Obsah (10)

§ 641§ 642§ 646§ 113§ 76§ 635§ 108§ 637§ 636§ 644

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 07. jaanuar 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-2199 Tsiviilasi aktsiaseltsi BH

§ 641

kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele.

§ 642

lg 1 kohaselt töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Seega vastutab kostja ka nende puuduste likvideerimise kulutuste eest, mis ilmnesid 15.01.2019 ja 10.05.2019 teostatud insenertehniliste uuringute käigus. MEC Insenerlahendused OÜ töö lähteülesandeks oli fikseerida 16.07.2018 üleandmise-vastuvõtmise akti vaegtööde nimekirjas kirjeldatud ja 15.01.2019 ning 10.05.2019 läbiviidavatel ülevaatustel tuvastatud puudused.

§ 641

lõige 2 punkt 2 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. MEC Insenerlahendused OÜ tuvastas muuhulgas selle, et kostja valmistatud MFP2 ei vasta ohutusnõuetele, ega oma ka nõutavaid funktsioone ja muid omadusi. 6 2-20-2199

§ 646

lg 1 lause kohaselt kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Vaatamata korduvatele nõuetele, vaidlusalusel juhul kostja keeldus töö parandamisest.

§ 646

lg 5 kohaselt kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Riigikohus on 02.03.2015 kohtuasjas nr 3-2-1-145-14 tehtud otsuse punktis 28 selgitanud: “Juhul kui tellija ei tagane töövõtulepingust, võib ta töös puuduste esinemise korral need ise parandada või lasta seda teha teisel isikul (vt

§ 646lg 5).

Kulutuste hüvitamise nõude rahuldamine

§ 646

lg 5 järgi eeldab, et tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul.” Käesoleval juhul fikseerisid pooled töö puudused juba MFP2 üleandmisel 16.07.2018 vaegtööde aktis, kus oli ka lahter vaegtööde likvideerimise tähtaegade kohta – sisuliselt nõue puudused likvideerida. Selle akti koostamisel puuduste kõrvaldamise tähtaegasid lahtritesse ei kantud, kuna kostja ei osanud tähtaegasid nimetada. Kostja teatas need tähtajad 31.08.2018 e-kirjaga. Sellega olid siis määratud lepingu täitmiseks uued tähtajad. Paraku ei asunud kostja ka enda määratud tähtaegadeks puudusi kõrvaldama. Hageja oli väga kannatlik. 08.04.2019 ei olnud kostja endiselt asunud puuduste kõrvaldamisega tegelema ning hageja saatis kostjale 08.04.2019 e-kirja meeldetuletusega ja täiendava tähtajaga 14 päeva. 08.04.2019 palus kostja omale vaegtööde lepingu saata. Hageja hinnangul sai kostja silmas pidada siiski vaegtööde nimekirja, mille hageja talle ka 09.04.2019 e-kirjaga ka edastas. Ka selle meeldetuletuse saatmine vaegtööde nimekirjaga jäi tagajärjetuks. 31.05.2019 kutsus hageja kostjat seadet üle vaatama ja osalema MFP2 seisundi fikseerimisel. 31.05.2019 teatas kostja lõplikult oma juristi kaudu, viitega 21.05.2019 hageja nõudekirjale, et ei nõustu mistahes hageja pretensioonidega ja nõuetega ning peab neid alusetuteks ja põhjendamatuteks. Selle kirja saamise järel oli hagejale selge, et rohkem ei ole mõtet kostjat paluda, veenda, ega oodata MFP2 seadme puuduste likvideerimisele, igasugune mõistlik aeg on ka möödas ning need tööd tuleb tellida teiselt töövõtjalt. Mõistliku aja määratlemisel lähtub hageja sellest, et kostjaga sõlmiti töövõtuleping 16.03.2018 ning selles oli fikseeritud poolte poolt hinnatud tööde teostamiseks vajalik tähtaeg 15.07.2018, ehk 4 kuud. Puuduste kõrvaldamist hakati nõudma 16.07.2018 ja nõuti veel 31.05.2019, ehk vähemalt 10 kuud. Ehk kui lepingu kogumahus täitmise mõistlikuks tähtajaks pidasid pooled 4 kuud, siis puuduste 10 kuu jooksul kõrvaldamata jätmisega oli ilmselgelt mõistlik aeg möödas. Käesoleva hagi valguses tähendab kõik eelnev seda, et eksisteerivad käesolevas peatükis viidatud õiguslikud alused hagi menetlemiseks ja hageja nõude rahuldamiseks. 7 2-20-2199 Hageja leiab, et kostja poolt kuulub hagejale

§ 646

lg 5 alusel hüvitamisele kulutuste maksumus, mille hageja hüvitas puuduste kõrvaldamise eest Pariteh OÜ-le summas 17 880 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist seadusest tulenevas määras ja alates hagi esitamisest. Viivisenõue Hageja arvutab viivist alates Pariteh OÜ 07.01.2020 arve nr 1916 summas 17 880 eurot tasumisest 29.01.2020.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuivõrd poolte vahel ei olnud viivise suurust kokkulepitud, kohaldub seadusest tulenev viivise määr, mille suurus hagi esitamise ajal on 8 % aastas, so 0,0219 % päevas. Hageja esitab viivisenõude suuruse tõendamiseks viiviseraporti, millel on viivis arvutatud viivisekalkulaatori abil, mis asub aadressil www.viivisekalkulaator.ee . Hageja põhinõude suurus on 17880 eurot ja sellest tulenev viivise suurus siis päevas ja aastas on vastavalt 3.91 eurot päevas ja 1430 eurot aastas. II Kostja vastuväited 2. Kostja palub jätta hageja hagiavaldus rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda ja mõista hagejalt kostja kasuks välja alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lõike 1 teises lauses sätestatud viivis.

Kostjal ei ole vastuväiteid asja menetlusse võtmise kohta. Siiski allub käesolev vaidlus vastavalt Lepingu punktile 10.2 Harju Maakohtule. Kostja hagi ega selles välja toodud asjaoludega ei nõustu ning vaidleb neile täies ulatuses vastu. Seda eelkõige järgmistel põhjustel: Hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Hageja ja kostja vahel ei ole 10.03.2018 sõlmitud teenuse osutamise lepingut nr 1003.18 (edaspidi Leping) hageja poolt märgitud tingimustel. Seetõttu on alusetud ja valed ka kõik teised hageja poolt hagis esitatud väited (sh väited väidetavate puuduste kohta jne.). Hageja ja kostja vahel puudus leping, mille osaks oleks olnud hagiavalduse lisa nr 3 ehk lähteülesanne; hagiavalduse lisa nr 4 ehk MEC INSENERLAHENDUSED OÜ „Ujuvaluse tehnoloogiline lahendus“ nr 1612.40.0; hagiavalduse lisa nr 5 ehk „Amfiibsõiduki MFP-1 esimese etapi ekspertiis“. Hageja ja kostja vahel oli Leping, mille alusel ehitas kostja hagejale MFP

1. Hageja on kostjalt MFP2 ka ilma mistahes pretensioonideta vastu võtnud, mida tõendab poolte vahel 16.07.2018 sõlmitud üleandmis-vastuvõtu akt
2. Valed on hageja väited, justkui ei toimunud MFP2 vastuvõtmisel katsetusi vms.. Hagiavalduse lisaks 10 olevast kostja arvest nähtub üheselt, et arvel on eraldi märgitud ka MFP2 veekatsetuse läbiviimine. 8 2-20-2199 Asjaolu, et Lepingu osaks, millest kostja oleks pidanud lähtuma, ei olnud hagiavalduse lisad nr 3, 4 ega 5 tõendab üheselt ka kostja käesoleva vastuse lisa
3. Kui võrrelda kostja vastuse lisa 1 dokumentidega (sh nendes olevate fotodega) MEC INSENERLAHENDUSED OÜ „Ujuvaluse tehnoloogiline lahendus“ ja „Amfiibsõiduki MFP-1 esimese etapi ekspertiis“, siis on üheselt selge, et hageja ei ole kostjalt kunagi tellinud MFP2, mis peaks vastama hageja poolt märgitud tingimustele. Siinkohal on oluline arvestada ka seda, et MFP2 kokku panemine toimus hageja ruumides, mistõttu viibis hageja igapäevaselt protsessi juures ning osales selles. Mis puudutab hageja poolt austatud kohtule esitatud hagiavalduse lisaks nr 7 olevat akti, siis oli tegemist aktiga, milles fikseeriti lisatööd Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi EAS) poolt täiendava finantseeringu saamiseks, mis vormistati hageja poolt esitatud aktis vaegtöödena. Seetõttu saatis kostja hagejale ka 31.07.2018 e-kirja (hagiavalduse lisa nr 12), milles olid eraldi välja toodud lisatööde tähtajad ja hinnad. Nimetatud lisatöid hageja kostjalt ei tellinud. Siinkohal peab kostja vajalikuks selgitada, et MFP2 nagu ka MFP1 finantseerimises osales EAS. Seetõttu on ka hagiavalduse lisaks nr 4 olevas MEC INSENERLAHENDUSED OÜ „Ujuvaluse tehnoloogiline kirjeldus“ märgitud, et 02.05.2016 kuni 10.10.2016 aitas Aktsiaseltsile BHC käesoleva dokumendi aluseks oleva tootearendust teostada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse arendusosaku programm. Projekti kaasrahastas Euroopa Regionaalarengu Fond. Veelgi enam, nimetatud projekti kohta on info ka EAS-i kodulehel (lisa 3). Arvestades eeltoodut ning hinnates hageja tegevust, siis jääb sellest tahtmatult mulje, et hageja tegutseb pahas usus. Seda põhjusel, et hageja hakkas kostja vastu igasuguseid alusetuid nõudeid välja mõtlema peale seda, kui kostja avaldas, et ta ei loobu hagejalt võlgnevuse summas 18 411 eurot väljanõudmisest. Siinkohal on oluline arvestada, et kostja on nimetatud nõude hageja vastu esitanud tsiviilasjas nr 2-19-
4. Samuti on tähelepanuväärne, et hageja väidetav kahju on pea samas summas, kui kostja nõue hageja vastu. Lisaks sellele, et hageja väidetav kahjunõue on alusetu ei ole see ka eluliselt usutav ega kooskõlas turutingimustega. Nimelt on väidetavalt parima pakkumise puuduste kõrvaldamiseks teinud Pariteh OÜ, mis on otseselt hagejaga seotud. Seda põhjusel, et Pariteh OÜ juhatuse liikmeks on H M (lisa 4), kes on otseselt seotud hagejaga, mida tõendab hagiavalduse lisaks nr 7 olev akt, mille on hageja poolt allkirjatanud samuti H M. Paljasõnalised ja valed on hageja väited, et Samas e-kirjas loetleb kostja esindaja M H puuduolevad detailid ja tööd: vints, pontoonide tõstmiseks 2 silindrit, vasaku kruvi mootor, parema kruvi mootor, voolikute kiirliitmikud, pumbale hüdropaagist peale- ja tagasivoolu ehitus. Seetõttu tuleks need jätta austatud kohtu poolt tähelepanuta. Paljasõnalised ja valed on hageja väited, et kuivõrd vaatamata lubadustele ei olnud kostja 2019.aasta alguseks vaegtöödega alustanud, võttis AS BHC hinnapakkumised võimalikelt töövõtjatelt vaegtööde nimekirjas loetletud puuduste likvideerimise töödele. Seetõttu tuleks need jätta austatud kohtu poolt tähelepanuta. Arvestades kostja vastuväited hageja nõudele on asjakohatud ka hagiavalduse lisad nr 14 ja
5. Seetõttu tuleks see jätta austatud kohtu poolt tähelepanuta. Lisaks on oluline arvestada, et lisa nr 20 on koostatud väidetavalt ca aasta peale MFP2 üleandmist hagejale, mistõttu ei saa väidetavaid puudusi kuidagi siduda kostjaga ega kostja tegevusega. Paljasõnalised ja valed on hageja väited, et Eelkirjeldatud asjaolude ning käsitletud tõendite pinnalt selgub, et kostja esitas hagejale arved nii puudustega tehtud tööde eest, kui ka paigaldamata seadmete ja MFP2 detailide eest. Hageja seevastu tasus lepingus ettenähtud mahus 9 2-20-2199 kostja poolt talle esitatud arved ära. Hageja tellimusel valmistatud liikurmasina MFP2 esialgsel ülevaatusel koostati ka esialgne vaegtööde nimekiri, milliste ilmnemist kostja ka oma allkirjaga kinnitas. Hiljem teostatid põhjalik töö lepinguvastavuse kontroll, kus ilmnesid täiendavalt nii varjatud puudused kui tootmisvead. Need paluti kostjal kõrvaldada. Algselt ei asunud kostja neid lihtsalt teostama ning järjest täiendavate tähtaegade andmise järel kostja lõpuks keeldus puudusi kõrvaldamast ja hakkas ka puudusi eitama. Selle tõttu ei jäänud hagejal muud üle kui tellida masina MFP2 lepingutingimustega vastavusse viimiseks vajalikud tööd teiselt töövõtjalt ning kanda sellega kaasnevad rahalised kulud. Seetõttu tuleks need jätta austatud kohtu poolt tähelepanuta. Paljasõnalised ja valed on hageja väited, et Seega vastutab kostja ka nende puuduste likvideerimise kulutuste eest, mis ilmnesid 15.01.2019 ja 10.05.2019 teostatud insenertehniliste uuringute käigus. MEC Insenerlahendused OÜ töö lähteülesandeks oli fikseerida 16.07.2018 üleandmise-vastuvõtmise akti vaegtööde nimekirjas kirjeldatud ja 15.01.2019 ning 10.05.2019 läbiviidavatel ülevaatustel tuvastatud puudused. Seetõttu tuleks need jätta austatud kohtu poolt tähelepanuta. Paljasõnalised ja valed on hageja väited, et MEC Insenerlahendused OÜ tuvastas muuhulgas selle, et kostja valmistatud MFP2 ei vasta ohutusnõuetele, ega oma ka nõutavaid funktsioone ja muid omadusi. Seetõttu tuleks need jätta austatud kohtu poolt tähelepanuta. Paljasõnalised ja valed on hageja väited, et pooled fikseerisid töö puudused juba MFP2 üleandmisel 16.07.2018 vaegtööde aktis, kus oli ka lahter vaegtööde likvideerimise tähtaegade kohta – sisuliselt nõue puudused likvideerida. Selle akti koostamisel puuduste kõrvaldamise tähtaegasid lahtritesse ei kantud, kuna kostja ei osanud tähtaegasid nimetada. Kostja teatas need tähtajad 31.08.2018 e-kirjaga. Sellega olid siis määratud lepingu täitmiseks uued tähtajad. Paraku ei asunud kostja ka enda määratud tähtaegadeks puudusi kõrvaldama. Hageja oli väga kannatlik. Seetõttu tuleks need jätta austatud kohtu poolt tähelepanuta. Kuigi kostja ei nõustu mistahes kujul hageja alusetu kahjunõudega, siis on selle hindamisel oluline arvestada, et hageja on kahjunõude esitanud koos käibemaksuga. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane (lisa 5), mistõttu on hageja saanud käibemaksu maha arvata, siis ei saa käibemaks olla hageja kahjunõude osa. Nimetatut on korduvalt oma lahendites selgitanud ka Riigikohus. Kuna kostja ei nõustu hageja põhinõudega, siis ei nõustu kostja ka hageja viivisenõudega ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Lisaks on vale hageja väidetava viivisenõude periood, kuna kostja ei ole hageja alusetust kahjust teadnud enne, kui hagiavaldusega tutvumisel. Seetõttu ei saa hageja nõuda viivist ka varasema perioodi eest. Sõltuvalt hageja seisukohtadest kostja vastuse suhtes reserveerib kostja endale õiguse esitada EAS-le tõendite kogumise ja tunnistajate ülekuulamise taotlus. III Vastuhagis hageja nõue Hageja on 18.07.2017 väljastanud kostjale hinnapakkumise (29.01.2021 vastuhagi lisa 1) MFP prototüübi valmistamiseks. Pakkumise hind käibemaksuta on 40 000 eurot ning käibemaksuga 48 000 eurot. 10.08.2017 on hageja (lepingus, kui Täitja) sõlminud teenuse osutamise lepingu nr 1008 (29.01.2021 vastuhagi lisa 2) kostjaga (Tellija). Lepingu esemeks on kostja koostatud lähteülesande MFP (Mobile Floating Ponton, MFP 1) prototüübi välja töötamine ja katsetamine eritingimustes. MFP1 näol on tegemist tootearendusega, mis muutus alates Lepingu sõlmimisest 10 2-20-2199 kuni lõpptulemuse saavutamiseni. Siinkohal on oluline arvestada, et saavutatud lõpptulemus sobis nii kostjale kui ka EAS-le, kes projekti vastu võttis. Kui kostja tellijana leidis, et tootearenduse tulemus on saavutatud ning on seda deklareerinud EAS-ile, kui projekti finantseerijale, siis hagejale aru saadavalt ei saagi käesolevas tsiviilasjas olla mistahes muid tõendeid, mis tõendaks vastupidist. Hageja 18.07.2017 hinnapakkumises (29.01.2021 vastuhagi lisa 1) viidatud lähteülesande aluseks olevat MEC Insenerlahendused OÜ poolt koostatud „Ujuvaluse tehnoloogiline lahendus“ (1612.40.0) kunagi reaalselt ei kasutatud, mida tõendab ja kinnitab „Ujuvaluse tehnoloogiline lahendus“ (1612.40.0) (põhihagi lisa 4) ja põhihagi lisa 5 fotode võrdlus ning tunnistaja M K ütlused. 30.01.2018 on hageja ja kostja vahel allkirjastatud üleandmis-vastuvõtu akt nr 3001 (29.01.2021 vastuhagi lisa 3), mille kohaselt annab hageja kostjale üle MFP1 prototüübi vastavalt lähteülesandele. 20.12.2018 väljastas hageja arve nr 1135 (29.01.2021 vastuhagi lisa 4) MFP1 lõppmakse kohta summas 18 411 eurot koos käibemaksuga. Arve tasumise tähtaeg oli 03.01.
6. Varasemalt on hageja seoses MFP1-ga tasunud kostja arveid kogusummas 29 589.44 eurot (vastuhageja 15.04.2021 seisukoha lisad 3 ja 4). Kuigi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 3001 oli hageja ja kostja vahel allkirjastatud 30.01.2018, siis esitas hageja kostjale arve nr 1135 alles 20.12.2018, kuna varasemalt pidasid hageja ja kostja läbirääkimisi seoses kostja ähvarduste ja sooviga lõpetada poole vahel sõlmitud üürileping (üürilepingu esemeks olid kostja ruumid, milles toimus MFP1 ja MFP2 kokku panemine). Hageja esitas kostjale arve nr 1135 kohe, kui hageja oli leidnud endale uue üüripinna, mis võimaldas hagejal jätkata oma majandustegevust uutes ruumides. Kostja poolt on hagejale arve nr 1135 käesoleva ajani tasumata, kuigi osutatud tööd on kostja poolt kätte saadud ja seda allkirjaga üleandmise-vastuvõtmise aktil kinnitatud. 04.04.2018 on hageja saatnud kostja juhatuse liikmele K L`le e-kirja, milles palub kinnitust, et MFP1 esimene leping on täidetud ja asi lõpetatud. Kostja kinnitab seda oma samal päeval edastatud e-kirjas (29.01.2021 vastuhagi lisa 5). Kuna kostja ei ole hageja poolt 20.12.2018 väljastatud arvet tasunud, pöördub hageja nõudega kohtu poole. Nõude faktilised ja õiguslikud alused 10.08.2017 on hageja sõlminud teenuse osutamise lepingu nr 1008 kostjaga. Lepingu esemeks on kostja koostatud lähteülesande MFP (Mobile Floating Ponton) prototüübi välja töötamine ja katsetamine eritingimustes. Võlaõigusseaduse (edaspidi

) § 3 lg 1 kohaselt: „võlasuhe võib tekkida lepingust“. Hageja on sõlminud kostjaga teenuse osutamise lepingu, mille sisuks on „MFP prototüübi väljatöötamine ja katsetamine eritingimustes“ ja lepingu p 4.1 kohaselt „peab Tellija maksma Täitjale tasu vastavalt lepingu p-s 5 sätestatule“

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 635

lg 1 on sätestatud, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja ja kostja vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingu p 4.1 kohaselt on kostja kohustatud maksma hagejale tasu vastavalt lepingu p-s 5 sätestatule. Lepingu p-s 5.1 on pooled kokku leppinud: „Teenuse osutamise maksumuseks on 40 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Teenuse osutamise eest tasumisele kuuluv 40 000 eurot + käibemaks tasutakse osamaksetena vastavalt Täitja poolt esitatud ja Tellija poolt kinnitatud aktidele.“ Hageja ja kostja on MFP1 prototüübi ja katsetulemuste üleandmise kohta allkirjastanud üleandmise ja vastuvõtmise akti nr 3001 30.01.2018 (29.01.2021 vastuhagi lisa 3), millega kostja kinnitab teenuse saamist. Kostja on kinnitanud ka 04.04.2018 e-kirjas, et MFP1 esimene leping 11 2-20-2199 on täidetud (29.01.2021 vastuhagi lisa 5). Asjaolu, et MFP1 puhul puudusid mistahes puudused ja pooled lugesid Lepingu lõppenuks, tõendab kostja 04.04.2018 e-kiri ja asjaolu, et aktis nr 3001 ei ole mistahes puudustele viidatud ning samuti ei ole kostja hagejale mistahes nõudeid väidetavate puuduste kohta esitanud. Samuti, kui võrrelda Lepingu aluseks olevat hageja 18.07.2017 hinnapakkumist ja aktis nr 3001 märgitut, siis on püstitatud tehnilised omadused poolte hinnangul saavutatud. Siinkohal on oluline arvestada ka seda, et MFP1 kokku panemine toimus kostja ruumides, mistõttu viibis kostja esindaja igapäevaselt protsessi juures ning osales selles. Asjaolu, et tegemist oli pidevalt muutuva tootearendusega, on kinnitanud ka kostja. Muuhulgas on kostja avaldanud, et - hageja juhib tähelepanu, et eksperdid nimetavad ülevaatamiseks antud tööd, mitte valmis tööks vaid „esimeseks etapiks“ ja kirjeldavad, mida kõike vaja veel teha on, et tellitud tööle lepingukohased omadused tekiks, alustades täiendavast projekteerimisest ning materjali paremast valikust, uutest arvutustest jne. - nii sõlmitigi 10.03.2018 kostjaga uus leping (Lisa 7), et MFP 1-ga tehtud vigu ja eksperthinnangut arvestades hakata ehitama ujuvalust MFP 2 ning MFP 1-ga tehtud vigu mitte korrata. Kuna MFP1 projekt loeti täidetuks hageja poolt kostjale MPF1 prototüübi üle andmisega, siis jätkati tootearendust projektiga MFP

1. Nimetatuga olid nõus nii kostja kui ka EAS, mida kinnitavad ka kohtu poolt käesolevas tsiviilasjas EAS-lt kogutud tõendid ning ka asjaolu, et kostja ei ole hagejale MFP1 kohta mistahes sisulisi pretensioone ega nõudeid esitanud. Samuti on siinkohal oluline arvestada, et - kostja seadusliku esindaja poolt on 23.02.2018 EAS-le esitatud vahearuanne (vastuhageja 15.04.2021 seisukoha lisa 1), mille kohaselt on MFP1 prototüüp valmis ja katsetatud. Vahearuande esitamine on ka kronoloogilises järjekorras õige, kuna 30.01.2018 on hageja ja kostja vahel allkirjastatud üleandmis-vastuvõtu akt nr 3001 (29.01.2021 vastuhagi lisa 3), mille kohaselt andis hageja kostjale üle MFP1 prototüübi vastavalt lähteülesandele. Vahearuande leheküljel 2 oleva tabeli alt 4 rida räägib MFP1 prototüübi valmistamisest ja katsetamisest ehk siis MFP1 on nimetatud ja kostja poolt allkirjastatud ja esitatud vahearuande alusel olnud valmis. Veelgi enam, on hinnang aruande perioodil saavutatule, on samamoodi leheküljel 2, kastis olev tekst. Selles on märgitud MFP1 prototüübi valmistamine ehk hageja hinnangul kinnitab see, et MFP1 sai valmis ja nimetatud projekt sai samamoodi EASi poolt lõpetatud. Vahearuandes ei ole ühtegi viidet sellele, et esimene prototüüp ehk MFP1 oleks olnud puudustega, vastu võtmata vms; - 23.02.2018 EAS-le esitatud vahearuandes on kostja seaduslik esindaja MFP1 kohta deklareerinud, et esimene prototüüp on valmis ja katsetatud. Selles ühes vastuhagis kostja seadusliku esindaja deklaratsioonis on 3 äärmiselt olulist sõna. Esimene sõna on „prototüüp“ ehk see oli tootearendus. Kostja on nimetanud seda leiutamiseks. Pooltel ei ole vaidlust, et see oli tootearendus, prototüüp, leiutis jne. Teine sõna, mis on oluline, on sõna „valmis“. See leiutis prototüüp, katsetus MFP1 nime all, oli valmis ja seda eelkõige kostja hinnangul, kes oli suhetes hagejaga tellijaks ja EAS-ilt rahastuse saajaks. Kolmas oluline sõna on „katsetatud“, mis tähendab seda, et kostja seaduslik esindaja on deklareerinud, et seda MFP1 on katsetatud. Kas seda on katsetatud, kuidas, millistes tingimustes, milliste ootustega seda on katsetatud, ei ole oluline, kuna kostja ja EAS-i projekti vedaja on kinnitanud, et see prototüüp on valmis ja katsetatud. Seega on kostja kinnitanud, et MFP1 on sellises konditsioonis, staadiumis, mis oli MFP1-le seatud eesmärgile vastav, mis tähendab seda, et kostja on seda deklareerinud EAS-ile ja seda deklareerides on kostja kinnitanud, et MFP1 oli valmis, mistõttu kohustub kostja selle eest hagejale maksma Lepingus märgitud summa; 12 2-20-2199 - kostja on ise esitanud EAS-le selgitused (vastuhageja 15.04.2021 seisukoha lisa 2), mille kohaselt hageja ehitas ja komplekteeris esimese prototüübi ehk MFP1; Kostja poolt MFP1 vastu võtmist kinnitab ka poolte 04.04.2018 kirjavahetus, sest ei ole eluliselt usutav, et kostja oleks soovinud minna edasi uue projektiga MFP 2 ning kinnitanud hagejale projekti MFP1 lõpetamist olukorras, kus kostjal oleks olnud seoses MFP1 mistahes nõudeid, pretensioone vms.. Lisaks on siinkohal oluline arvestada, et projekti MFP 2 alusel ehitati edasi projekti MFP1 alusel valminud tulemust, mistõttu ei saa olla poolte vahel vaidlust ka selles, et kostja on MFP1 kasutusele võtnud. Hageja on vastavalt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktile väljastanud kostjale 20.12.2018 arve nr 1135, mille tasumise tähtaeg oli 03.01.
2. Kostja ei ole arvet hagi esitamise seisuga tasunud.

§ 108

lg 1 sätestab: „Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.“ Hageja taotleb kostjalt tasumata arvest tekkinud võlgnevuse 18 411 eurot välja mõistmist.

§ 113

lg 1 on sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja viivise nõue hagi esitamise päeva seisuga ehk seisuga 29.01.2021 on summas 3 050.68 eurot. Mis puudutab 30.01.2018 hageja ja kostja vahel allkirjastatud üleandmis-vastuvõtu aktis nr 3001 viidatud dokumenti „Amfiibsõiduki MFP-1 esimese etapi ekspertiis“, siis on kostja selle tellinud omal initsiatiivil ning võimalik, et selleks, et teha enda jaoks järeldusi tuleviku projektide jaoks. Sealhulgas ei ole vaidlust, et poolte vahel sõlmiti ka leping MFP2 koostamiseks. Lisaks eeltoodule ei ole eluliselt usutav, et kui dokumenti „Amfiibsõiduki MFP-1 esimese etapi ekspertiis“ koostati 30.01.2018, siis siiski oli kostja nõus allkirjastama 30.01.2018 akti nr 3001 ning 04.04.2018 kirjalikult kinnitama, et MPF1 leping on lõpetatud. Eeltoodut kinnitavad ka tunnistaja M K ütlused. Vastuhagis palub hageja mõista AS-ilt BHC MHTechnic OÜ kasuks välja võlgnevus 18 411 eurot ja viivis seisuga 29.01.2021 summas 3 050.68 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt summas 18 411 eurot viivis

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni, kuid kokku mitte suuremas summas kui 15 360.32 eurot. Jätta menetluskulud kostja kanda IV Vastuhagis kostja vastuväited vastuhagile Kostja on esitanud käesolevas tsiviilasjas vastuhagi 18 411 euro põhivõlgnevuse ja viivise nõudes. Hageja vastuhagiga ei nõustu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu alljärgnevatel põhjustel. Kostja esitatud vastuhagi lisast 1 ja 2, Hinnapakkumine ja Teenuste osutamise leping nr 1008 nähtuvalt pidi kostja andma hagejale üle ujuvaluse MFP 1, mis on läbinud katsed ja vastab järgmistele nõuetele:

1. a)sõidab maha ja peale sõiduauto kerghaagiselt;
2. b)liigub maastikul ja kallasrajal,
3. c)liigub kallasrajalt vette ja veest kallasrajale;
4. d)liigub vabas vees siseveekogudel; 13 2-20-2199
5. e)on võimeline liikuma veest jää peale;
6. f)liigub jää peal. Oma pakkumises täpsustas kostja, et pakkumine sisaldab kõiki komponente, tooteteostust ja katsetusi nõutud mahus. Kostja lubas tellimuse täita 6 kuuga alates 01.08.2017. Kostja lubas hagejale, et valmistab eelkirjeldatud omadustega ujuvsõiduki ning see läheb hagejale maksma 40 000 eurot + KM, so 48 000 eurot. Hageja võttis pakkumise vastu ning 10.08.2017 sõlmiti töövõtuleping nr 1008. Töövõtulepingu punktis 2.1 lepiti kokku, et lepingu esemeks on hageja koostatud „Lähteülesanne MFP (Mobile Floating Ponton) prototüübi välja töötamiseks ja katsetamiseks eritingimustes“. Töövõtulepingu punktis 3.3 lepiti kokku, et kostja III on kohustatud pidama arvestust tellijale osutatud teenustest ja sellele kulunud ajamahust. Tellija soovil peab kostja III esitama kasutatud tundide aruandluse (p 3.4). Töövõtulepingu punktis 5.1 lepiti kokku, et tasumine toimub osamaksetena vastavalt kostja III esitatud ja hageja kinnitatud aktidele. Töövõtulepingu punktis 7.3 lepiti kokku, et pooltel on õigus leping ennetähtaegselt lõpetada teavitades sellest teist poolt eelnevalt kirjalikult vähemalt ühe kalendrikuu jooksul enne planeeritud katkestamise tähtaega. Poolte vahel lepiti 2018. a jaanuariks oli lepingu täitmise tähtaeg käes ning 23.01.2018 esitas kostja III lepinguesemeks oleva töö hagejale ja hageja poolt selleks kohale kutsutud eksperdile ülevaatamiseks. Samal kuupäeval koostas MEC Insenerilahendused OÜ hagejale amfiibsõiduki MFP 1 esimese etapi ekspertiisi hinnapakkumise (Lisa 1). MEC Insenerilahendused OÜ töö nr C1802.100.1 „Amfiibsõiduki MFP-1 esimese etapi ekspertiis“ valmis 30.01.2018 (lisa 2) ning selles fikseerisid eksperdid järgnevat: Tugevuskontrolli tulemused ja järeldused Amfiibsõiduk MFP-1 esialgne konstruktsioon on kombinatsioon terasprofiilidest ja alumiiniumist. Eesmärk järgmises etapis on kogu konstruktsioon teha alumiiniumist selleks, et vähendada konstruktsiooni kaalu. Praeguse konstruktsiooni tugevuskontrolli tulemused on esitatud peatükis 4. Järgnevas projekteerimisetapis tuleb konstruktsiooni täiendada tagamaks piisavat tugevust olukorras kus ujuvalus on koormatud ebasümmeetriliselt. Võimalikud variandid on esitatud punasega Joonis 1-1: siduda pealisehitust lisataladega ja välimiste pontoonide ühendustalad suuremast profiilist Ujuvusarvutus terasest raamiga alusele - arvutustest nähtub, et terasraam tuleb kaalu vähendamiseks teha kindlasti kergemast materjalist. Samuti tuleb ujuvuse parandamiseks edaspidi muuta roomikute kõrgust põhikorpuse suhtes ja pontoonide kuju ja asetust. Praeguse konfiguratsiooniga on amfiibsõiduk stabiilne nii vees kui ka maapinnal, samas jääle ronimisega on arvutuste kohaselt problemaatiline, sest vööriosa tõusmisel jääle hakkab ahtriosa kiiresti sukelduma. Optimaalse pontooni kuju ja pikkusega on seda võimalik aga paremaks muuta. Samas mida kergem on kogu konstruktsioon seda paremini on amfiibsõiduk võimeline jääle minema. Ujuvusarvutus alumiiniumist raamiga alusele – arvutustest nähtub, et kergem konstruktsioon parandab olukorda. Samas nagu juba varem mainitud tuleb praegust roomikute ja pontoonide konstruktsiooni paranda nii, et laeva ahter ei upuks ära kui ujuvalus liigub jääle. Arvutustest 14 2-20-2199 nähtub, et silindriliste pontoonide kuju ei ole eriti optimaalne kuna pontoonide veeväljasurve väheneb väga kiiresti kui pontoon on sukeldunud sügavamale kui pool diameetrit. Suurem roomikute kõrgus on kasulik liikumisel ebatasasel pinnasel ja järskudel nõlvadel samas on see jääle tõusmisel takistav tegur. Seetõttu tuleb, katsetuste käigus leida sobiv roomikute ja pontoon kõrguste kombinatsioon. MEC Insenerilahendused OÜ töö nr C1802.100.1 „Amfiibsõiduki MFP-1 esimese etapi ekspertiis“ lisas 1 (lisa 3) märkisid eksperdid järgmised puudused: 1. ujuvpontoonide puudumine ei võimaldanud teostada ujuvkatsetusi; 2. kasutatud mootori paigaldamine seadmele ei taganud vajalikku võimsust (25 kW); 3. mootori paigutus seadme raskuskeskme ja raami suhtes oli vale ja puudus kaitse ilmastikuolude ja veekahjustuste eest; 4. vintsi puudumine ei võimaldanud teostada testi raskesti läbivates maastikuoludes; 5. kabiini ei olnud välja ehitatud, puudus juhiiste; 6. hüdrosüsteem võimaldas ainult kahesuunalist ja ühekiiruselist liikumist maismaal. Puudus kahekiiruseline liikumise võimalus; 7. puudusid hüdroliitmikud pontoonide ja vintsi ühendamiseks. Eeltoodu võtsid eksperdid kokku: pontoonide, kabiini ja lainetõkete puudumine ning nõuetele vastava mootori puudumine ei võimaldanud läbi viia ujuvkatsetusi nagu algses lähteülesandes planeeritud. Puudusid ohutuks juhtimiseks vajalikud vahendid ja juhiiste. Prototüübi valmidus lähteülesandest tulenevalt oli hinnanguliselt umbes pooles ulatuses kavandatust. Hageja juhib vastuhagis kostja tähelepanu, et eelviidatud dokumendid on kostja hagivastuse lisaks 3 oleva 30.01.2018 akti sisuks, kus fikseeriti ära, mis seisus kostja kuupäeval 30.01.2018 lepingutäitmisega on. Nagu kostja esitatust nähtub, on ekspertiisiakt nr C1802.100.1 kostja akti lisaks 1. Järgmisel päeval, 31.01.2018, pärast 30.01.2018 lepingutäitmise mahu fikseerimist ja akteerimist, esitas kostja hagejale Töövõtulepingu punkti 5.1 kohase arve nr 1056 summas 17311.20 eurot (Lisa 4) selgitusega MFP 1 koostamine 2.osa. Varasemalt oli kostja III esitanud hagejale 24.08.2017 arve nr 1029 summas 12278,24 eurot (Lisa 5) selgitusega MFP 1 teenuse osutamise leping 1008 osamakse I. Hageja/vastuhagis kostja juhib tähelepanu, et eksperdid nimetavad ülevaatamiseks antud tööd, mitte valmis tööks vaid „esimeseks etapiks“ ja kirjeldavad, mida kõike vaja veel teha on, et tellitud tööle lepingukohased omadused tekiks, alustades täiendavast projekteerimisest ning materjali paremast valikust, uutest arvutustest jne. Kuivõrd ekspertide poolt tuvastatud puudused olid olemuselt niivõrd fundamentaalsed – valesti projekteeritud, vale materjal, valed arvutused ja mis kõik veel ning lepingu tähtaeg oli käes, siis oli selge, et MFP 1 osas on kostja poolt lepingu täitmine kardinaalselt läbi kukkunud ning lepingu täitmine võimatu. Otsustati MFP 1 arendamisega mitte jätkata. 01.03.2018 esitas kostja MFP 2 hinnapakkumise (Lisa 6), mille üheks lähtealuseks on eelviidatud „Amfiibsõiduki MFP 1 esimese etapi ekspertiis“ dok.C1802.100.1. Nii sõlmitigi 10.03.2018 kostjaga uus leping (Lisa 7), et MFP 1-ga tehtud vigu ja eksperthinnangut arvestades hakata ehitama ujuvalust MFP 2 ning MFP 1-ga tehtud vigu mitte korrata. 15 2-20-2199 12.03.2018 pöördus hageja EAS-i poole ja palus EAS-l aktsepteerida, et kostja tegi lepingus kokkulepitust vähem ning sellest tulenevalt teatas, et EAS toetust tuleks vähendada: 24 657.87 eurot + km, 40 000 eurot + km asemel. EAS vastas BHC avaldusele summat vähendada omapoolse nõusolekuga. Rahaeraldust vähendatigi EAS poolt (MFP1) kostja töö valmidusastme ulatuseni, kuna veenduti, et lepingus ettenähtud viisil MHTehnik OÜ lepingut täita ei suuda ja projekt loeti lõpetatuks. Arvestades eeltoodut juhib hageja tähelepanu sellele, et käesolevas menetluses hageja vastu edukas olemiseks tulnuks kostjal tõendada, et pärast kui MFP 1 oli hagejale juba üle antud ja pärast 30.01.2018 kuupäeva kui tehti viimane MFP 1 akteerimine, mis on sisustatud MEC Insenerilahendused OÜ ekspertiisiaktiga, on kostja MFP 1 ehitanud tähtaegselt 100 %-liselt lõpuni, töös pole ühtegi puudust, ta on esitanud selle töö hagejale ülevaatamiseks ja vastuvõtmiseks ning töö on hageja ja kostja vahelise aktiga vastu võetud. 09.11.2022 kohtuistungil andis tunnistajana ütlusi K. Istungi salvestise ajal 02.50.56 ütleb tunnistaja: „Mul oli see, et järgmisel hommikul tulin tööle, mulle öeldi, et seda masinat rohkem ei ehita …. Mingeid puudusi, remonti vmt ei palutud mul teha.“ Samuti istungi salvestise 02:59:03: „tunnistaja: ma tulin hommikul tööle ja ma ootasin teisi töökaaslasi, mis edasi saab MFP1-ga, mis me nüüd hakkame ehitama. Siis Hilt tuli vastus, et see projekt on lõpetatud, MFP1 on valmis ja nii ongi. Siis ma nägin päeva peale K L, küsisin tema käest, et ka tõesti MFP1 on lõpetatud, et läheme edasi MFP2-ga, ta vastas jah.” Tunnistaja selgitab, et tema tuli tööle, et MFP 1 edasi teha aga talle lihtsalt öeldi, et seda masinat rohkem ei ehita. Ehk ka tunnistaja ütlustega on tõendatud, et MFP 1 ehitamine jäeti päeva pealt pooleli. Tunnistaja ütluste kohaselt küsis ta veel AS BHC juhatuse liikmelt Kait Lukkalt üle, et kas tõesti on MFP 1 lõpetatud ja läheme edasi MFP 2-ga ning sai kinnituse, et Jah. 09.11.2022 kohtuistungil (salvestise 01:20:48 avaldab MHTechnics esindaja: „tunnistaja saab anda ütlusi nii põhihagi kui vastuhagi suhtes. Tema oli reaalne inimene, kes seda MFP1 ja MFP2 ehitas. Tema oli reaalselt iga päev tööl, oli töötaja, kelle ülesandeks oli seda teha. seetõttu oskab ta anda ütlusi, milline oli hageja soov MFP2 suhtes, MFP1 suhtes, et tegemist oli kõige paremas mõttes tootearendusega EASi jaoks,” Seega tunnistaja ütlused riimuvad BHC AS väidete ja asjas esitatud teiste tõenditega nagu 12.03.2018 e-kirjavahetus EAS-ga: “Vaatasin kiirelt akti. Kas on see xxx Summasid pole küll välja toodud, aga kui kulus raha vähem, mis siis ikka. Küsi J L aktsept selles osas, et tõsta 15342,13 prototüüp MFP2 peale.” Vastuhagis hagejal/kostja tuleks väita ja tõendada, et millal see MFP 1 kostjale tagasi anti väidetavate tööde tegemiseks. Tõendada, mis kuupäevadel ja kes isikuliselt väidetavaid töid tegi ning esitada töövõtulepingu punktis 3.3 nimetatud arvestused tehtud töödest, kasutatud materjalidest ja sellele kulunud ajamahust ning kasutatud tundide aruandluse, mis on koostatud tööde teostamise reaalajas mitte tagantjärgi.

§ 637lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.

MHTehnik OÜ andis üle pooliku ja puudustega. Puudused jättis kõrvaldamata. Kostja töö ei vastanud tervikuna lepingutingimustele ning seetõttu ei olnud tegelikkuses võimalikki tööd lepingutingimustega vastavusse viia. Lähtudes eeltoodust palub vastuhagis kostja jätta vastuhagi rahuldamata ning vastuhagi menetlemisega seotud menetluskulud MHTechnic OÜ kanda. 16 2-20-2199 V Kohtu põhjendused 4. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Võlaõigusseaduse (edaspidi

) § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§ 636

lg 1 sätestab, et kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. Lisaks üleandmisele teeb töövõtja võimalikuks esimeses lauses nimetatud töövõtulepingu eseme võõrandamise.

§ 637

lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.

1. Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ja kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, vastuhagi jätta samuti rahuldamata.
2. Poolte vahel on vaidlus ujuvsõidukite MFP-1 ja MFB-2 seotud lepingute ja nende teostamise kvaliteedi üle. Poolte hagis ja vastuhagis esiletoodud asjaolude kohaselt on esmalt ehitatud ujuvsõiduk MFP-1, mille edasiarendus on ujuvsõiduk MFB-
3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna esmalt lepiti kokku ujuvsõiduk MFP-1 ehitamises ja selle puudused teostati projektis ujuvsõiduk MFP-2, siis tuleb esmalt lahendada vastuhagis esitatud nõue ujuvsõiduk MFP-1 üle ja seejärel lahendada hagis esitatud ujuvsõiduki MFP-2-ga seotud nõue. I MHTechnic osaühingu vastuhagi aktsiaseltsi BHC vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
4. Kostja esitatud vastuhagis palub vastuhagis hageja/kostja mõista AS-ilt BHC MHTechnic OÜ kasuks välja võlgnevus 18 411 eurot ja viivis seisuga 29.01.2021 summas 3 050.68 eurot ning mõista vastuhagis kostjalt/hagejalt vastuhagis hageja/kostja kasuks välja põhinõudelt summas 18 411 eurot viivis

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni, kuid kokku mitte suuremas summas kui 15 360.32 eurot. Menetluskulud palub vastuhagis hageja/kostja jätta vastuhagis kostja/hageja kanda. Vastuhagis kostja/hageja vaidleb vastuhagile täies ulatuses vastu ja palub jätta see rahuldamata. 8. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 17 2-20-2199 - - - vastuhagis hageja on 18.07.2017 väljastanud vastuhagis kostjale hinnapakkumise MFP prototüübi valmistamiseks; 10.08.2017 on pooled sõlminud teenuse osutamise lepingu nr 1008, mille esemeks oli tellija (vastuhagis kostja) koostatud „lähteülesanne MFP (Mobile Floating Ponton) prototüübi välja töötamine ja katsetamine eritingimustes“ ja täitja (vastuhagis hageja) poolt koostatud hinnapakkumises esitatud pakkumine; pooled leppisid 18.07.2017 hinnapakkumises ja 10.09.2017 teenuse osutamise lepingus kokku, et täitja annab tellijale üle ujuvaluse MFP 1, mis on läbinud katsed ja vastab järgmistele nõuetele:

1. a)sõidab maha ja peale sõiduauto kerghaagiselt;
2. b)liigub maastikul ja kallasrajal,
3. c)liigub kallasrajalt vette ja veest kallasrajale;
4. d)liigub vabas vees siseveekogudel;
5. e)on võimeline liikuma veest jää peale;
6. f)liigub jää peal. pooled leppisid teenuse osutamise lepingu punktis 5.1. kokku, et teenuseosutamise maksumuseks on 40 000 eurot, millele lisandub käibemaks (hind koos käibemaksuga 48 000 eurot); 30.01.2018 on pooled allkirjastanud üleandmis-vastuvõtmis akti nr 3001. 9. Poolte vahel on vaidlus selles, kas pooled on täitnud teenuse osutamise lepingu nr 1008 tingimusi nõuetekohaselt. 10. Vastuhagis hageja/kostja on seisukohal, et täitis poolte vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingu tingimusi nõuetekohaselt, mida kinnitab poolte vahel 30.01.2018 allkirjastatud üleandmis-vastuvõtu akt nr 3001, mille kohaselt täitja annab tellijale üle MFP1 prototüübi vastavalt lähteülesandele. 20.12.2018 väljastas vastuhagis hageja vastuhagis kostjale arve nr 1135 MFP1 lõppmakse kohta summas 18 411 eurot koos käibemaksuga, arve tasumise tähtaeg oli 03.01.2019. Nimetatud arvet vastuhagis kostja ei tasunud. Varasemalt on vastuhagis kostja tasunud seoses MFP1-ga kõik vastuhagis hageja esitatud arved kogusummas 29 589.44 eurot. Vastuhagis hageja on seisukohal, et kuna lepingu p 4.1 kohaselt „peab Tellija maksma Täitjale tasu vastavalt lepingu p-s 5 sätestatule“ ja

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, siis on vastuhagis kostja kohustatud vastuhagis hageja nõude täitma.

1. Vastuhagis kostja vaidleb vastuhagile vastu. Hinnapakkumine ja Teenuste osutamise leping nr 1008 nähtuvalt pidi vastuhagis hageja andma vastuhagis kostjale üle ujuvaluse MFP 1, mis on läbinud katsed ja vastas lepingus ja vastuhagis hageja hinnapakkumises kokku lepitud tingimustele. Oma pakkumises täpsustas vastuhagis hageja, et pakkumine sisaldab kõiki komponente, tooteteostust ja katsetusi nõutud mahus.
2. Vastuhagis hageja on oma seisukoha tõendamiseks esitanud 30.01.2018 sõlmitud üleandmise vastuvõtmise akti nr 3001, mille kohaselt on üleantav toode MFP1 prototüüp vastavalt AS BHC poolt esitatud „Lähteülesanne MFB (Mobile Floating Ponton) prototüübi välja töötamiseks ja katsetamiseks eritingimustes ja MEC Insenerilahendused OÜ alusdokumendile „Ujuvaluse tehnoloogiline lahendus (dok.1612.40.0) (I kd, tl 194). Eelnimetatud aktile on mõlema poole esindajad samal päeval alla kirjutanud. Eelnimetatud üleandmis-vastuvõtmis akti lisaks nr 1 on Amfiibsõiduki MFP1 esimese etapi ekspertiis (MEC Insenerilahendused, dok. Nr C1802.100.1, 30.01.2018). 18 2-20-2199 Samuti on vastuhagis hageja tõendina esitanud poolte vahelise kirjavahetuse, milles vastuhagis hageja esindaja M H on 04.04.2018 kell 11.10 küsinud vastuhagis kostja esindajalt: „Saan aru, et MFP1 esimene leping on meie poolt täidetud ja asi lõpetatud ning edasi lähme teise MFP2 lepinguga?“ Vastuseks eeltoodud e-kirjale on vastuhagis kostja esindaja K L 04.04.2018 kell 11.12 vastanud: „Saad õigesti aru ja MFP2 lepingu sa juba ka allkirjastasid“.
3. Vastuhagis kostja ei vaidle vastu, et eelviidatud ajal lõppes poolte vahel sõlmitud leping MFP1 prototüübi väljatöötamiseks.
4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pooled olid 30.01.2018 sõlmitud üleandmis-vastuvõtu aktis kokku leppinud, et MFP1 prototüübi üleandmises ja kinnitanud seda vastastikku ka 04.04.2018 e-kirjavahetuses.
5. Vastuhagis hageja hinnangul on ta täitnud poolte vahelise lepingu tingimused ja on tulenevalt asjaolust, et vastuhagis kostja on jätnud tellijana lepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse täitmata, pöördunud kohtuse osutatud teenuse tasu võlgnevuse nõudes.
6. Vastuhagis kostja vaidleb vastuhagis hageja teenuste tasu võlgnevuse nõudele vastu, leides, et vastuhagis hageja ei ole täitnud poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Vastuhagis kostja hinnangul oli vastuhagis hageja lubanud täita lepingus kokku lepitud tellimuse 6 kuuga alates 01.08.
7. Poolte vahel kokku lepitud lepingu täitmise tähtaeg oli käes, millest tulenevalt esitas vastuhagis hageja 23.01.2018 lepingu esemeks oleva töö vastuhagis kostjale, kes oli selleks kohale kutsunud eksperdile tellimuse ülevaatamiseks. Samal kuupäeval koostas MEC Insenerilahendused OÜ hagejale amfiibsõiduki MFP 1 esimese etapi ekspertiisi hinnapakkumise ja 30.01.2018 esitasid eksperdid ekspertiisiakti (MEC Insenerilahendused, dok.nr C1802.100.1). Vastuhagis kostja hinnangul jõudsid eksperdid järeldusele, et pontoonide, kabiini ja lainetõkete puudumine ning nõuetele vastava mootori puudumine ei võimaldanud läbi viia ujuvkatsetusi nagu algses lähteülesandes oli planeeritud. Puudusid ohutuks juhtimiseks vajalikud vahendid ja juhiiste. Prototüübi valmidus lähteülesandest tulenevalt oli hinnanguliselt umbes pooles ulatuses kavandatust. Kuivõrd ekspertide poolt tuvastatud puudused olid olemuselt niivõrd fundamentaalsed – valesti projekteeritud, vale materjal, valed arvutused ja kuna lepingu tähtaeg oli käes, siis oli vastuhagis kostjal selge, et MFP 1 osas on vastuhagis hageja poolt lepingu täitmine kardinaalselt läbi kukkunud ning lepingu täitmine võimatu. Otsustati MFP 1 arendamisega mitte jätkata. 01.03.2018 esitas vastuhagis hageja MFP 2 hinnapakkumise, mille üheks lähtealuseks on eelviidatud „Amfiibsõiduki MFP 1 esimese etapi ekspertiis“ dok.C1802.100.
8. Vastuhagis kostja/hageja on seisukohal, et vastuhagis hagejal/kostja tuleks väita ja tõendada, et millal see MFP 1 kostjale tagasi anti väidetavate tööde tegemiseks, samuti tõendada, mis kuupäevadel ja kes isikuliselt väidetavaid töid tegi ning esitada töövõtulepingu punktis 3.3 nimetatud arvestused tehtud töödest, kasutatud materjalidest ja sellele kulunud ajamahust ning kasutatud tundide aruandluse, mis on koostatud tööde teostamise reaalajas mitte tagantjärgi.

§ 637lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.

MHTehnik OÜ andis üle pooliku ja puudustega. Puudused jättis kõrvaldamata. Kostja töö ei vastanud tervikuna lepingutingimustele ning seetõttu ei olnud tegelikkuses võimalikki tööd lepingutingimustega vastavusse viia. Eeltoodust tulenevalt leiab vastuhagis kostja, et vastuhagis hageja arve nr 1056 summas 17 311.20 eurot selgitusega MFP 1 koostamine 2.osa tasumise nõue tuleb jätta rahuldamata. 19 2-20-2199 Varasemalt oli vastuhagis hageja esitanud vastuhagis kostjale 24.08.2017 arve nr 1029 summas 12278.24 eurot selgitusega MFP 1 teenuse osutamise leping 1008 osamakse I.

1. Vastuhagis kostja on oma vastuväites välja toonud asjaolu, et poolte vahel sõlmitud lepingu täitmise tähtaeg oli 6 kuud alates 01.08.
2. Vastuhagis hageja ei ole eelnimetatud seisukohale vastu vaielnud. Vastuhagis hageja 18.07.2017 hinnapakkumises (I kd, tl 192) pakub vasthagis hageja projekti alustamise kuupäevaks 01.08.2017 ja tööde kestvuseks 6 kuud. Arvestades asjaolu, et pooled allkirjastasid MFP1 prototüübi üleandmis-vastuvõtmis akti nr 3001 (I kd, tl 194)
3. jaanuaril
4. a, siis on poolte vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingus nr 1008 kokku lepitud tööd/teenused üle antud 6-kuulise tähtaja jooksul. Eeltoodust tuleneb, et poolte vaheline leping on lõpetatud lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul. Vastuhagis kostja on seisukohal, et leping lõpetati ennetähtaegselt, kuid vastuhagis hagejale seda informatsiooni ei ole selgelt edastatud.
5. Järgnevalt hindab kohus vastuhagis kostja vastuväiteid vastuhagis hageja lepinguliste teenuste/tööde lepingutingimustele mittevastamise kohta.
6. Vastuhagis hageja on seisukohal, et on täitnud nõuetekohaselt teenuse osutamise lepingu nr 1008 tingimusi ja on vastuhagis kostjale üle andnud lepingu tingimustele vastava MFP1 prototüübi.
7. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et teenuse osutamise lepingu esemeks olnud MFP1 prototüüp anti üle 30.01.2018 üleandmis-vastuvõtu aktiga nr 3001, mille lisaks nr 1 on Amfiibsõiduki MFP1 esimese etapi ekspertiis (MEC Insenerilahendused, dok. Nr C1802.100.1, 30.01.2018). MEC Insenerilahendused „Amfiibsõiduki MFB1 esimese etapi ekspertiis“ (C1802.100.1, 30.01.2018) (I kd, tl 28-61, 62-63) kohaselt jõudsid eksperdid kokkuvõtlikult järeldusele, et pontoonide, kabiini ja lainetõkete puudumine ning nõuetele vastava mootori puudumine ei võimaldanud läbi viia ujuvkatsetusi nagu algses lähteülesandes planeeritud. Puudusid ohutuks juhtimiseks vajalikud vahendid ja juhiiste. Prototüübi valmidus lähteülesandest tulenevalt oli hinnanguliselt umbes pooles ulatuses kavandatust. Punktis 1.
8. - tugevuskontrolli tulemused ja järeldused – leidsid eksperdid, et amfiibsõiduk MFP1 esialgne konstruktsioon on kombinatsioon terasprofiilidest ja alumiiniumist. Eesmärk järgmises etapis on kogu konstruktsioon teha alumiiniumist selleks, et vähendada konstruktsiooni kaalu. Eksperdid on leidnud, et järgnevas projekteerimisetapis tuleb konstruktsiooni täiendada tagamaks piisavat tugevust olukorras kus ujuvalus on koormatud ebasümmeetriliselt. Punkti 5 – ujuvusarvutus terasest raamiga alusele – on esitletud terasraamiga ujuvaluse ujuvusarvutused. Arvutustest nähtub, et terasraam tuleb kaalu vähendamiseks teha kindlasti kergemast materjalist. Samuti tuleb ujuvuse parandamiseks edaspidi muuta roomikute kõrgust põhikorpuse suhtes ja pontoonide kuju ja asetust. Praeguse konfiguratsiooniga on amfiibsõiduk stabiilne nii vees kui ka maapinnal, samas jääle ronimisega on arvutuste kohaselt problemaatiline, sest vööriosa tõusmisel jääle hakkab ahtriosa kiiresti sukelduma. Optimaalse pontooni kuju ja pikkusega on seda võimalik aga paremaks muuta. Samas mida kergem on kogu konstruktsioon seda paremini on amfiibsõiduk võimeline jääle minema. Punkti 6 – ujuvusarvutus alumiinimumist raamiga alusele – on käsitletud alumiiniumraamiga ujuvaluse ujuvusarvutusi. Arvutustest nähtub, et kergem konstruktsioon parandab olukorda. 20 2-20-2199 Samas nagu juba varem mainitud tuleb praegust roomikute ja pontoonide konstruktsiooni paranda nii, et laeva ahter ei upuks ära kui ujuvalus liigub jääle. Arvutustest nähtub, et silindriliste pontoonide kuju ei ole eriti optimaalne kuna pontoonide veeväljasurve väheneb väga kiiresti kui pontoon on sukeldunud sügavamale kui pool diameetrit. Suurem roomikute kõrgus on kasulik liikumisel ebatasasel pinnasel ja järskudel nõlvadel samas on see jääle tõusmisel takistav tegur. Seetõttu tuleb, katsetuste käigus leida sobiv roomikute ja pontoon kõrguste kombinatsioon. MEC Insenerilahendused OÜ töö nr C1802.100.1 lisas 1 (I kd, tl 62, 63) kohaselt tõid eksperdid välja järgmised puudused: ujuvpontoonide puudumine ei võimaldanud teostada ujuvkatsetusi; kasutatud mootori paigaldamine seadmele ei taganud vajalikku võimsust (25 kW); mootori paigutus seadme raskuskeskme ja raami suhtes oli vale ja puudus kaitse ilmastikuolude ja veekahjustuste eest; vintsi puudumine ei võimaldanud teostada testi raskesti läbivates maastikuoludes; kabiini ei olnud välja ehitatud, puudus juhiiste; hüdrosüsteem võimaldas ainult kahesuunalist ja ühekiiruselist liikumist maismaal. Puudus kahekiiruseline liikumise võimalus; puudusid hüdroliitmikud pontoonide ja vintsi ühendamiseks.
9. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et MEC Insenerilahendused OÜ töös nr C1802.100.1 välja toodud ekspertide arvamus oli 30.01.2018 üleandmis-vastuvõtmis akti osaks, millega MFP1 prototüüp anti üle/võeti vastu, siis pidi vastuhagis hageja olema teadlik MFP1 esinevatest puudustest.
10. Poolte vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingu 1008 punkti 2.
11. kohaselt on lepingu esemeks tellija koostatud „Lähteülesanne MFP (Mobile Floating Ponton) prototüübi välja töötamiseks ja katsetamiseks eritingimustes“ ja täitja koostatud 18.07.2017 hinnapakkumine. Vastavalt täitja (vastuhagis hageja) 18.07.2017 hinnapakkumisele on lähteülesande aluseks MEC Insenerilahendused OÜ poolt koostatud „Ujuvaluse tehnoloogiline lahendus“ (1612.40.0) (I kd, tl 16-27). Vastuhagis hageja vastuväite kohaselt olid pooled kokku leppinud, et vastuhagis hageja 18.07.2017 hinnapakkumises viidatud lähteülesande aluseks olevat MEC Insenerlahendused OÜ poolt koostatud „Ujuvaluse tehnoloogiline lahendus“ (1612.40.0) kunagi reaalselt ei kasutatud, mida tõendab ja kinnitab hagiavalduse lisaks 4 ja 5 olevate dokumentide võrdlus ning tunnistaja M K ütlused, mille kohaselt „Kui me hakkasime MFP1 ehitama, siis jutt käiski antud ekraanil asuvast objektist, et me peaks ehitama midagi sellist. Ühel hetkel visati see prügikasti, öeldi, et me seda tegema ei hakka, me hakkame hoopis midagi muud tegema.“ Vastuhagis kostja ei nõustu vastuhagis hageja seisukohaga, et „Ujuvaluse tehnoloogilist lahendust“ (1612.40.0) kunagi reaalselt ei kasutatud.
12. Kohus leiab, et vastuhagis hageja ei ole tõendanud oma väited selle kohta, et „Ujuvaluse tehnoloogilist lahendust“ (1612.40.0) kunagi reaalselt ei kasutatud ja MFP1 prototüüpi kujundati igapäevaselt ümber. Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et vastuhagis kostja oli tellinud teenuse osutamise lepinguga MFP1 prototüübi, mis tuli hindamiseks esitada EAS-ile, ei ole usutav, et pooled jätsid 6-kuulise tähtajaga lepingu puhul lepingu esemeks oleva prototüübi niivõrd olulise muudatuse kirjalikult kokku leppimata. Kohus leiab, et olukorras, kus vastuhagis kostja eitab tootearenduse aluseks olnud dokumentide ja juhendite kasutamata jätmist, ei ole tõendatud MFP1 prototüübi väljaehitamisel „Ujuvaluse tehnoloogilist lahendust“ (1612.40.0) kõrvalejätmine. Samuti ei ole kohtu hinnangul usaldusväärne tunnistaja ütlus eelnimetatud juhendi kõrvalejätmise kohta. 21 2-20-2199 Asjaolu, et pooled teadsid MFP1 prototüübi teenuse osutamise lepingu ja hinnapakkumise kohustuslikele nõuetele mittevastavusest viitab ka asjaolu, et 10.03.2018 sõlmisid pooled uue lepingu, et MFP 1-ga tehtud vigu ja eksperthinnangut arvestades hakata ehitama ujuvalust MFP
14. Kohus leiab, et olukorras, kus tellija poolt MFP1 prototüübi vastuvõtmisel fikseeriti aktis ekspertide arvamus toote oluliste puuduste kohta, esines vastuhagis kostjal alus jätta vastuhagis hageja esitatud arve nr 1056 summas 17 311.20 eurot selgitusega MFP 1 koostamine 2.osa tasumise nõue tuleb jätta rahuldamata.
15. Täiendavalt leiab kohus, et alus vastuhagi rahuldamata jätmiseks tuleneb ka asjaolust, et teenuse osutamise lepingu punktis 3.3 leppisid pooled kokku, et lepingu täitja on kohustatud pidama arvestust tellijale osutatud teenustest ja sellele kulunud ajamahust. Lepingu punkti 3.
16. kohaselt peab täitja tellija soovil esitama kasutatud tundide aruandluse (p 3.4). Lepingu punkti 5.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et lepiti kokku, et tasumine toimub osamaksetena vastavalt täitja esitatud ja tellija kinnitatud aktidele. Vastuhagis kostja on tuginenud asjaolule, et vastuhagis hageja ei ole esitanud tööaja arvestust ja puudub tellija kinnitatud akt lepingu teise osamakse tasumiseks. Kuna pooled leppisid kokku lepinguliste tööde puuduses ja nende puuduste kõrvaldamises MFP2 prototüübi valmistamise ja katsetamise käigus, siis puudub alus vastuhagis hageja väljastatud arve nr 1056 summas 17 311.20 eurot selgitusega MFP 1 koostamine 2.osa tasumise nõue väljamõistmiseks. Samuti märgib kohus, et vastuhagis hageja ei ole pidanud poolte vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingu punktis 3.
17. kokku lepitud korras arvestust vastuhagis kostjale osutatud teenustest ja sellele kulunud ajamahust, millest tulenevalt ei ole võimalik tuvastada, milliseid teenuseid vastuhagis hageja osutas vastuhagis kostjale ja kui suur oli selle kulunud ajamaht. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastuhagis hageja tõendanud

§ 637

lg 1 tulenevat nõuet lepingujärgse tasu saamiseks arve nr 1056 alusel summas 17 311.20 eurot.

1. Eeltoodust tulenevalt tuleb vastuhagi jätta rahuldamata. II AS BHC hagi MHTechnic OÜ vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
2. Järgnevalt lahendab kohus AS BHC esitas hagi MHTechnic OÜ vastu, kus pooled vaidlevad MFP2 prototüübi väljatöötamise ja sellega seonduvate asjaolude üle.
3. Hageja AS BHC esitas hagi MHTechnic OÜ vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu.
4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 10.03.2018 teenuse osutamise lepingu nr 1003.
5. Lepingu punkti 2.
6. kohaselt on lepingu esemeks tellija koostatud „Lähteülesanne MFP2 (Mobile Floating Ponton) prototüübi välja töötamiseks ja katsetamiseks eritingimustes (Lähteülesanne) ja täitja poolt koostatud hinnapakkumine (01.03.2018), kus on täpsemalt kirjeldatud teenuse sisu. Lepingu punkti 9 kohaselt on lepingu täitmise alusdokumentideks MHTechnics 01.03.2018 pakkumine (Hagi lisa 2) ja Lähteülesanne MFP2 (Mobile Floating Ponton) prototüübi välja töötamiseks ja katsetamiseks eritingimustes (Hagi lisa 3). Töövõtulepingu punktis 9 nimetatud 22 2-20-2199 lähteülesanne sisaldab töövõtulepingu eesmärki: Valmistada ja katsetada MFP2 prototüüp vastavalt MEC Insenerlahendused OÜ alusdokumendile „Ujuvaluse tehnoloogiline lahendus“ (dok.1612.40.0) ja „Amfiibsõiduki MFP1 esimese etapi ekspertiis“ (dok.C1802.100.1). Valminud seade peab vastama järgmistele nõuetele: 1) sõitma maha ja peale sõiduauto kerghaagiselt; 2) liikuma maastikul ja kallasrajal; 3) liikuma kallasrajalt vette ja veest kallasrajale; 4) liikuma vabas vees siseveekogudel; 5) liikuma veest jää peale ja jää pealt vette; 6) liikuma jää peal. Tellija nõuded seadme MFP2 tehnilisele teostusele olid töövõtulepingu kohaselt sätestatud MEC Insenerilahendused OÜ alusdokumendis „Ujuvaluse tehnoloogiline lahendus“ (dok.1612.40.0) ja „Amfiibsõiduki MFP1 esimese etapi ekspertiis“ (dok.C1802.100.1, hagi lisad 4 ja 5). 16.07.2018 aktiga andis kostja hagejale üle enda valmistatud seadme MFP2 prototüübi valduse. Sama aktiga fikseeriti esialgne nähtavate vaegtööde nimekiri, mille allkirjastas nii hageja kui ka kostja esindaja M H. 31.07.2018 saatis kostja esindaja M H e-posti teel hagejale esialgse vastuse vaegtööde nimekirjale, kus ta pakkus välja vaegtööde teostamise tähtajad, millistega saab alustada enne täiendavate seadmetarnete tegemist. Kostja puudusi ei likvideerinud, mistõttu võttis hageja hinnapakkumised teistelt ettevõtetelt. Puudused kõrvaldas OÜ Pariteh ning tööde maksumus oli 17 880 eurot. Hageja leiab, et kostja poolt kuulub hagejale võlaõigusseaduse § 646 lg 5 alusel hüvitamisele kulutuste maksumus, mille hageja hüvitas puuduste kõrvaldamise eest Pariteh OÜ-le summas 17880 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist seadusest tulenevas määras ja alates hagi esitamisest.
7. Kostja hinnangul ei kuulu hagi rahuldamisele. Kostja on seisukohal, et hageja ja kostja vahel ei ole 10.03.2018 sõlmitud teenuse osutamise lepingut nr 1003.18 (edaspidi Leping) hageja poolt märgitud tingimustel. MFP2 osas ei ole olemas tehnilisi lahendusi. Neid dokumente MFP2 kohta ei koostatud. MFP2 tehti jooksvalt poolte koostöös selliseks nagu ta lõpuks valmis sai. MFP2 kokku panemine toimus hageja ruumides, mistõttu viibis hageja igapäevaselt protsessi juures ning osales selles. See oli tootearendus kõige laiemas mõttes. Oli tootearendus MFP1, liiguti edasi, oli MFP
8. Ühel hetkel lepiti kokku, et MFP2 tulemus on saavutatud, 16.07.2018 sõlmiti vastav akt, EAS luges projekti lõppenuks, sellega loeti asi lõppenuks. Hagiavalduse lisaks nr 7 oleva aktiga fikseeriti lisatööd Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi EAS) poolt täiendava finantseeringu saamiseks, mis vormistati hageja poolt esitatud aktis vaegtöödena. Seetõttu saatis kostja hagejale ka 31.07.2018 e-kirja (hagiavalduse lisa nr 12), milles olid eraldi välja toodud lisatööde tähtajad ja hinnad. Nimetatud lisatöid hageja kostjalt ei tellinud.
9. Poolte vahel puudub vaidlus, et:
10. 10.03.2018 sõlmisid hageja ja kostja teenuse osutamise lepingu nr 1003.
12. 16.07.2018 aktiga andis kostja hagejale üle enda valmistatud seadme MFP2 prototüübi valduse.
13. 23.08.2018 esitas hageja seaduslik esindaja lõpparuande EAS-le. Pooled vaidled selle üle, mis oli 10.03.2018 sõlmitud lepingu nr 1003-8 lähteülesanne ning kas töö anti 16.07.2018 üle puudustega. 23 2-20-2199
14. Kohus selgitab, et teenuse osutamise lepingu nr 1003.18 puhul on tegemist töövõtulepinguga (

§ 635

).

§ 641kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele.

Teenuse osutamise lepingu nr 1003.18 punkti 2.

1. kohaselt on lepingu esemeks tellija koostatud ,,Lähteülesanne MFP2 (Mobile Floating Ponton) prototüübi väljatöötamiseks ja katsetamiseks eritingimustes“ (edaspidi Lähteülesanne) ja täitja poolt koostatud hinnapakkumine (01.03.2018). Teenuse sisu on täpsemalt kirjeldatud esitatud pakkumises. Teenuse osutamise lepingu punkti 9 kohaselt on lepingu täitmise alusdokumentideks MHTechnics 01.03.2018 pakkumine (Hagi lisa 2) ja lähteülesanne MFP2 (Mobile Floating Ponton) prototüübi välja töötamiseks ja katsetamiseks eritingimustes (Hagi lisa 3). 01.03.2018 hinnapakkumise kohaselt pakub kostja OÜ MH Tehnics MFP prototüübi valmistamist ja katsetamist vastavalt hageja poolt esitatud „Lähteülesanne MFP2“, alljärgnevatel tingimustel:
2. Lähteülesande aluseks on MEC Insenerilahendused OÜ poolt koostatud „Ujuvaluse tehnoloogiline lahendus“ (1612.40.0).
3. Lähteülesande aluseks on MEC Insenerilahendused OÜ poolt koostatud „Amfiibsõiduki MFP1 esimese etapi ekspertiis“ (dok.C1802.100.1).
4. Tootearenduse käigus valmiv MFP2 prototüüp peab vastama järgmistele nõuetele ja on läbinud järgnevad katsed: sõitma maha ja paele sõiduauto kerghaagiselt; liikuma maastikul ja kallasrajal; liikuma kallasrajalt vette ja veest kallasrajale; liikuma vabas vees siseveekogudel; liikuma veest jää peale ja jää pealt vette; liikuma jää peal. 10.02.2018 lähteülesande kohaselt oli eesmärgiks valmistada ja katsetada MFP2 prototüüp vastavalt MEC Insenerilahendused OÜ alusdokumendile „Ujuvaluse tehnoloogiline lahendus“ (dok.1612.40.0) ja „Amfiibsõiduki MFP1 esimese etapi ekspertiis“ (dok.C1802.100.1). Valminud seade pidi vastama järgmistele nõuetele: sõitma maha ja paele sõiduauto kerghaagiselt; liikuma maastikul ja kallasrajal; liikuma kallasrajalt vette ja veest kallasrajale; liikuma vabas vees siseveekogudel; liikuma veest jää peale ja jää pealt vette; liikuma jää peal. 33.

§ 641

lõige 2 punkt 2 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.

§ 646

lg 1 lause kohaselt kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust.

§ 646

lg 5 kohaselt kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.

1. Hageja on kohtule esitanud 16.07.2018 akti, kus fikseeriti esialgne nähtavate vaegtööde nimekiri, mille allkirjastas nii hageja kui ka kostja esindaja M H. Vaegtööde nimekiri: esiklaas, esiklaasi paigaldamine, pleksiklaasist küljeklaaside paigaldamine, kabiini ukse valmistamine, ukse paigaldamine, hüdraulika ehitamine kahekiiruseliseks, hüdraulika detailide paigaldamine, kabiinidetailide värvimine, kabiinidetailide ja esiosa tihendamine, Al keredetailide tihendite ja mürasummutuse paigaldamine, pontoonide kinnituste paigaldamine, pontoonide keevituste parendused, pontoonide esiosale tugevdusnurkade keevitamine, pontoonide värviparandused, vintsi ja vintsi tarvikute ostmine ning vintsi paigaldus. 24 2-20-2199 16.07.2018 aktis on üleantava toote kirjeldus: MFP2 prototüüp vastavalt AS BHC poolt esitatud „Lähteülesanne MFP (Mobile Floating Ponton) prototüübi välja töötamiseks ja katsetamiseks eritingimustes“ ja MEC Insenerilahendused OÜ alusdokumendile „Ujuvaluse tehnoloogiline lahendus“ (dok.1612.40.0). Valmidus lõplikul vastuvõtmisel on järgmine:
2. Liikumine auto kerghaagisele ja sealt maha;
3. Liikumine maastikul ja kallasrajal;
4. Liikumine kallasrajalt vette ja veest kallasrajale;
5. Liikumine vabas vees siseveekogudel;
6. Liikumine vintsi abil. 15.01.2019, 10.05.2019 ja 03.06.2019 viidi läbi täiendav MFP2 prototüübi vaatlus ja hindamine. Ekspertiisi lähteülesandeks oli fikseerida 16.07.2018 üleandmise-vastuvõtmise aktis ja vaegtööde nimekirjas kirjeldatud ja 15.01.2019 ning 10.05.2019 läbiviidavatel ülevaatustel tuvastatud puuduste fikseerimine. OÜ Kvaliten Mehaanikainsener K Ti 10.06.2019 aruande nr A/19.06.03.1 kohaselt tuvastati lisaks 16.07.2018 vaegtööde nimekirja kantud puudustele veel täiendavad tootja vead ja töö puudused. Puudused kõrvaldas OÜ Pariteh ning tööde maksumus oli 17 880 eurot. Kõrvaldatavad puudused olid: Esiklaasipaigaldus; Küljeklaaside paigaldus; Kabiini ukse valmistamine ja paigaldamine, Hüdraulikasüsteemi ehitamine 2 kiirust, hüdraulikasüsteemi detailid; Kabiini detailide värvimine; Kabiini ja esiosa tihendamine; Kabiini Al keredetailide tihendamine ja mürasummutus; Pontoonide kinnitused (fikseerimine transpordiasendisse ja ujuvasendisse; Pontoonide keevitamine (parandused); Pontoonide esiosa tugevdusnurkade keevitamine; Pontoonide värvi parandused; Vints ja tarvikud; Vintsi paigaldus.
7. Kostja on esitanud kohtule 16.07.2018 akti, mille kohaselt on hageja töö vastu võtnud. Aktilt ei nähtu vaegtöid ning selle on allkirjastanud hageja esindaja K L. Kostja selgitab, et hageja esitatud aktis fikseeriti lisatööd Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi EAS) poolt täiendava finantseeringu saamiseks, mis vormistati hageja poolt esitatud aktis vaegtöödena. Seetõttu saatis kostja hagejale ka 31.07.2018 e-kirja (hagiavalduse lisa nr 12), milles olid eraldi välja toodud lisatööde tähtajad ja hinnad. Nimetatud lisatöid hageja kostjalt ei tellinud. MFP2 kokku panemine toimus hageja ruumides, mistõttu viibis hageja igapäevaselt protsessi juures ning osales selles. Tegelikult puudusid MFP2 tegemiseks nii lähteülesanne kui ka konkreetne dokumentatsioon, jooniste jmt näol, mille pinnalt oleks võimalik lepingutingimustele vastavust hinnata. Tegemist oli tootearendusega, mis valmis hageja ja kostja koostöös, mistõttu on kostja esitanud vastuväite, et hageja poolt väidetud ja märgitud tingimustel ei ole poolte vahel lepingut sõlmitud. Kostja vastavaid vastuväiteid kinnitavad ka tunnistaja ütlused. Tunnistaja M K ütluste kohaselt ei olnud MFP2 ehitamise jaoks mingisugust konkreetselt dokumentatsiooni. Puhtalt suuliste nõuannete ja soovide järgi sai ehitatud. H M esitas nõuandeid ja soove (09.11.2022 kohtuistungi protokoll 01:39:08). Tunnistaja M K avaldas, et: „Alusdokument „Ujuvaluse tehnoloogiline lahendus“ (dok.1612.40.0, lisa 4) ei olnud MFP 2 ehitamise aluseks. See ei olnud ka MFP
8. Seda on keeruline seletada, mis see on. Kui me hakkasime MFP1 ehitama, siis jutt käiski antud ekraanil asuvast objektist, et me peaks ehitama midagi sellist. See ühel hetkel visati prügikasti, öeldi, et me seda tegema ei hakka, me hakkame hoopis midagi muud tegema. Kui ma küsisin, miks me ei tee seda, mida projekt ette näeb, mille eest on ka EASilt raha taotletud, siis vastuse sain ma lihtsa, et EASis on tööstusspioone, kes võivad selle mõtte varastada ja sellepärast me teeme hoopis midagi muud. Seda ütles mulle H M. K L väga ei puutunud tehnilisse poolde selles projektis. Tema on BHC juht, tõenäoliselt suhteliselt tehnikakauge inimene ja ta usaldas Mt“ 25 2-20-2199 (09.11.2022 kohtuistungi protokoll 01:50:24). Tunnistaja M K avaldas 09.11.2022 kohtuistungil, et hageja esitatud vaegtööde aktis nimetatud töid ei tehtud. Neid asju ei pidanud tegelikult paigaldama. Sellest ei olnud absoluutselt mingit juttu. Need olid kõik lisatööd. Esiklaas läks ikka ette kabiini osale. Mujale esiklaas ei saanud minna kui ainult kabiinile. Uks kabiinile – samamoodi ei olnud meil kokkuleppes seda, et me peaks sellist asja tegema. Ust ma ei valmistanud ega paigaldanud. Pleksiklaasi küljeklaasi paigaldamist me ei teinud. Hüdraulikaüsteemi ehitamine kahekiiruseliseks see tähendab seda, et sõiduks saab liikuda 2 erineva kiirusega, aeglaselt ja kiirelt. Enne oli 1 kiirus. Seda meilt ei tellitud, et kahekiiruseline oleks. Hüdraulika detailid on igasugused voolikud, ühendusmuhvid omavahel ühendamiseks, mida oli vaja kahekiiruseliseks ehitamiseks. Meie poolt lubatud tööde alla ei kuulunud selle prototüübi värvimine (09.11.2022 kohtuistungi protokoll 02:11:42). Kohtu küsimusele, kas oli pontoonidega probleeme, vastas tunnistaja M K, et need olid ehitatud nõrgalt, aga kuna ta ei saanud väga palju kaasa rääkida pontoonide ehituses, siis ta pidin lihtsalt leppima selle tulemusega. H M ütles, kuidas pidi tegema. Tunnistaja täitis käsku, nii nagu tema ütles, nii tunnistaja tegi. Tunnistaja hiljem seal midagi ei parandanud. Kui katsetamas käidi, siis tunnistaja mäletamist mööda midagi katki ei läinud, värvi maha ei kraapinud (09.11.2022 kohtuistungi protokoll 02:15:25). 23.08.2018 allkirjastanud lõpparuande (kostja 15.04.2021 seisukoha lisa 1), mille kohaselt on MFP2 esitlemiseks valmis, siis kuidas saab olla võimalik, et MFP2 oleks olnud mistahes puudusi ning veelgi enam puudusi, mida väidetavalt kõrvaldati ca 1,5 aastat peale MFP valmimist. Lisaks on kostja seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et on teinud hagis nimetatud kulutusi, et need tööd üldse tehtud on.
9. Kohus, analüüsinud ja hinnanud poolte esitatud argumente ning tõendeid, on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud MFP2 lepingutingimustele mittevastavust. Teenuse osutamise lepingu nr 1003.18 punkti 2.
10. kohaselt on lepingu esemeks tellija koostatud ,,Lähteülesanne MFP2 (Mobile Floating Ponton) prototüübi väljatöötamiseks ja katsetamiseks eritingimustes“ (edaspidi Lähteülesanne) ja täitja poolt koostatud hinnapakkumine (01.03.2018). Teenuse sisu on täpsemalt kirjeldatud esitatud pakkumises. Teenuse osutamise lepingu punkti 9 kohaselt on lepingu täitmise alusdokumentideks MHTechnics 01.03.2018 pakkumine (Hagi lisa 2) ja lähteülesanne MFP2 (Mobile Floating Ponton) prototüübi välja töötamiseks ja katsetamiseks eritingimustes (Hagi lisa 3). 10.02.2018 lähteülesande ja 01.03.2018 hinnapakkumise kohaselt oli eesmärgiks valmistada ja katsetada MFP2 prototüüp vastavalt MEC Insenerilahendused OÜ alusdokumendile „Ujuvaluse tehnoloogiline lahendus“ (dok.1612.40.0) ja „Amfiibsõiduki MFP1 esimese etapi ekspertiis“ (dok.C1802.100.1). Alusdokumendi 1612.40.0 kohta on tunnistaja M K avaldanud, et see ei olnud MFP2 ega MFP1 aluseks. Algselt tuli ehitada selle alusel, kuid hageja teavitas, et EAS-is on tööstusspioone, kes võivad selle mõtte varastada, mistõttu tehakse hoopis midagi muud. Lisaks on tunnistaja M K avaldanud, et MFP2 ehitamise jaoks ei olnud mingisugust konkreetselt dokumentatsiooni. Ehitati vastavalt H M juhistele. Kohtu hinnangul ei ole alusdokumendile 1612.40.0 tuginemine kohane, kuna see ei olnud prototüüpide ehitamise aluseks. 26 2-20-2199 Kohus selgitab, et

§ 641

lg 3 sätestab, et töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Tunnistaja M K selgituste kohaselt ehitati MFP 2, sealhulgas pontoonid, mille puudustele hageja tugineb, vastavalt H M juhistele. 10.02.2018 lähteülesande ja 01.03.2018 hinnapakkumise kohaselt pidi valminud seade vastama järgmistele nõuetele: sõitma maha ja paele sõiduauto kerghaagiselt; liikuma maastikul ja kallasrajal; liikuma kallasrajalt vette ja veest kallasrajale; liikuma vabas vees siseveekogudel; liikuma veest jää peale ja jää pealt vette; liikuma jää peal. 16.07.2018 akti kohaselt on valmidus lõplikul vastuvõtmisel järgmine:

1. Liikumine auto kerghaagisele ja sealt maha;
2. Liikumine maastikul ja kallasrajal;
3. Liikumine kallasrajalt vette ja veest kallasrajale;
4. Liikumine vabas vees siseveekogudel;
5. Liikumine vintsi abil. Aktis välja toodu erineb lepingus kokkulepitust. Dokumendis „Amfiibsõiduki MFP1 esimese etapi ekspertiis“ (dok.C1802.100.1) on välja toodud, et kabiin ei olnud välja ehitatud, puudus vints ning kahekiiruselise liikumise võimalus. Nimetatud dokumendist ei nähtu, missugustele tingimustele pidi kabiin vastama. Lisaks on tunnistaja M K, kes MFP2 ehitas, selgitanud, et ta tegutses vastavalt hageja juhistele. Kohtu hinnangul ei ole hageja selgitanud, ega tõendanud, kus oli kokkulepitud, millistele tingimustele pidi MFP2 kabiin vastama. Lisaks on MFP2 ehitanud M K on kinnitanud, et kõik tööd (sh pontoonid) on teostatud vastavalt hageja juhistele. Kõik tööd on teostatud hageja ruumides ning koostöös hagejaga, mistõttu ei ole usutav, et hageja ei oleks nõudnud kokkulepitud tööde teostamist. 31.07.2018 saatis kostja hagejale e-kirjaga 16.07.2018 aktil nimetatud tööde maksumuse, seega tuli nimetatud tööde eest hagejal täiendavalt kostjale tasuda. Puuduste kõrvaldamisel ei oleks kostja nõudnud täiendavat tasu, vaid need oleksid kaetud lepingu maksumusega. Arvestades eelnevat, leiab kohus, et hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et teenuse osutamise lepingu nr 1003.18 alusel oli kostja kohustatud teostama 16.07.2018 aktis nimetatud vaegtöid.
6. Kohus selgitab, et

§ 644

lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul.

§ 646

lg 6 sätestab, et tellija kaotab õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõudnud kostjalt puuduste parandamist mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist. Asjaoludest ning esitatud tõenditest nähtub, et MFP2 anti hagejale üle 16.07.

1. Hageja esitas 23.08.2018 EAS-ile lõpparuande, mille kohaselt on MFP Prototüüp 2 on esitlemiseks valmis. Kohtule esitatud fotodelt nähtuvad MFP2 prototüübil EAS-i kleebised. Täiendavad MFP2 vaatlused toimusid aga 15.01.2019, 10.05.2019 ning 03.06.2019, mille tulemusena valmisid paikvaatluse aktid täiendavate puudustega. 27 2-20-2199 Hagiavalduse kohaselt vaatamata lubadustele ei olnud kostja
2. aasta alguseks vaegtöödega alustanud, mistõttu võttis hageja hinnapakkumised võimalikelt töövõtjatelt vaegtööde nimekirjas loetletud puuduste likvideerimise töödele. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostjalt oleks vaegtööde kõrvaldamist nõutud. Esimene nõudekiri on kostjale esitatud
3. aasta aprillis. Hageja välja toodud vaegtöödele esitas Pariteh OÜ hinnapakkumise 01.11.2019 ning tööd anti üle 06.01.
4. Kohtu hinnangul tuleb arvesse võtta, et 23.08.2018 on hageja esitanud EAS-ile lõpparuanne perioodi 23.01.2017-22.07.2018 kohta. Aruandest nähtub, et MFP Prototüüp 2 on esitlemiseks valmis. Kuna tegemist on projekti lõpparuandega, siis ei saa olla vaidlust ega kahtlust selles, et projekt sai lõpetatud. Kostjalt nõuti aga tööde parandamist alles 2019.a. aprillis ning puudused kõrvaldati väidetavalt 06.01.
5. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole tõendanud ka puuduste kõrvaldamist. Hagejaga seotud isik H M on Pariteh OÜ juhatuse liige ning teostatud tööde tõendamiseks on esitatud arve ning üleandmis-vastuvõtmisakt. Kõigi muude tööde osas on esitanud hageja ka fotod, kuid parandatud MFP2 kohta fotosid kohtule esitatud ei ole, vaid järgmised fotod on MFP3 prototüübi kohta. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et isegi kui oleks esinenud vaegtöid, siis ei hageja nõudnud kostjalt puuduste parandamist mõistliku aja jooksul.
6. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja võlgnevuse ning viivise nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata.
7. Eeltoodust tulenevalt tuleb nii hagi kui vastuhagi jätta rahuldamata.
8. Muud poolte seisukohad ja esitatud tõendid ei ole asjakohased. Menetluskulude jaotus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise 28 2-20-2199 suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kuna kohus jättis rahuldamata nii hagi kui vastuhagi, siis tuleb siis tuleb tulenevalt TsMS § 162 lg 4 jätta menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 29