasivõtmine on kohtule siduv kõigis hagita asjades, mida kohus omal initsiatiivil algatada ei saa. … Kui kohtule pole jäetud pädevust menetlust algatada, puudub tal ka õigus keelduda menetlust lõpetamast. Seega, kui avaldaja esitab tagasivõtmisavalduse, peab kohus tegema määruse, millega jätab avalduse läbi vaatamata.“ PankrS § 31 lg 5 teise lause kohaselt algab pankrotimenetlus pankroti väljakuulutamisega. Seega enne pankrotiavalduse läbivaatamiseks määratud istungit kohtule esitatud tagasivõtmise avaldust saab lugeda esitatuks eelmenetluses ja teiste menetlusosaliste nõusolek ei ole vajalik. 10.

§ 423

lg 1 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Koostoimes

§ 477lg-ga 6 kohaldub see ka hagita asja menetlemisel.

Eeltoodu alusel kohus muudab kohtuistungil menetlusosalistele teatatud otsustused deposiidisumma ja tasumise tähtaja määramise kohta ning tasumisest sõltuvalt menetluse raugemise või pankrotimääruse tegemise aja kohta. Kohus jätab OÜ Duo Sisustus pankrotiavalduse läbi vaatamata, kuna võlgnik võttis pankrotiavalduse tagasi.

§ 426

(koostoimes

§ 477

lg-tega 1 ja 6) lg-st 1 tulenevalt loetakse avalduse läbivaatamata jätmise korral, et avaldus ei ole kohtu menetluses olnud ja avaldaja võib uuesti sama avaldusega kohtu poole pöörduda.

1. Kuna kohus on võlgniku pankrotiavalduse lahendamiseks määranud ametisse ajutise pankrotihalduri, kuid pankrotiavaldus jääb läbi vaatamata, tuleb ajutine haldur tema ülesannetest vabastada.
2. Menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis kindlaks ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagita menetluses menetluskulude jaotamist reguleerivas

§-s 172 ei ole eraldi selgelt ette nähtud kulude jaotamist avalduse läbi vaatamata jätmise puhuks (erinevalt

§ 168

lg-st 2, mille järgi hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata). Samuti ei ole pankrotiseaduses eraldi sätestatud kulude jaotamist võlgniku pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise korral.

§ 172

lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

§ 172

lg 7 sätestab, et kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. 3 2-20-11064 Kuna võlgnik on pankrotiavalduse tagasi võtnud, on avalduse läbivaatamata jätmine võlgniku huvides. Selles menetluses ei ole osalenud teisi menetlusosalisi, kelle kanda saaks menetluskulusid jätta. Pankrotiavalduse võlgniku poolt tagasivõtmise tõttu avalduse läbi vaatamata jätmisel ei ole võimalik jätta kulusid riigi kanda. Samuti kohus leiab, et kulude jaotamise kontekstis on avalduse läbi vaatamata jätmine praegusel juhul võrreldav avalduse rahuldamata jätmisega, mille korral samuti kannab menetluskulud avaldaja. Lisaks on võlgnik põhjustanud menetluse järelemõtlematult pankrotiavalduse esitamisega. Võlgnik põhjendab avalduse tagasivõtmist sellega, et pankrotiseisu põhjustas peamise võlausaldaja LineMaster OÜ hagi tagamiseks kohtu poolt võlgniku kontode arestimine, võlgnik on võlausaldajaga jõudnud võlgnevuse tasumise osas kokkuleppele ning DUO SISUSTUS OÜ osanikud on ettevõtte pankroti vastu ja soovivad ettevõtte tegevuse jätkamist. Võlgniku nimel nii pankrotiavalduse kui selle tagasivõtmise avalduse allkirjastanud ja kohtule esitanud juhatuse liige Holger Ode on ise üks kahest osanikust. Pankrotiavalduse esitamise ajal oli kohtu menetluses LineMaster OÜ hagi võlgniku vastu. Võlgnikul oli mõistlikult võimalik hagimenetluses sõlmida võlausaldajaga kokkulepe võlgnevuse tasumiseks, millega oleks saavutatud ka majandustegevust pärssinud hagi tagamise tühistamine. Selle asemel võlgnik kostjana algul vaidles nõudele vastu, seejärel ootamatult võttis hagi täies ulatuses õigeks ning sellele järgneval päeval esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse. Eeltoodu alusel kohus jätab menetluskulud täies ulatuses võlgniku kanda, sh ajutise halduri tasu ja kulud.

1. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab ülesannete täitmise kohta kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos ajutise halduri aruandega. PankrS § 23 lg 41 kohaselt kohus määrab ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise ka juhul, kui pankrotiavalduse esitanud isik võtab avalduse tagasi pärast ajutise halduri nimetamist, kuid enne kohtu poolt pankrotiavalduse läbivaatamist.
2. Ajutise halduri aruandele lisatud ajakulu arvestuse järgi kulutas A. Õnnik selles asjas ajutise halduri ülesannete täitmiseks kokku 13 tundi. Arvestusega 64 €/tund, on ajutise halduri tasu 832,00 eurot (lisandub käibemaks 166,40 eurot) (kokku 998,40 eurot), mille haldur palub mõista välja OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks. Lähtudes võlgniku varalisest olukorrast taotles ajutine haldur ajutise halduri tasust - 397,00 € ja sellele lisanduva käibemaksu 79,40€ (kokku 476,40€) mõista välja riigi vahenditest ja - 435,00 € ja sellele lisanduv käibemaks 87,00€ ( kokku 522,00 € ) mõista välja võlgnikult. Samuti palus haldur kohtul anda haldurile luba menetluse raugemise korral nõuda Swedbank AS-ilt OÜ Duo Sisustus pangakontol olevate vahendite kandmist ajutise halduri tasu katteks OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo arvelduskontole.
3. Kohus leiab, et ajutise halduri tehtud töö aruandes ja ajutise halduri tasu taotluses näidatud ajakulu erinevate ülesannete lõikes on mõistlik ja põhjendatud, see vastab asja keerukusele, kohtule esitatud ajutise halduri aruande sisule ja mahule. Halduri taotletud tunnitasu 64 eurot on kooskõlas ajutise halduri kvalifikatsiooniga ja erinevaid kutseoskusi nõudvate ülesannete keskmisena põhjendatud, arvestades seaduses sätestatud tunnitasu ülemmäära 96 eurot. Võlgnik tasu suurusele vastuväiteid ei ole esitanud. PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 1 1 kolmanda lause alusel lisandub ajutise halduri tasule käibemaks. Eeltoodu alusel kohus määrab ajutise halduri tasuks 832 eurot (lisandub käibemaks). Kulude hüvitamist ajutine haldur ei ole taotlenud.
4. Pankrotiavalduse tagasivõtmise korral võlgniku varast pankrotivara ei moodustu. Tegemist ei ole ka menetluse raugemisega, mis PankrS § 29 lg 8 kohaselt võimaldaks ajutise halduri tasu katta otse 4 2-20-11064 võlgniku vara arvelt. Seetõttu kohus ei saa anda haldurile nõusolekut nõuda pangalt ajutise halduri tasu katteks rahaliste vahendite kandmist võlgniku kontolt ajutise halduri büroo kontole. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt aga võlgnikul menetluskuludeks piisavalt raha ei ole ning kui võlgnik ei oleks pankrotiavaldust tagasi võtnud, oleks menetlus raugenud või pankrot oleks välja kuulutatud üksnes siis, kui keegi oleks maksnud kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kuludeks sh ajutise halduri tasu katteks. Eeltoodu alusel on põhjendatud ajutisele haldurile tasu osaliselt välja maksta riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri tasu ülejäänud osas (s.o 435 euro + käibemaks) kohus mõistab ajutise halduri kasuks välja võlgnikult.
5. Ajutise halduri tasu, mis makstakse välja riigieelarvelistest vahenditest, on riigile tekkinud menetluskulu. Sisuliselt on tegemist võlgnikule menetluskulude tasumiseks antud menetlusabiga.

§ 190

lg 4 sätestab, et kui hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt avalduse läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. 18.

§ 179

lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks väljamõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus võib lahendile lisada eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed (

§ 179lg 21).

Eeltoodu alusel kohus mõistab võlgnikult riigituludesse 476,40 eurot (s.o 397 eurot + käibemaks). Määrusele lisatakse makseinfoleht, sellel märgitud unikaalne viitenumber on maksete tegemisel kohustuslik. 19.

§ 179

lg 5 alusel peab võlgnik riigituludesse väljamõistetud summa tasuma kohtumääruse jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb võlgnikul tasuda riigile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. (Allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 5