← Eesti

2-23-120427/11

Obsah (6)§ 407§ 444§ 163§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Tanel Pürn Otsuse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2025, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-120427 Tsiviilasi OK Inc

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

§ 444lg 3 alusel teeb kohus hagi rahuldava otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus esitab siiski põhjendused hagi osalise rahuldamata jätmise kohta ning nõude määratlemiseks vajalikud asjaolud. Asjaolud

  1. Hageja nõue tuleneb IPF Digital AS ja S.M. vahel 15.09.2022 sõlmitud laenulepingust nr. 5543654, millega kostja sai laenu 1700 eurot, intressiga 31,68% aastas, lepingutasu 100,30 eurot, tagastamise tähtaeg 16.09.
  2. Kostjale kanti üle 1700 eurot. Kostjalt on laekunud kokku 78,39 eurot, mis arvestati lepingutasu katteks. Kuna kostja jättis tasumata
  3. a novembri ja detsembri ning
  4. a jaanuari eest, saatis laenuandja 17.01.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse täiendava tähtaja andmisega. Laenuleping öeldi 07.02.2023 üles. 17.01.2023 teavitati kostjat nõude loovutamisest hagejale.
  5. Hagis nõuti S.M.-ilt 1700 euro põhivõlgnevuse, 214,39 euro intresside, 40 euro sissenõudmiskulude ja 219,85 euro viivise (31,68% aastas) väljamõistmist.
  6. 23.08.2024 esitas hageja alternatiivnõudena ümberarvestuse VÕS § 4034 lg 7 alusel, millega nõuti põhiosa 1621,61 eurot. Kuna hageja palus 07.02.2023 nõudekirjas tasuda hiljemalt 14.02.2023, siis hageja on õigustatud nõudma viivist alates 15.02.2023 kuni 22.08.2024 summas 258,60 eurot. Hageja nõudis täiendavalt jooksvat viivist alates 24.08.
  7. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  8. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
  9. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Krediidiandja ei ole kostja krediidivõimet adekvaatselt hinnanud. Kuigi kohtule on esitatud tõendina kostja pangakonto väljavõte perioodi 19.05.2022–13.09.2022 kohta, ei nähtu tõenditest ega hageja selgitustest, milliseid andmeid arvesse võttes ja millise analüüsi tulemusel võlausaldaja kostja krediidivõimelisuse tuvastas. Laenutaotluses on kostja ise märkinud oma netosissetulekuks 965 eurot ja igakuisteks kohustusteks 280 eurot. Pangakonto analüüsi tulemusel tuvastati, et kostja keskmine sissetulek on 945 eurot ja väljaminekud kokku 543 eurot. Ei ole üheselt arusaadav, mida summa 543 eurot endas sisaldab, kui suure osa sellest moodustavad laenud ja igapäevased kohustused ja millise analüüsi tulemusel selline summa saadi, arvestades, et see ületab kostja märgitut ca kaks korda.
  10. Kohtule näib arvelduskonto väljavõttest, et kostja maksis igakuiselt Inbank Finance AS-le tagasimakseid 4 erineva krediidilepingu katteks kokku veidi üle 100 euro kuus. Lisaks on arvestatud Moneyfit laenu kuumaksega 33,33 eurot, kuid pangakonto väljavõttest nähtub Monefit Estonia OÜ laenu tagasimakse summas 100 eurot. Lisaks ei nähtu kohtule, kas laenuandja on TF BANK AB 5000 euro suuruse laenukohustusega arvestanud. Kohtu hinnangul võib mitmete (kiir)laenude võtmine viidata taotleja kehvale majanduslikule seisule 3

(4)(mis omakorda võib viidata tarbija krediidivõime probleemidele). Mõlemad viidatud laenud on võetud vahetult enne kõnealuse laenu võtmist. Kohus andis 01.08.2024 kohtunõudega hagejale võimaluse selgitada tehtud krediidianalüüsi või esitada nõude ümberarvestus. Täiendavaid selgitusi pangakonto analüüsi kohta ei esitatud. Kohtu hinnangul ei saanud algne võlausaldaja teha järeldust, et kostja on maksevõimeline. Krediidiandja peab VÕS § 403⁴ lg 4 teise lause ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tegema mõistlikke pingutusi tarbija esitatud teabe kontrollimiseks. Seega ei veendunud krediidiandja tarbija krediidivõimelisuses ning rikkus VÕS § 403⁴ lg 6 sätestatud kohustust.
  1. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 403 4 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Põhinõuet 1621,61 eurot ja seadusjärgset viivist ületavas osas, sh teenus- ja sissenõudetasu, jääb hagi rahuldamata. Sissenõudetasu suurust lepinguväliselt ei ole hagis põhistatud.
  2. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Viivist tuleb arvutada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, sest algse lepingu intressimäär 31,68% aastas ei ole VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kohaldatav. Kohus mõistab hageja taotletud ulatuses välja viivise alates 15.02.2023 kuni 22.08.2024 summas 258,6 eurot ja seejärel alates 24.08.2024 kuni otsuse tegemiseni (98,3€, kokku viivis 356,9€) ja edasi VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses. Kohus piirab viivisenõuet lähtuvalt tarbija kaitseks kehtestatud regulatsiooni eesmärgist, sest intresside piiramine ei omaks soovitud mõju, kui (eriti tagaseljaotsusega) välja mõistetav viivis oleks piiramatu.
  3. Menetluskulud tuleb

§ 163lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi rahuldatakse ca 87% ulatuses, seega jäävad hageja kulud 87% ulatuses kostja kanda. Kostjal kulud puuduvad.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

  1. Kohus leiab, et taotlus hagiavalduselt tasutud riigilõivu 350 euro väljamõistmiseks on põhjendatud. Hageja on vastavas ulatuses riigilõivu tasunud. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 304,50 eurot.
  2. Tuginedes

§ 177

lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda seadusjärgset viivist. 13. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.