← Eesti

2-22-18791/67

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-22-18791 Tsiviilasi Katrina Everti hagi Worx OÜ vastu töötamise registri kande muutmiseks ning töötasu ja viivise väljamõistmiseks Worx OÜ vastuhagi Katrina Everti vastu kahju hüvitamiseks Apellatsioonkaebuse hind 6592 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. jaanuari 2024 otsus Kaebuse esitaja ja liik Worx OÜ apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): Worx OÜ (registrikood 12850672), lepinguline esindaja Õnneli Varend Vastustaja (hageja): Katrina Evert (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksander Laus RESOLUTSIOON
  3. Jätta Tartu Maakohtu
  4. jaanuari
  5. a otsus muutmata.
  6. Jätta Worx OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
  7. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Worx OÜ kanda. Mõista Worx OÜ-lt Katrina Everti kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks 750 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  8. Katrina Evert (hageja) esitas
  9. oktoobril 2022 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Worx OÜ (kostja) vastu töötasu, puhkusehüvitise, haigushüvitise ja viivise nõudes. TVK tegi
  10. novembril 2022 otsuse, millega rahuldas avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu 1590 eurot 53 senti (neto), puhkusehüvitise 1087 eurot 67 senti (neto), haigushüvitise 120 eurot 72 senti (neto) ning viivise töötasult ja haigushüvitiselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja esitas
  11. detsembril 2022 Tartu Maakohtule taotluse TVK-le esitatud avalduse läbivaatamiseks hagina osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja töötasu 1590 eurot 53 senti (neto) ja töötasult viivis. Hageja palus hagimenetluses lisaks TVK-s esitatud nõuetele mõista kostjalt hageja kasuks välja töötasu ületundide eest 2072 eurot 60 senti ja viivise alates
  12. oktoobrist 2022 kuni nõude täitmiseni ning kohustada kostjat muutma töötamise registris töösuhte lõpetamise kanne viisil, et töösuhe lõppes
  13. oktoobril 2022 töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 1 alusel. Hageja palus kohtul kohustada teda tagastama kostjale lauaarvuti või teha kohtu otsustatud suurusega tasaarveldus hagejale väljamõistetavalt kahjuhüvitiselt. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures
  14. oktoobril 2021 sõlmitud töölepingu alusel juhiabina. Hageja töötasu oli 10 eurot (bruto) tunnis. Hageja pidas oma tööaja arvestust ise. Tööleping lõpetati
  15. oktoobril
  16. Kostja jättis hagejale osaliselt maksmata töötasu, ületundide tasu ja viivised. Hageja leidis vastuseks kostja vastuväidetele, et kostja seaduslik esindaja on
  17. septembri 2022 e-kirjas kinnitanud, et tööleping lõpetatakse
  18. oktoobril 2022 ja lõpetamise aluseks on TLS § 88 lg 1 p
  19. Kostja seaduslik esindaja oli teadlik hageja töövõime puudumisest alates
  20. maist 2022, kuid jätkas sellest hoolimata töösuhet. Kostja oli hageja töövõime piirangute põhjustest teadlik enne töölepingu vormistamist. Tööarvuti jäi tagastamata, kuna alguses pidi hageja edasi töötama, hiljem oli hageja nõus arvuti välja ostma. Hageja tegi ületunde juba esimest kalendrikuust. Ületundide eest maksis kostja jooksvalt töötasuna ja seega aktsepteeris neid. Kõikide töötasude, kuludokumentide ja maksekorralduste sisestamine oli kooskõlastatud kostja seadusliku esindajaga. Hageja ei saanud ühtegi makset ise teha. Hagejalt ei nõutud sõidupäeviku pidamist.
  21. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leiab, et tööleping lõppes hageja ülesütlemisega
  22. septembril 2022 TLS § 91 lg 3 alusel. Hageja saatis
  23. septembril 2022 kostja seaduslikule esindajale e-kirja, mille kohaselt oli tervisest tulenevalt sunnitud tööturult eemalduma ning arvestades vaimset ja füüsilist tervist viibib haiglas. Hageja e-kiri on töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus tulenevalt 2 hageja terviseseisundist. Tööandja sai ülesütlemisavalduse samal päeval kätte, ülesütlemine muutus samast päevast kehtivaks ja tööleping lõppes TLS § 91 lg 3 alusel. Hageja
  24. a septembri töötasu nõue ei ole põhjendatud. Hageja viibis
  25. septembrist 2022 statsionaarsel haiglaravil ja hageja töövõimetuse kohta on välja antud töövõimetusleht. Kostja ei ole hagejale haiglas oleku ajal ega töölepingu lõppemise järel tööülesandeid andnud ega töö tegemist oodanud. Kostja ei ole hagejaga kokku leppinud töötasu maksmises haiglas oleku ajal ega pärast töölepingu lõppemist. Pooled ei sõlminud uut lepingut. Töötaja küsis seoses laste kooliminekuga alates
  26. augustist 2022 vabad päevad ja sellest ajast alates enam tööl ei olnud. Töövahendite, lõpetatud ja pooleliolevate tööde, asjaajamise, tööülesannete alase teabe jms tööandjale üleandmine ja sellealane suhtlemine kuulub töölepingu lõppemisel pooltevahelise tavapärase suhtlemise juurde, mille puhul tasu oodata ei saa. Töölepingu sõlmimisel lepiti kokku osalises koormuses 0,75 ning selles, et kui töömaht suureneb, siis tehakse lepingule lisa. Töölepingut muudeti lisaga 1, mille kohaselt töötas hageja alates
  27. juulist 2022 täistööajaga. Ületunnitööd pooled kokku ei leppinud ning ületunnitöö ei olnud lubatud. Ületunnitöö tegemine ei ole eluliselt usutav, kuna hageja varem ületunnitöö eest tasumata jätmise osas kostjale etteheiteid ei teinud. Hageja varjas töölepingu sõlmimisel oma töövõime puudumist. Teave hageja osalise või puuduva töövõime kohta jõudis kostjani
  28. a juulis, mil selgus, et hageja oli töövõimetu
  29. veebruarist 2021 –
  30. veebruarini
  31. Töövõime tuvastamine toimus
  32. a veebruaris, so enne juhiabi kohale kandideerimist ja lepingu sõlmimist. Töövõime puudumise teabe vastu oli kostjal lepingu eesmärki arvestades oluline huvi. Hageja sõlmis lepingu pettusega. Puuduva töövõime varjamine põhjustas olukorra, kus kostja heas usus panustas olulisel määral töötaja väljaõpetamisse, kuid töötaja vastusooritus jäi saamata. Augustikuu töötasust pidas kostja TLS § 78 lg 3 alusel kinni hagejale tasutud ettemakse 866 eurot hageja isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamiseks, mille hageja pidi kostjale tagastama. Hagejal oli kohustus pidada tööalaste sõitude kohta arvestust. Hageja jättis kohustuse täitmata. Seega on isikliku sõiduauto kasutamine töösõitudeks tõendamata ning ettemaksena tasutu tuleb tagastada. Töölt lahkudes jättis hageja kostjale tagastamata lauaarvuti, mille eest tuleb hagejal tasuda kahjuhüvitist 736 eurot 77 senti. Hageja sisestas enesele tehtavate väljamaksete suurused lepingujärgsest töö mahust ja kokkulepitud töötasust suuremana
  33. a oktoobri, novembri ja detsembri ning
  34. a jaanuari, veebruari, märtsi, mai, juuni ja juuli osas, millega põhjustas kostjale varalise kahju 3320 eurot 31 senti.
  35. Kostja esitas
  36. augustil 2023 hageja vastu vastuhagi kahju hüvitamiseks. Kostja palus hagejalt välja mõista kahjuhüvitis 9663 eurot 44 senti, millest tagastamata lauaarvuti väärtus 736 eurot 77 senti, pettusega põhjustatud varaline kahju 3320 eurot 31 senti, kahju kliendilt laekumata arvetest 2805 eurot 60 senti, viivised laekumata ja hilinenud maksetest 948 eurot 26 senti ja hageja põhjustatud kahjude likvideerimiseks tehtud õigusabikulud 1852 eurot 50 senti. MAAKOHTU LAHEND
  37. Tartu Maakohus rahuldas
  38. jaanuari 2024 otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt. Maakohus kohustas kostjat muutma töötamise registri kannet ja kandma registrisse, et poolte töösuhte lõppemise kuupäev on
  39. oktoober 2022 ja alus TLS § 88 lg 1 p
  40. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu 1507 eurot 12 senti (neto) ja hagejalt kostja kasuks kahjuhüvitise 598 eurot. Maakohus tegi väljamõistetud nõuetega tasaarvestuse ja mõistis tasaarvestuse tulemusena kostjalt hageja kasuks välja 909 eurot 12 senti, viivise 207 eurot 24 senti ja alates otsuse tegemisest viivise VÕS § 113 lg 1 teises lausest ettenähtud suuruses. 3 Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt nõustus maakohus, et hageja
  41. septembri 2022 e-kiri oli hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus TLS § 91 lg 3 alusel. Kostja ei vaidlustanud seda, et hagejal esines alus töölepingu ülesütlemiseks tema terviseseisundist tulenevalt. Poolte vahel järgnenud suhtluses teatas hageja
  42. septembril 2022, et pooled leppisid hageja viimase tööpäevana kokku
  43. oktoobri 2022 ning tööleping lõpetatakse TLS § 88 lg 1 p 1 alusel. Seega leppisid pooled kokku töölepingu lõppemise
  44. oktoobril 2022 TLS § 88 lg 1 p 1 alusel. Arvestades et TVK rahuldas hageja töötasu nõude
  45. a augustis töötatud aja eest osaliselt, 699 euro 9 sendi (neto) ulatuses, ja hageja TVK otsuse vaidlustamiseks kohtusse ei pöördunud, on hageja töötasu nõue augustis töötatud aja eest 699 eurot 9 senti (neto). TVK võttis arvesse, et hageja tegi
  46. a augustis tööd kokku 176 tundi ning teenis sellega välja töötasu 1395 eurot 9 senti (neto); hageja koostatud
  47. a augusti palgatabelisse on hageja märkinud enda
  48. a augusti töötasust maha arvatavaks 196 eurot (neto).
  49. a augusti töötasust on kostja hagejale välja maksnud 500 eurot (neto). Augusti töötasu kohta on kostja märkinud, et pidas TLS § 78 lg 3 alusel sellest kinni hagejale tehtud ettemakse 866 eurot, mille hageja pidi kostjale tagastama. Kostja sõnul oli ta teinud hagejale isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamiseks makseid 866 eurot. TVK otsusest nähtuvalt on 196 eurot
  50. a augusti töötasust juba maha arvatud. Töölepingu p-s 2.5.4 oli ette nähtud, et töötajale hüvitatakse kütusekulu ja makstakse kompensatsiooni isikliku sõiduauto kasutamise eest. Hageja selgitas, et ükski tööline sõidupäevikut ei pidanud, kuna kostja seaduslik esindaja usaldas oma töölisi. Seega on hageja töötasu nõue
  51. a augusti eest 699 eurot 9 senti (neto) põhjendatud.
  52. a septembris töötatud aja eest on hageja töötasu nõue 91 eurot 58 senti. Hageja viibis
  53. septembrist –
  54. oktoobrini 2022 töövõimetuslehel ja haiglas. Hageja jätkas töö tegemist ka töövõimetuslehel ja haiglas olles. Hageja tegi
  55. a septembris kokku tööd 9,5 tundi, seega on hageja töötasu nõue 91 eurot 58 senti põhjendatud. Hageja palus TVK-s välja mõista ületunnitöö tasu 716 eurot 45 senti. Hageja suurendas kohtus vastavat nõuet 2072 euro 60 sendini. Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja TLS § 44 lg 7 kohaselt töötajale 1,5-kordset töötasu. Sellest töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on TLS § 2 kohaselt tühine. Tööaja arvestuse pidamine on TLS § 28 lg 2 p 4 järgi tööandja kohustus. Vaidlust ei ole selles, et kõik hageja ületunnitöö tabelis märgitud töötunnid on hagejale ühekordses määras hüvitatud. Seega saab eeldada, et kostja aktsepteeris hageja tehtud ületunnitööd. Konkreetset osalise tööaja määra kirjalikus lepingus kokku ei lepitud. Koormus sõltus sellest, kui palju tööd oli vaja teha. Kuna puuduvad tõendid osalise tööajamäära kohta, tuleb lähtuda eeldusest, et hageja töötas täistööajaga. Enne nõude suurendamist esitatud arvestuses võttis hageja ületunnitöötasu nõude suuruse arvutamisel aluseks üksnes tunnid, mis ületasid täistööaega. Hageja töötasu nõue ületunnitöö eest on põhjendatud seetõttu 716 euro 45 sendi ulatuses. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  56. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega maakohus kohustas kostjat muutma töötamise registri kannet, mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu 1507 eurot 12 senti (neto) ja viivised ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kostja palub teha uue otsuse, millega jätta hageja nõuded rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus selgitanud, millist tähendust on kohus omistanud sellele, et tööandjal oli alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks töötaja terviseseisundist tulenevalt. Kostja ei ole erakorralise ülesütlemise õigust kasutanud ning 4 tööandja erakorralise ülesütlemise õiguse olemasolu või puudumist ei ole otsuses käsitletud. TLS § 88 lg 1 p 1 kohaldamiseks ei ole alust. Pärast
  57. septembri 2022 ülesütlemise teate esitamist hakkas hageja kostjat mõjutama, et lepingu lõpetamise aluseks märgitaks TLS § 88 lg 1 p
  58. Kuna hageja tööleping oli hageja ühepoolse erakorralise ülesütlemisega
  59. septembril 2022 TLS § 91 lg 3 alusel lõppenud, kostja advokaat hageja
  60. septembri 2022 teatele ei reageerinud. Kostja ei öelnud töölepingut erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 1 alusel. E-kirjad, mille hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud, ei ole käsitletavad tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemise teate ega tõendina. Kostjal ei olnud töölepingu ülesütlemiseks hageja terviseseisundist tuleneval põhjusel alust. Kostja kohustamine töötamise registri kande muutmiseks ei ole õiguspärane. Hageja 699 euro 9 sendi suurune töötasu nõue
  61. a augusti eest ei ole põhjendatud. Töötajale isikliku sõiduauto kompensatsiooni maksmise õigust reguleerib Vabariigi Valitsuse
  62. juuli
  63. a määrus nr 16, mis kohustab pidama isikliku sõiduautoga töösõitude hüvitamiseks sõidupäevikut. Hageja sõidupäeviku pidamise kohustust ei täitnud. Hageja töölt lahkumisel pidas kostja hagejale tehtud isikliku sõiduauto kasutamise ettemaksed 866 euro ulatuses TLS § 78 lg 3 alusel hageja lõpparvest kinni. Maakohus tugines sõidupäeviku täitmise kohustuse olemasolu hindamisel vaid hageja seletusele. Hageja 91 euro 58 sendi suurune töötasu nõue
  64. a septembri eest ei ole põhjendatud. Maakohus tugines vaid hageja selgitustele ning jättis kostja vande all antud ütlused ja tõendid tähelepanuta. Hageja viibis
  65. septembrist 2022 –
  66. oktoobrini 2022 statsionaarsel haiglaravil. Enne seda tuvastati hagejal töövõime täielik puudumine. Tööleping lõppes
  67. septembril
  68. Hageja haiglas töötamist ei jätkanud, tööleping oli lõppenud ning volitus töötasu arvestada puudus. Tööülesannete alase info ja töövahendite kostjale üleandmine ja sellealane suhtlemine kuulub töölepingu lõppemisel poolte heauskse suhtlemise juurde, millelt töötasu maksmine ei ole põhjendatud. Töötasu nõue väidetavate ületundide eest ei ole põhjendatud. Poolte vahel ei olnud ületunnitöö kokkulepet ning kostja oli ületunnitöö keelanud. Hageja oli täielikult töövõimetu. Hageja töökoormuseks lepiti kokku 0,
  69. Hageja teadis lepingut sõlmides, et tööaja konkreetne määr 0,75 täistööajanormist tuleb lepingus fikseerida, kuid jättis selle fikseerimata. Kuni
  70. juulil 2022 töölepingu lisas kokku leppimiseni kehtis hageja suhtes osaline tööaeg ning alates lepingu lisast täistööaeg. Maakohus leidis ekslikult, et tõendid osalise tööaja kohta puuduvad. Täistööaja hindamisel võttis maakohus arvesse vaid hageja ütlusi. Hageja ei esitanud kostja raamatupidajale ega tegevjuhile oma tööajaarvestust. Maakohus jättis tähelepanuta hageja töövõime täieliku puudumise ja selle varjamise. Samuti jättis maakohus tähelepanuta, et hageja arvestas oma tööaega ise.
  71. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele menetluskulude kostja kanda jätmist. vastu ja taotleb selle rahuldamata ning Kostja käitumine hageja suhtes, mis seisnes tagantjärele töötamise registri kande muutmises, on olnud vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja käitumise eesmärgiks oli hagejale ebasoodsa olukorra loomine ja hageja kahjustamine põhjusel, et hageja esitas kostja vastu saamata jäänud töötasu, puhkusehüvitise, haigushüvitise ja viiviste nõude. Kostja ja hageja vahelisest lepingust ei tulene, et kostja kohustus hagejale hüvitama isikliku sõiduki tööalase kasutamise kulutusi vaid maksuvabas ulatuses. Kostja on poolte kokkuleppe alusel hagejale isikliku sõiduki kasutamise kompensatsiooni välja maksnud, seega luges kostja väljamakse tegemise põhjendatuks. Kostjal puudus ühtne praktika ja nõue sõidupäeviku esitamiseks ja sõidupäevikute pidamiseks. 5 Hageja tegi ka septembris 2022 kostja kasuks tööd, mis on tõendatud hageja TVK-le esitatud e-kirjavahetuses. Kirjavahetuse kaudu andis hageja kostjale informatsiooni tööalaselt vajalike asjaolude ja toimingute kohta, mis eeldas ka nende toimingute kohta informatsiooni otsimist, töötlemist ja täpsustamist. Tegemist on hageja tööülesannete hulka kuulunud kohustustega, mida hageja täitis kostja huvides ja kasuks. Ületunnitöö tegemine on tõendatud poolte kirjavahetuse ning kostja ütluste vastuolulisusega. Tööleping nägi ette töötasu arvestamise tunnitöö alusel ning tööaja algus ja lõpp on lepingus märgitud „ vastavalt vajadusele”. Seega on põhjendatud hinnang, et kostja seaduslik esindaja aktsepteeris hageja esitatud arvestust töötundide ja ületundide eest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  72. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
  73. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus rahuldas osaliselt kostja vastuhagi. Selles osas on maakohtu otsus jõustunud. Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas osaliselt hagi. Kostja palub
  74. veebruari 2025 lõppseisukohas tühistada maakohtu otsus ka rahuldamata jäetud kostja vastuhagi osas ning uue otsusega vastuhagi nõuded rahuldada. TsMS § 634 lg 1 kohaselt võib apellant kaebust muuta ja täiendada, mh laiendada kaebust kohtuotsuse neile osadele, mille peale esialgselt ei kaevatud, kuni apellatsioonitähtaja lõpuni. Kostja ei saanud pärast apellatsioonitähtaja lõppu oma kaebust laiendada, seega ringkonnakohus vastuhagi nõuete lahendamise osas maakohtu otsuse seaduslikkust ega põhjendatust ei kontrolli.
  75. Pooled ei ole kohtule esitanud nõuet tuvastada, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine. Eeltoodust saab järeldada, et pooled said ühiselt ülesütlemisest aru nii, et selle aluseks on TLS § 88 lg 1 p
  76. Pooltel ei ole vaidlust, et
  77. aasta sügisel tehti kostja taotlusel töötamise registrisse ka kanne, mille järgi oli hagejaga sõlmitud tööleping lõppenud
  78. oktoobrist 2022 tööandja algatusel TLS § 88 lg 1 p 1 alusel. Kostja taotlusel muudeti
  79. aasta mais registri kannet ja senine kanne asendati uue kandega, mille järgi töösuhe lõppes
  80. septembril 2022 hageja algatusel TLS § 91 lg 3 alusel. Ringkonnakohus leiab, et kuna töösuhte ülesütlemine
  81. oktoobrist 2022 on kehtiv, siis muutis kostja ühepoolselt ja tagasiulatuvalt ilma aluseta töötamise registri kannet. Samuti ei ole ülesütlemise kehtivus praeguse vaidluse esemeks. Maakohus rahuldas õigesti hageja nõude muuta töötamise registris kanne.
  82. Pooled vaidlevad, kas kostja on jätnud hagejale tasumata töötasu. Hageja nõuab kostjalt tasumata töötasu
  83. a augusti eest 699 eurot 9 senti,
  84. a septembri eest 91 eurot 58 senti ning töötasu ületunnitöö eest 716 eurot 45 senti.
  85. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega hageja
  86. a augusti töötasu nõude kontrollimisel. Kostjal ei olnud õigust hageja
  87. a augusti töötasust maha arvata hageja isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamise makset 670 eurot. Kostja vastuväited seoses isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamisega ei ole selged ega arusaadavad. Kostja heidab hagejale ette, et hageja ei pidanud sõidupäevikut. Samuti on kostja väitel hüvitis makstud töötajale ette. Hageja TVK-le esitatud pangakonto 6 väljavõtte (dtl 35) kohaselt tasus kostja
  88. juunil 2022 sõiduauto kompensatsiooni
  89. a mai ja aprilli eest 670 eurot. Seega maksis kostja hagejale hüvitise tagantjärgi, mitte ette. Kostjal oli kohustus ja võimalus kontrollida juba enne väljamakse tegemist, kas alus isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamise maksmiseks oli olemas. Kuna kostja maksis hüvitise hagejale tagantjärgi, saab eeldada, et kostja oli hüvitise väljamaksmise põhjendatuses veendunud. Kostja ei tõendanud, et hagejale tasutud hüvitis oli põhjendamatu. Kostja kinnitas apellatsioonkaebuses, et hageja tegi töösõite ning kostja hüvitas hagejale ka kütusekulu.
  90. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega hageja
  91. a septembri töötasu nõude kohta. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja tegi
  92. a septembrist kostjale tööd 9,5 tundi. Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et tööleping lõppes
  93. oktoobril
  94. Seega ei ole põhjendatud kostja vastuväide, et hagejal puudub
  95. a septembri töötasu nõue lepingu lõppemise tõttu. Ringkonnakohus ei nõustu kostja vastuväitega, et hageja ei teinud tööd haiglas viibimise tõttu. Hageja tegi
  96. septembris tööd vaid 9,5 tundi, mis ei ole selline töökoormus, mille haiglas viibimine välistaks. Töötukassa otsus töövõime ulatuse kohta ei välista isiku võimet teha tööd. Kostja esindaja on hagejalt nõudnud, et hageja paneks haiglas tehtud töötunnid kirja (dtl 375). Õige on kostja väide, et maakohus ei nimetanud töötasu maksmise õigusliku alust. Ringkonnakohus saab maakohtu menetlusnormi rikkumise kõrvaldada. Töötajale töö eest tasu maksmise kohustus on sätestatud TLS § 1 lg-s 1 ning § 28 lg 2 p-s 1, mille kohaselt peab tööandja maksma töötajale töö eest kokkulepitud tingimustel ja ajal töötasu. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja tegi kostjale
  97. a septembris tööd, seega pidi kostja maksma hagejale tehtud töö eest tasu.
  98. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ületunnitöö tasu nõude kohta. Kuna puuduvad tõendid osalise tööajamäära kohta, on põhjendatud lähtuda TLS § 43 lg-s 1 sätestatud täistööaja eeldusest. Maakohus tugines põhjendatult enne nõude suurendamist hageja esitatud ületunnitöötasu arvestusele , mis võttis arvesse täistööaega ületanud tunde. Kostja esitas apellatsioonkaebuses ja maakohtus vastuväiteid seoses kostjal töövõime puudumise, töövõime puudumise varjamise, kodukontori kasutamise ja järelevalve puudumisega. Pooled sõlmisid töölepingu
  99. oktoobril 2021 ning tööleping lõppes
  100. oktoobril
  101. Hageja läbis edukalt katseaja ning asjas ei ole esitatud tõendeid, et hageja ei saanud tööga hakkama. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seega põhjendatud kostja väited selle kohta, et hageja ei teinud tööd ning ei olnud suuteline tööd tegema. Juhul kui kostja oli hageja tööga rahulolematu, oleks kostja pidanud seda väljendama juba töölepingu kehtivuse ajal. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks töölepingu kehtivuse ajal hagejale tööle kulunud aja osas etteheiteid teinud. Kostja esitas ka vastuväited, et ületunnitööd ei lepitud kokku, ületunnitöö oli keelatud ning töötaja koormus oli 0,
  102. Tööaja arvestuse pidamine on TLS § 28 lg 2 p 4 järgi tööandja kohustus. Asjas esitatud materjalidest nähtub, et hageja esitas kostjale oma töötunnid ning kostja tasus need hagejale ühekordselt. Kostjale esitatud ja ühekordselt väljamakstud töötunnid ületasid TLS § 45 lg-s 1 sätestatud täistööaega. Kostja omas ülevaadet hageja täistööaega ületavast tööajast, kuid ei suunanud hagejat töötunde vähendama ning tasus hagejale tehtud töötundide eest. Seega aktsepteeris kostja, et hageja tegi ületunde. Kostja väited hageja 0,75 koormuse kohta on vastuolulised, sest vähendatud töökoormus ei välista ületunnitöö tegemist. Kui arvestada vastavalt kostja väidetele hageja töökoormuseks enne töölepingu muutmist 0,75, tuleks maakohtus hageja kasuks väljamõistetud ületunnitöö tasu suurendada. 7 Kostja väidab, et hageja koostas enda lepingu ise ning jättis seal pahatahtlikult andmed töökoormuse kohta märkimata. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei sõlminud lepingut iseenda, vaid kostjaga. Tulenevalt TLS §-st 5 on töötaja teavitamine töötingimustest tööandja ülesanne, mitte töötaja oma. Kostjal ei olnud kohustust sõlmida hagejaga töölepingut hageja pakutud viisil.
  103. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks apellatsioonimenetluses esindajakulu 750 eurot. Esindaja tunnitasu määr on 100 eurot ilma käibemaksuta ning ajakulu 7 tundi 30 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul on nii esindaja ajakulu kui ka tunnitasu, arvestades vaidluse mahtu ja hageja tehtud menetlustoiminguid TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks hüvitis 750 eurot.
  104. Kostja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 400 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 1 kohaselt ei võeta riigilõivu töötasu või palga nõudmise ning teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. RLS § 59 lg 15 kohaselt tasutakse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Apellatsioonimenetluses vaidlesid pooled töötasu ning töölepingu lõpetamise formuleeringu üle, mis kuuluvad RLS § 22 lg 1 p kohaldamisalasse. Seega ei pidanud kostja kaebuse esitamisel lõivu tasuma. Kostjal on õigus esitada avaldus riigilõivu tagastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.