TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1821 Määruse kuupäev 31. jaanuar 2025 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi T.X-i (T.X) kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada kaebajale ninatrimmer R

) § 152 lõike 1 punktist 4 tulenevalt alus käesolevas asjas menetluse lõpetamiseks, sest Tartu Vangla on kaebaja poolt taotletud toimingu sooritanud. Kohus selgitas kaebajale menetluse lõpetamise tagajärgi ning palus kaebajal teatada, kas ta nõustub haldusasja menetluse lõpetamisega või esineb tal eeltoodule vastuväiteid. Samuti selgitas kohus, et kaebajal on võimalik üle minna tuvastamisnõudele, kuid sellisel juhul peab kaebaja seda taotlema ja kohtule teatama, kuidas on see vajalik tema õiguste kaitseks (

§ 152lõige 2).

1. T.X esitas
2. jaanuaril 2025 vastuse kohtunõudele, milles palub tuvastada vangla tegevuses õigusvastasus, kuna vastasel korral vangla taolist tegevust ei lõpeta. Kaebaja väitel ei ole see ainuke kord, kus vangla õigusvastaselt käitub. Kaebaja märgib, et ta esitab kahjunõude ja edastab Justiitsministeeriumile kohtu otsuse. Kaebaja palub anda talle advokaat ja vabastada riigilõivust. KOHTU SEISUKOHT 8.

§ 152

lõike 1 punkt 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kui nimetatud asjaolu ilmneb enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetab kohus menetluse kaebust menetlusse võtmata (

§ 152lõige 3).

Kuna Tartu Vangla väljastas kaebajale 27. jaanuaril 2025 soovitud ninakarvade eemaldamise trimmeri, siis on kaebuses nõutud toiming tehtud ning praeguse kaebusega soovitud eesmärk 2 3-24-1821 saavutatud. Seega esineb T.X-i kohustamiskaebuse osas

§ 152lõike 1 punktis 4 sätestatud menetluse lõpetamise alus.

9.

§ 152

lõike 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Seega on tuvastamisnõudele üleminek lubatav kahe eelduse täitmisel – kaebaja vastav tahe ning asjaolu, et tuvastamisnõudele üleminek on kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja vastusest kohtunõudele nähtub tema tahe minna üle kohustamisnõudelt tuvastamisnõudele. Seejuures põhjendab kaebaja tuvastamiskaebusele ülemineku vajadust preventiivse eesmärgiga, soovides edaspidi vältida sarnast Tartu Vangla väidetavalt õigusvastast tegevust.

1. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole vangla vaidlusaluse tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine kaebaja väidetavalt rikutud õiguste kaitseks põhjendatud. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt oli kaebajale meditsiiniosakonna poolt väljastatud
2. septembri
3. a tõendiga lubatud abivahendina uus ja vähem traumeeriv trimmer ninakarvade eemaldamiseks saata vabadusest. Kaebajale väljastati soovitud trimmer tema poolt pärast praeguse kaebuse esitamist, s.o
4. detsembril 2024 vanglale esitatud taotluse alusel.
5. Varasemalt ei õnnestunud kaebajal vabadusest trimmerit saada sel põhjusel, et paki saamise tingimused ei olnud täidetud. Tartu Vangla ei ole kaebajale keeldunud trimmeri vabadusest saatmisest, vaid kaebajale on korduvalt selgitatud pakiga trimmeri saamise korda, mida kaebajal tuli järgida. Vangistusseaduse (VangS) § 281 lõikest 1 tulenevalt on kinnipeetaval lubatud saada pakke. Esemed, mida kinnipeetaval on lubatud saada, on sätestatud justiitsministri
6. novembri
7. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 741 lõikes
8. Sealhulgas on kinnipeetaval lubatud saada meditsiinitarvikuid vangla tervishoiutöötaja ettekirjutusel, kui need on vältimatult vajalikud ja vangla ise neid ei väljasta (VSkE § 741 lõike 1 punkt 3). Vanglateenistus võib lubada täiendavalt ka esemeid, mis ei ole pakis lubatud esemete loetelus, kuid mida on otstarbekas kinnipeetavale väljastada ja mis ei ohusta vangla julgeolekut (VangS § 281 lõige 3). Kinnipeetavale paki saatmine on lubatud üksnes vanglale eelnevalt digitaalselt allkirjastatud teavituse saatmise korral või tuues paki isiklikult vanglasse (VangS § 281 lõige 1). Seega kui kaebaja soovis, et vangla võimaldaks talle väljastpoolt vanglat saata uue ninatrimmeri, pidi ta pöörduma esmalt sellekohase taotlusega vangla poole. Seejärel oli vangla tervisehoiutöötajal võimalik vastav vajadus kindlaks teha ning vangla sai otsustada, kas kaebajale uue ninatrimmeri pakiga saatmine lubatakse või mitte, arvestades sealjuures ka julgeolekukaalutlusi. Kaebaja ei taotlenud enne praeguse kaebuse esitamist vanglalt luba uue ninakarvatrimmeri saatmiseks, mistõttu vangla ka ei andnud temale sellekohast luba. Eelnevat on Tartu Halduskohus selgitanud kaebajale ka
9. aprilli
10. a määruses haldusasjas nr 3-24-901, mille raames kaebaja taotles kahjuhüvitise väljamõistmist mh seoses trimmeri väljastamata jätmisega. Kohus ei tuvastanud selles asjas vangla tegevuses õigusvastasust. Tartu Halduskohus ei pidanud ka
11. märtsi
12. a määruses haldusasjas nr 3-23-2994 perspektiivikaks kaebaja nõuet anda talle kätte trimmer. Kohus märkis viimati nimetatud asjas, et vastustaja on kaebajale selgitanud, kuidas on võimalik saavutada talle erandi tegemist ja eseme pakiga saamist, kuid kaebaja ei ole varasemalt neid nõuandeid järginud. Seega ei nähtu kohtule vangla tegevuses õigusvastasust. Sel põhjusel ei ole 3 3-24-1821 tuvastamiskaebusele üleminek põhjendatud ka kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Eeltoodud põhjustel ei nõustu kohus kaebajaga, et tuvastamiskaebuse rahuldamine aitaks tal oma õigusi tulevikus tõhusalt kaitsta.
13. Eelnevast tulenevalt lõpetab kohus

§ 152lõike 1 punkti 4 alusel käesoleva haldusasja menetluse.

Kohus selgitab, et kui praegune määrus menetluse lõpetamise kohta jõustub, ei ole kaebajal enam lubatud esitada kohtule kaebust sama nõudega samal alusel (

§ 155lõige 6 ja § 43 lõike 1 punkt 2).

1. Kuivõrd kohus lõpetab praeguse asja menetluse kaebust menetlusse võtmata, siis ei ole vajalik lahendada kaebaja riigilõivust vabastamise taotlust ning see taotlus jääb läbi vaatamata.
2. Kaebaja on palunud anda talle advokaat. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 5). Kohus leiab, et kaebaja riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata. RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lõike 1 punkt 1 aga sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti sätestab RÕS § 7 lõike 1 punkt 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kui esinevad RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on esitanud kohtule vaatamata oma väidetavatele terviseprobleemidele üldjoontes arusaadava kaebuse ning vastuse kohtunõudele. Kohtute infosüsteemi kohaselt on kaebaja korduvalt pöördunud kaebuste, määruskaebuste ja muude avaldustega iseseisvalt kohtusse. See kinnitab kohtu hinnangul tema võimekust ise oma õigusi kaitsta. Samuti saab sellest järeldada, et kaebaja ei ole halduskohtumenetluses kogenematu isik. Tulenevalt uurimispõhimõttest on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat suunata ja abistada. Seejuures jätab kohus vajadusel kohtule esitatud kaebuse või muu avalduse käiguta ning selgitab seal esinevaid puudusi, andes ühtlasi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitab kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud ja õigusnormid ning asjakohase kohtupraktika välja enda initsiatiivil. Lisaks on kohus eelpool praeguse asja menetluse lõpetanud ega pea tuvastamisnõudele üleminekut põhjendatuks. Seega esineb ka RÕS § 7 lõike 1 punkti 5 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 4