VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse tegemise aeg ja koht 2-24-18716 12.03.2025, Narva Kohtunik Heleen Jääger Kohtuasi Y.A hagi M.B vastu abielu lahutamiseks Tsiviila

) § 632 lg 1, § 633 lg 7). Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel esitama apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y.A (hageja) esitas 10.12.2024 Viru Maakohtule hagi M.B (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled 05.07.
2. Kostja on kasutanud hageja suhtes korduvalt füüsilist vägivalda, viimati 02.11.
3. Selle intsidendi järel lõppesid ka poolte abielusuhted ja nad ei ela enam koos. Kostja ei ole nõus abielu lahutama perekonnaseisuametis.
4. Asjas toimus 12.03.2025 kohtuistung. Hageja selgitas, et viimased seitse aastat on olnud keerulised. Kostja on olnud vägivaldne ja negatiivne. Hageja ei ole politseisse pöördunud ning on proovinud abielu siiski jätkata. Pärast 02.11.2024 toimunut ta ei soovi seda enam teha. Hageja on eluga ka edasi liikunud, kolinud teise linna ja tööle läinud. Tal ei ole kostja vastu enam tundeid ning ta ei näe, et need võiksid tagasi tulla ja abielusuhteid oleks võimalik päästa. Kostja ei nõustunud hageja nõudega, kuid ei osanud kirjeldada, kuidas peaks abielu toimima, kui hageja ei soovi enam temaga abielu jätkata. Kostja tunnistas, et on hagejat löönud, ta ei ole samas teinud midagi vägivallaprobleemi lahendamiseks. Kostja hinnangul soovib hageja lahutada, sest hageja kuulub sekti ning ta tuleb sealt eemaldada. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Kohus rahuldab Y.A hagi ning lahutab tema ja M.B abielu.
6. Abielu lõpeb muu hulgas lahutusega (perekonnaseaduse (PKS) § 63). Abielu lahutatakse kohtus ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu juhul, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama (PKS § 65). Perekonnaseisuasutuse ja notari pädevus abielu lahutamisel on sätestatud PKS §-des 64 ja
8. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielulist kooselu iseloomustab vastastikune lugupidamine ja toetus ning ühine eesmärk ja tegutsemine perekonna vajaduste rahuldamisel ja perekonnaliikmete heaolu tagamisel. Eelduslikult toimub abieluline kooselu ühises majapidamises (vt PKS §-d 15 ja 16). Kohus peab soodustama poolte lepitamist, v.a kui see on asjaolusid arvestades võimatu või ebamõistlik (vt PKS § 67 lg 3,

§ 346lg 2, § 357).

1. Y.A ja M.B abielu sõlmimist on kinnitanud 05.07.1997 Ida-Virumaa Perekonnaseisuameti Narva filiaal (vt abielutõend). Abielu kehtib ega ole lõppenud. Kostja ei ole olnud nõus lahutama abielu perekonnaseisuametis. Seega saab abielu lahutada kohus.
2. Hagiavalduse ja hageja istungil antud selgituste kohaselt lõppesid poolte abielusuhted 02.11.
3. Hageja sõnul on kostja kasutanud tema vastu vägivalda, kostja ei ole muutunud ning hageja ei soovi abielu jätkata. Hageja selgitas ka, et ta ei ela enam kostjaga koos, ta on kolinud teise linna, läinud tööle ning eluga edasi liikunud. Hagejal ei ole kostja vastu enam tundeid. Kostja vaidles hageja nõudele küll vastu, kuid ei osanud selgitada, kuidas peaks olema võimalik abielu jätkata, kui üks pool seda ei soovi. Kostja selgitustest võib järeldada, et ta ei ole ka midagi ette võtnud, et vägivallaprobleemiga tegeleda.
4. Abielu põhineb vastastikustel tahteavaldustel ning ühe poole tahte äralangemisel ei ole abielu jätkamine võimalik. Arvestades, et hageja ei soovi abielu jätkata ega näe võimalust abielusuhete taastamiseks, võib järeldada, et hagejal puudub tahe abielu jätkamiseks. Ühtlasi võib järeldada, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning puudub alus arvata, et pooled abielulise kooselu taastaks. Täiendava leppimisaja andmine on asjaolusid arvestades ebamõistlik. Kostja on vägivaldsusega murdnud lähisuhtele omast usaldust. Hagi esitamise ja istungi vahele jäi ka küllaltki pikk ajavahemik. Hagejal oli võimalik järele mõelda, kuid ta jäi istungil oma nõude juurde ega näinud võimalust abielu säilitamiseks. Eelneva põhjal ei pea kohus abielusuhete taastamist tõenäoliseks. Seega on täidetud PKS § 67 lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldused abielu 2

§ 456lg 1).

10. Kohus jätab

§ 164lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3