Obsah (9)

§ 236§ 223§ 16§ 169§ 17§ 2§ 35§ 33§ 8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik) Kaitsja Kohtuväline menetleja

) § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 115 trahviühiku ulatuses (460 eurot) ning

§ 236

lg 1 alusel rahatrahviga 115 trahviühiku ulatuses (460 eurot) Rein Mäesalu - isikukood 34001300241; xxx kodanik; elukoht: xxx; kehtivad süüteokaristused puuduvad Vadim Vilde, ViVaLex OÜ jurist Politseija Piirivalveameti (registrikood: 70008747) Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna esindaja Jaak Paju, Krista Jõessar; aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn; e-post: ppa@politsei.ee RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p-st 1, § 132 p-dest 2, 3 §-dest 133-135, maakohus otsustas: 1. Rahuldada osaliselt Rein Mäesalu kaebus. 2. Tühistada osaliselt Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 05.11.2024 otsus väärteoasjas nr 2317,24,008387 ja lõpetada väärteomenetlus Rein Mäesalu suhtes

§ 236lg 1 etteheidetavas teos VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

1. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
2. Kohtuvälise otsusega määratud rahatrahv

§ 223

lg 1 rikkumise eest summas 460 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606, Luminor Bank EE701700017001577198 või LHV Pank EE777700771003813400), märkides viitenumbriks

1. 4-24-3752 VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadetakse lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile.
2. Otsuse koopia anda Rein Mäesalule, tema kaitsjale ja Politsei- ja Piirivalveametile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis
3. märtsil
4. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEOETTEHEIDE Rein Mäesalu juhtis 19.09.2024 kella 14.35 ajal Tallinnas Vana-Kalamaja 9 juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, ei olnud piisavalt ettevaatlik ega hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada inimesi ja vara ega olnud eriti tähelepanelik kergliiklusteel liikunud lapse suhtes. Enne manöövri sooritamist ei veendunud, et see on ohutu ning ei andnud teed tõukerattal liikunud jalakäijale, kes ületas sõiduteed, millele sõiduauto juht pööras. Oma tegevusega põhjustas juht varalise kahju M Male. Juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Oma tegevusega rikkus Rein Mäesalu

§ 16

lg 1, § 35 lg 1, § 17 lg 5 p 2, § 33 lg 2 p 8, § 169 lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritud

§ 223lg 1 ja § 236 lg 1 järgi.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 05.11.2024 otsusega väärteoasjas nr 2317,24,008387 karistati Rein Mäesalu

§ 223

lg 1 alusel rahatrahviga 115 trahviühikut ehk 460 eurot ning

§ 236lg 1 alusel rahatrahviga 115 trahviühikut ehk 460 eurot.

1. Rein Mäesalu esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, soovides selle tühistamist. Kaebuses ja sellele lisatud seletuses leitakse kokkuvõtvalt järgmist. Vana-Kalamaja tänaval toimunud liiklusavariist sai kaebaja teada siis, kui ta politseisse kutsuti. Kaebaja käis kaassõitjaga Kalma saunas. Vana-Kalamaja tänav on tehtud kaasaegseks, kaebajal on seal raske sõites orienteeruda, teele on tekkinud löökaugud ja sõidutee ääristatud metalloradega. Liiklejaid ei olnud, sõidukite kokkupõrget ei esinenud. Kaebaja mingit lööki ei tunnetanud, seega ei saanud ka kahju tekkida. Kaebaja parkis sõiduki Kalma sauna juurde ja läks sauna, ta ei põgenenud. Kohtuistungil jäid menetlusalune isik ja tema kaitsja kaebuse juurde, paludes rahatrahvid tühistada. Kaitsja väitel ei ole kokkupõrke toimumine tõendatud ning kaebaja ei olnud kohustatud teavitama politseid. Kinnitust ei ole leidnud kahju tekkimine tervisele või varale. 2 4-24-3752
2. Kohtuväline menetleja leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata kokkuvõtvalt järgmistel põhjustel.

definitsioone ei saa sisustada läbi EKI keelenõuete. Varaline kahju tekkis, sest laps ei saanud tõukeratast enam sihtotstarbeliselt kasutada. Kaebaja tegi autojuhina manöövri, sõitis otsa kõnniteel liikunud lapsele, ei andnud talle teed. Juht, kes ei saa aru, et sõidab kellelegi otsa, ei tohiks liikluses osaleda. Kaebajal tekkis

§ 169tulenevalt kohustus helistada Häirekeskusesse.

Seda ta ei teinud, vaid sõitis ära. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei saanud aru, et ta kellelegi otsa sõitis. Kaebaja pani toime kaks rikkumist, mille eest määratud karistused jäävad alla sanktsiooni keskmise, on proportsionaalsed ja vastavad teo raskusele. MAAKOHTU SEISUKOHT

1. Pooled ei vaidle selles, et Rein Mäesalu juhtis 19.09.2024 kella 14.35 ajal Tallinnas VanaKalamaja 9 juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx. Vaidlus puudub ka selles, et Rein Mäesalu sel kuupäeval politseid liiklusõnnetusest ei teavitanud. Eri meelel ollakse selles, kas eelnimetatud aadressil toimus kaebaja juhitud sõiduki ja tõukeratta kokkupõrge, mille tulemusena sai selle omanik varalist kahju ning kas kaebaja juhtunut märkas ja oleks pidanud toimunust liiklusõnnetusest politseid teavitama.
2. Kandvaks tõendiks juhtunu osas on videosalvestise vaatlusprotokoll (tl 5) ning sellega vaadeldud videosalvestis Vana Kalamaja 9 kool.mp4 (talletatud DVD-R plaadile). Esmalt on neist tõenditest näha kaamera vaates liiklusolustik. Näha on aiaga piiratud õueala, sellele juurdesõitu ning sellest vasakule jääv sõiduteejupp. Kõnealune sõidutee kulgeb paralleelselt aiaga ja suubub vasakul asuvasse hoovi. 20.01.2025 kohtuistungil uuritud Google Mapsi andmetel on aiaga piiratud ala Vana-Kalamaja 9 asuva kooli õu ja sellest vasakule jäävas hoovis asub Kalma saun. Kõnealune Kalma sauna juures lõppev sõidutee käändub kooli õuealale juurdesõidu juures täisnurkse nurga all Vana-Kalamaja sõidutee suunas, ristub esmalt kõnniteega ja seejärel lõikub Vana-Kalamaja sõiduteega (moodustub T-kujuline ristmik). Google Mapsi tänavavaatest ilmneb, et kõnealusel ristmikul on sõidutee kummaski servas, vahetult enne lõikumist Vana-Kalamaja sõiduteega, punased ca meetri kõrgused markiirpostid. Nii kõnnitee kui Vana-Kalamaja sõidutee kulgevad võrdlemisi paralleelselt koolihooviga.
3. Teiseks on vaatlusprotokollist ja videosalvestisest näha, et 19.09.2024 kella 14.35 ajal liigub piki Vana-Kalamaja sõiduteed tume maastur. Google Mapsi tänavavaadet arvestades läheneb maastur videosalvestisel näha olevale T-kujulisele ristmikule Tööstuse tn poolt ehk koolikaamera vaates vasakult. Ristmikul teeb maastur U-kujuliselt parempöörde, liikudes ühtlase kiirusega esmalt üle sõiduteega lõikuva kõnnitee ja sealt edasi veel paremale (koolikaamera vaates vasakule) suunaga Kalma sauna hoovi. Hetkel, mil maastur liigub ristmikult parempööret tehes alale, kus sõidutee ristub kõnniteega, paikneb ta peaaegu täisnurga all Vana-Kalamaja sõiduteega ja sõiduki nina on kooli väravate poole. Sel ajal ilmub koolikaamera vaates paremalt poolt ja juhi vaates vasakult poolt piki kõnniteed tõukerattal liikuv laps maasturi vasakpoolse esiosa vahetusse lähedusse. Laps hüppab maasturi vahetus läheduses tõukerattalt maha. Tõukeratas, mis paikneb sellelt maha hüppamise hetkel lapse ja maasturi vahel, käändub tagaosaga maasturi vasakpoolse esitule piirkonna alla ja samal ajal laseb laps lenkstangist lahti. Tõukeratas paiskub maha ja libiseb tagumine ratas ees veel ca meetri jagu pikki teepinda maasturi vasakpoolse ratta vahetus läheduses. Maastur sõidab samal ajal kiirust muutmata Kalma sauna suunas. Tõukeratas jääb vasakule küljele maha lebama. Samal ajal püüab tõukerattalt maha hüpanud laps hoida tasakaalu ja teeb paar jooksusammu autost eemale. Edasi astub laps maas oleva tõukeratta juurde ning vaatab eemalduvale maasturile järele. 3 4-24-3752 Laps võtab maast tõukeratta ja jätkab liikumist piki kõnniteed Tööstuse tn suunas, s.o samas suunas nagu enne maasturi ilmumist. Maasturi manööver võttis aega alates parempöörde alustamisest kuni tõukeratta mahapaiskumiseni ca 5 sekundit.
4. Sündmuskoha vaatlusprotokollist/LÕ aktist (tl 1) ilmneb, et Vana-Kalamaja 9 asuv Tkujuline ristmik on reguleerimata ristmik, st ilma liiklusmärkideta. Süüteoteatele (tl 2) lisatud fotolt Kalma5.jpg (salvestatud DVD-R plaadile), aga ka Google Maps tänavavaatelt ilmneb, et kõnealusel ristmikul ega ka kõnnitee ja sõidutee ristumiskohas ei ole liiklusmärke.
5. Tunnistaja M Ma ütlustest selgub, et ta on xxx aastane. 19.09.2024 kella 14.35 paiku läks ta Vana-Kalamaja tn asuvast koolist koju. Ta võttis kooli parklast tõukeratta ja hakkas paralleelselt kooli aiaga kulgevat teed pidi koju sõitma. Kui ta sõitis kooli väravast mööda, tuli auto. Tunnistaja hüppas ise ära, lükkas tõukeratta eest ära ja auto sõitis tema tõuksist üle. Kui ta ei oleks ära hüpanud, siis oleks ise auto alla jäänud. Auto sõitis sauna hoovi. Tunnistaja võttis tõukeratta ja sõitis koju. Tunnistaja ehmatas juhtunust. Kodus ta kõigepealt rahunes ja alles siis suutis juhtunust emale rääkida. Emaga koos mindi tagasi kohapeale. Pärast juhtumit valutas tal mõned päevad parem käsi. Tõukeratta, millega ta sõitis, oli saanud sünnipäevakingiks vanaemalt. Enne kõnealust juhtumit sai tunnistaja teha enda tõukerattaga trikke, sest see oli trikiratas. Pärast juhtunut ta trikke enam teha ei saa, sest tõukeratas sõidab aeglaselt ja halvasti, selle rattad liiguvad halvasti. Varasemalt trikke tehes kukkus ta väga harva, ka tõukeratas oli varasemalt kukkunud väga harva. Autoga juhtunust tekkisid tõukeratta ülemisele poolele kahjustused. Tunnistajale näidati fotot IMG_3125.JPG (salvestatud DVD-R plaadile), millel fikseeritud tõukeratta seisuplaat ja selle vasak külg. Tunnistaja sõnul tekkisid tõuksile kriimud, mis näha talle näidatud fotol all. Kohtu hinnangul tunnistaja M Ma mälupilt juhtunust on igati kooskõlas videosalvestiselt Vana Kalamaja 9 kool.mp4 nähtuvaga.
6. Tunnistaja N P ütlused haakuvad omakorda tunnistaja M Ma ütlustega, tõstes nende usaldusväärsust. Tunnistaja N P ütlustest ilmneb kokkuvõtvalt, et tema toona xxx-aastane tütar M M tuli 19.09.2024 pärast kella 14.35 koolist nuttes koju. Laps rääkis, et ta sõitis tõukerattaga kooli väravast välja ja hakkas koju liikuma. Kooli lähedal keeras üks auto sauna poolsesse parklasse ja sõitis tõukerattast üle. Lapse sõnul oli auto vist musta värvi. Laps rääkis ka, et käsi on valus. Koos mindi tagasi kooli juurde, sauna ja koolimaja vahelisse parklasse. Sinna oli pargitud kolm tumedat värvi autot, millest nad tegid kella 15.05 ajal pildid. Lapsel oli huviringi aeg, kuhu ta tahtis minna, kuid kartis, et äkki mõni auto jälle sõidab temast üle. Tunnistaja saatis lapse huviringi, hoides lapse palvel sõiduteed ületades tal käest kinni. Tunnistaja läks tagasi kooli juurde, et uurida, kas lapsega juhtunu võis jääda kaamera vaatevälja. Koolist anti tagasisidet, et juhtunu on videosalvestisel ning tunnistaja käis koolis videoga tutvumas. Salvestiselt tunnistaja nägi, et sündmuses osales suurem auto, maastur. Tunnistaja kirjutas politseile avalduse, lisades sellele fotod sündmuskohalt ja sõidukist. Tunnistaja sõnul rääkis laps, et tõukeratta lenkstangil ja seisulaual on mingid kriimud. Tõukeratta kinkis lapsele vanaema. Laps ütles, et pärast juhtunut ta enam tõukerattaga trikke teha ei saa, sest see osa, mis peab keerlema, ei käi enam hästi, rattad ei liigu hästi ja ta ei julge enam sõita sellega. Rohkem laps selle tõukerattaga ei sõitnud.
7. Tunnistaja E K ütlustest ilmneb kokkuvõtvalt järgmine. 19.09.2024 oli tunnistaja xxxaastane. Ta sõitis koos Rein Mäesaluga Kalamajja sauna. Tavaliselt käiakse trolliga, seekord otsustas Mäesalu minna autoga, vana musta värvi xxx. Nad tulid Tööstuse tn poolt ja keerasid siis paremale parkla poole. Vahepeal on kõnnitee, mis läheb ka sauna eest läbi, sellest tuli üle sõita. Tunnistaja sõnul Rein kohmas talle, et siia on pandud mingid pulgad ja sauna parklasse on raske keerata. Tunnistaja istus kõrval ja vaatas teed, 4 4-24-3752 vaatas ainult ette, taha ei näinud, küljepeale ei teadnud vaadata, vaatas ikka paremale poole. Tunnistaja ei näinud, et midagi oleks neile vastu sõitnud. Tunnistaja sõnul ei ole ta kuulmine perfektne, sõidukis oli mootorimüra, muid hääli väljastpoolt ta ei kuulnud. Muusikat nad ei kuulanud ega rääkinud, sest Reinul oli palju tegemist seal nende punaste toigaste vahel pööramisega. Lööki ega kokkupõrget tunnistaja ei tundnud, kuid sõidutee ääres olid süvendid ja auto ise rappus nendes. Sauna parklasse jõudes Rein ütles, et mingi laps oli seal olnud. Midagi täpsustavat tunnistaja ei küsinud ja Rein ei rääkinud. Nad seisid natuke seal, umbes pool minutit, keegi nende juurde ei tulnud ja nad läksid sauna. Saunas olid nad ligikaudu poolteist tundi. Pärast saunast lahkudes ei olnud samuti kedagi seal. Tunnistaja iseloomustas Vana-Kalamaja ja Kotzebue ristmikku kui liiklemiseks ebamugavat. Seda pöörderaadiuste ja siltide pärast. Kohtu hinnangul võib pidada ka tunnistaja E K ütlusi usaldusväärseteks. Kuna tunnistaja ütlustest ilmneb, et ta on kõrges vanuses, istus kõrvalistuja kohal, vaatas sõites sõidusuunas, pigem paremale, tal on kuulmisprobleemid, siis sellega on kohtu arvates usutavalt seletatav see, miks ta vasakult poolt sõidukile lähenevat last ei märganud ega kuulnud sõidukis viibides midagi kahtlast. Tunnistaja tajutud sõiduki rappumises kohus ei kahtle, kuid nende põhjustele annab kohus hinnangu otsuses edasiselt.
8. Kõrvutades Vana Kalamaja 9 kool.mp4 videosalvestist ülekuulatud tunnistajate ütlustega, ka süüteoteatele lisatud fotodega, tõukeratta vaatlusprotokolliga, tõukerattast tehtud fotodega, sündmuskoha vaatlusprotokolli/LÕ akti andmestikuga, saab teha järelduse, et xxx maasturi ja tõukeratta vahel toimus kokkupuude (kokkupõrge) ja seda maasturit juhtinud Rein Mäesalu käitumise tulemusel. Nii on eelnevate tõenditega üheselt arusaadav, et uuritud videosalvestisele talletunud 19.09.2024 juhtumis on sõidukijuhiks kaebaja Rein Mäesalu ning tõukerattal liikunud lapseks tunnistaja M M. Videosalvestise põhjal ei jää kohtule mingit kahtlust, et laps liikus tõukerattal piki kooli aiaäärset kõnniteed, suunaga Tööstuse tänava poole. Koolivärava lähistel, kohas, kus sõidutee lõikub kõnniteega, blokeeris lapse tee ootamatult Vana-Kalamaja sõiduteelt parempööret tegev sõiduk, mida juhtis kaebaja. Tunnistaja M Ma ütlused juhtunust langevad kokku videopildiga – laps oli sõiduki alla jäämise vältimiseks sunnitud tõukerattalt maha hüppama. Kuna laps oli tõukerattalt maha hüppamise hetkel üsna sõiduki vasakpoolse esinurga lähedal ja kohtu hinnangul videopildi järgi tõukeratas sattuski maha hüppamise ajal xxx kontakti, maastur lükkas tõukeratast ja selle tagumine ots pöördus samas suunas nagu sõiduk isegi sõitis, ratas paiskus otse maasturi vasakpoolse nurga ette, libises mööda maad, siis videopildist tulenevalt on usutav, et kokkupuutel maasturi vasakpoolne esiratas sõitiski üle tõukeratta. Tõukerattast ülesõidu muudab veelgi usutavamaks asjaolu, et tunnistaja E K tajus auto rappumist. Tunnistaja ise arvas, et rappumise põhjuseks olid teeäärsed süvendid. Isegi kaebaja rääkis kohtus parema ratta alla jäänud poriaugust. Tegelikkuses näitab videopilt (ka foto Kalma4.jpg), et porilompi ega süvendit ei ole selles kohas, kus laps viibis tõukerattaga auto vahetus läheduses ja kus tõukeratas oli maasturi vasakpoolse esiratta ees. Porilomp jääb videopildi (ka foto Kalma4.jpg) põhjal juhtunust ligi ühe autopikkuse jagu eemale sauna viiva sõiduteejupi paremasse serva. Sõidutee ise on sündmuskoha vaatlusprotokolli/LÕ akti andmetel korras. Järelikult oli tunnistaja E K tajutud auto rappumise põhjuseks selle vasaku esiratta alla jäänud tõukeratas nagu rääkis laps (auto sõitis minu tõuksist üle) ja mida toetab videopilt. Tunnistaja E K arvamus rappumise põhjuse osas on lihtsalt ekslik. Lapse sõnul valutas tal käsi juhtunu tagajärjel paar päeva. Kohtu hinnangul ka see asjaolu viitab maasturi ja tõukeratta kokkupõrkele. See on videopildi põhjal usutav, sest laps lasi lenkstangist lahti hetkel kui tõukerattas hakkas käänduma maasturi alla. Seega võib eelneva põhjal lugeda tuvastatuks, et maasturi ja tõukeratta vahel toimus kokkupuude ehk kokkupõrge, tõukeratas jäi maasturi alla. Tõendatud on ka see, et kaebaja juhitud maastur jätkas edasiliikumist, lõpetades U5 4-24-3752 kujulise parempöörde ja suundudes Kalma sauna parklasse. Kuna tõukerattas jäi suure maasturi alla on usutav lapse räägitu, et tõukeratta rattad ei liigu enam nii hästi kui varem ja trikke tõukerattaga enam teha ei saa. Lisaks on videopildist näha, et tõukeratas kukub, lohiseb vasakul küljel mööda kõva pinnast. Järelikult on usutav ka lapse räägitu, et tõukeratta ülemisele osale ja sõidulauale tekkisid kriipsud, mis näha fotol IMG_3125.JPG all osas.
9. Sündmuskoha vaatlusprotokollist/LÕ aktist ja kaebuses esitatud andmestikust ilmneb, et Rein Mäesalu oli 19.09.2024 seisuga xxx aastat vana. Kaebaja Rein Mäesalu ütlustest ilmneb kokkuvõtvalt järgmine. 19.09.2024 sõitis ta koos naabrimehega Vana-Kalamajja sauna. Kaebaja juhtis xxx. Saunale läheneti Tööstuse tn poolt. Sauna lähedal pööras ta paremale. Ristmik on seal kaebaja jaoks keeruline, terava nurgaga. Kaebaja arvates ei tohiks sinna üldse autosid lubada. Ristmikul on punased pulgad maha sõidetud, auto vaevalt mahtus sealt läbi. Seal on sügavad poriaugud. Parempööret tehes kaebaja jälgis auke, need jäid tema sõidukist paremale, ratta alla. Kaebaja sõnul ei saa seal aru, kus on sõidu-, kergliikluse- ja kõnnitee. Keerad risti üle kõnnitee ja paremale sauna väravasse. Ta sõitiski sauna parklasse ja läksid sauna. Kaebajal on kuuldeaparaat, mis helisid tugevdab, kuid mingit kolksu ta ei kuulnud. Kaebaja teab, et sauna lähedal asub Gustav Adolfi Gümnaasiumi algklasside maja. Kaebaja sõnul on sõiduki vaatlusprotokollis (tl 11) fikseeritud xxx vasaku esinurga vigastused saadud siis, kui ta garaažist välja sõitis. Kaebaja ei mäletanud, et oleks E Kle sauna juures midagi lapsest rääkinud. Kaebaja arvates erineb kohtus uuritud videosalvestis Vana Kalamaja 9 kool.mp4 politseis talle näidatust, sest politseis näidatud videos oli tõukeratas auto all, auto keskel.
10. Kohtu hinnangul on ka kaebaja ütlused enam-jaolt usaldusväärsed, seda just selles, kuidas ta kirjeldab ristmiku iseärasusi, seda kuidas ta ristmikku tajus ja enda tegevust saunani jõudmisel. Nimetatu langeb kokku tunnistaja E K räägituga, mille kohaselt Reinul oli palju tegemist seal nende punaste toigaste vahel pööramisega, sõidutee ääres olid süvendid. Eelnev näitab, et kaebaja jaoks oli kõnealusel ristmikul U-kujulise parempöörde tegemine liiklusolustikust tulenevalt keeruline, sest tema jaoks oli pööre paremale järsk, pöörde algul jälgis ta teeservades olevaid punaseid poste, edasi paremal pool teeservas auke. Videopildi ja Google Mapsi järgi ongi ristmik täisnurkne, VanaKalamaja sõidutee suhteliselt kitsas, ristmikul on teeservades punased markiirpostid ning saunani jõudmiseks tuleb teha U-kujuline parempööre. Arvestades kaebaja kõrget iga, xxx-aastane juht, on eluliselt usutav, et kõnealusel ristmikul oli ta keskendunud sellele, et parempööre tehniliselt õnnestuks ning edasiselt jälgis parempoolset teeserva, kus olid süvendid. Vajab esiletoomist, et 20.01.2025 kohtuistungil oli kaebajal tema sõidukist tehtud fotode uurimisel raskusi aru saada, kuskohas on need fotod tehtud. Ometi on need tehtud politseihoone juures Rahumäe tänaval, kus kaebaja ise menetlustoimingutel käis. Niisamuti tundus kaebajale kohtuistungil, et kohtus uuritud video pole sama, mida ta politseis käies nägi. Samas vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi 26.09.2024 just sama failinimega videosalvestist nagu kohtuski istungitel uuriti ning menetleja videosalvestiste väljaküsimiste e-kirjavahetusest (tl 3, 4, 9) saab järeldada, et kooli seinal paiknev kaamera oli ainus, mis juhtunut salvestas. Eelnev viitab sellele, et vanuriikka jõudnud kaebaja kognitiivne võimekus jätab soovida. Samuti tunnistas kaebaja enesel kuulmisprobleemide olemasolu. Nimetatud asjaolud kogumis kohtu hinnangul seletavadki seda, miks kaebaja ei pannud parempööret alustades tähele kõnniteel tõukerattaga liikuvat ja kaebaja sõidukile vasakult poolt lähenevat last. Kohtu hinnangul parempöörde tehnilisele õnnestumisele keskendunud kaebaja ei vaadanudki vasakule poole, ei kuulnud tõukeratta ja sõiduki kokkupuutest kostuvat heli ning arvas, et sõitis parema rattaga läbi selle alla jäänud poriaugu. 6 4-24-3752
11. Kuivõrd tunnistaja E K sõnul sauna parklasse jõudes Mäesalu kohmas, et mingi laps oli seal, siis sellest kohus järeldab, et mingil ajahetkel kaebaja parempööret tehes siiski lapse viibimist sõiduki lähedal tajus. Selles osas kohus suhtubki kaebaja ütlustesse kriitiliselt, et ta seda fakti ei mäleta. Samas, videopildi põhjal toimus tõukeratta ja sõiduki kokkupõrge U-kujulise pöörde keskpaigas, mil kaebaja oli keeramas rooli paremale ja jälgis paremat teeserva, kus olid süvendid. Juhtunu võttis aega mõned sekundid. Seega ei saa kuidagi välistada võimalust, et paremale vaatav kaebaja märkas last alles siis, kui viimane oli juba sõidukist eemale hüpanud ja sõiduk rattast üle sõitnud. Ehk kaebaja ei pruukinudki mõista, mis oli juhtunud.
12. Rein Mäesalule heideti väärteoprotokollis ning tema suhtes tehtud kohtuvälise menetleja otsuses ette nii

§ 223

lg 1 rikkumist kui ka

§ 236lg 1 rikkumist.

16.

§ 223

lg 1 kohaselt on väärteona karistatav mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Rein Mäesalule tehtud

§ 223

lg 1 järgne etteheide hõlmab mootorsõidukijuhina

§ 16

lg 1, § 35 lg 1, § 17 lg 5 p 2 ja § 33 lg 2 p 8 liiklusnõuete rikkumist, millega tekitati teisele isikule varaline kahju. 17. Kohus leiab, et eelnevalt kohtuotsuses tuvastatud tuvastatud asjaolud

§ 16

lg 1, § 35 lg 1, § 17 lg 5 p 2 ja § 33 lg 2 p 8 liiklusnõuete rikkumist ka kinnitavad.

§ 17

lg 5 p 2 kehtestab nõude, mille kohaselt mitterööbassõiduki juht peab andma teed jalakäijale, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. Praegusel juhul Rein Mäesalu ei juhtinud rööbassõidukit, ta juhtis sõiduautot ja pööras Vana-Kalamaja sõiduteelt paremale sõiduteele, mis edasi ristus kõnniteega, mida mööda liikus lapsest jalakäija.

§ 2

p 3 kohaselt loetakse jalakäijaks ka inimese lihasjõul liikuvat tõukeratast kasutav liikleja. Kohas, kus sõidutee ja kõnnitee ristuvad, ei ole liiklusmärke. Seega oli Rein Mäesalul mootorsõidukijuhina parempööret tehes kohustus anda teed tõukerattal liikunud lapsele, kes sõiduteed ületas.

§ 2

p 1 kohaselt tähendab anda teed nõue ehk teisisõnu mitte takistada nõue seda, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või -kiirust. Rein Mäesalu seda nõuet ei täitnud, sest laps oli sunnitud teed tõkestava sõiduauto ilmumisel tõukerattalt maha hüppama, et mitte ise sõiduauto rataste alla sattuda. 18.

§ 16

lg 1 kehtestab nõude, mille kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

§ 35

lg 1 sätestab, et juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, kergliikurijuhti, robotliikurit ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes.

§ 33

lg 2 p 8 kehtestab omakorda nõude, mille kohaselt juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Praegusel juhul Rein Mäesalu neid kolmes sättes toodud nõudeid ei täitnud, sest ta keeras parempööret tehes ette tõukerattal liikuvale lapsele. Ta ei vaadanud enne parempööret vasakule, veendumaks, kas lähenemas on sõiduteed ületada soovivaid jalakäijaid. Rein Mäesalu oli keskendunud üksnes parempöörde tehnilisele õnnestumisele, jälgis markiirposte ja paremas teeservas olevaid süvendeid. 19. Rein Mäesalu poolne

§ 16

lg 1, § 35 lg 1, § 17 lg 5 p 2 ja § 33 lg 2 p 8 liiklusnõuete rikkumine põhjustas olukorra, kus M Male kuuluv tõukerattas sattus kokkupuutesse maasturiga, see sõitis tõukerattast üle ja tõukeratas lohises piki teed. Selle tulemusena tekkisid lenkstangile ja seisulaua vasakule servale kriipsud, rattad liiguvad varasemast 7 4-24-3752 kehvemini ja laps ei saa ratast enam sihtotstarbeliselt kasutada. Nimetatu on kohtu hinnangul käsitatav varalise kahjuna

§ 223lg 1 koosseisu mõttes.

20. Väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja 05.11.2024 otsuses on teokirjelduses kasutatud Rein Mäesalu liiklusnõuete rikkumise iseloomustamiseks väljendeid „ei olnud piisavalt ettevaatlik“, „ega olnud eriti tähelepanelik“, mis viitab ettevaatamatusele liiklusnõute rikkumisel. Kohtuvälise menetleja otsuse põhistustes on märgitud: „Arvestades liiklusõnnetuse iseloomu leiab kohtuväline menetleja, et piisavalt tähelepaneliku ja hoolsa suhtumise korral pidi menetlusalune isik kindlasti aru saama, et toimus liiklusõnnetus ning seega tekkisid Temale liiklusseaduse § 169 loetletud keelud ja kohustused, millised ta jättis täitmata.“ See sõnastus osutab, et kohtuvälise menetleja hinnangul oli kaebaja liiklusnõudeid rikkudes hooletu. Kohus nõustub selle käsitlusega, sest eespool käsitlemist leidnud tõendid, iseäranis kaebaja ütluste juures esitatud kohtu seisukohad seda kinnitavadki – kaebaja oli keskendunud üksnes parempöörde tehnilisele õnnestumisele, mille käigus ta vasakult lähenejaid ei jälginud. Seetõttu ta ka vasakult tõukerattal lähenevat last õigeaegselt tähele ei pannud. Keskmise mõistlik sõidukijuht, kes teab, et läheduses on kool ning sõidutee ristub kooliaia lähedal kõnniteega, oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema võimalust, et kooli lähedal võivad lapsed pikki kõnniteed liikuda ja soovida sõiduteed ületada. Seega on kohtuväline menetleja õigesti tuvastanud, et Rein Mäesalu pani toime

§ 223lg 1 rikkumise hooletusest ehk Kar

S § 18 lg 3 järgi. 21.

§ 223

lg 1 järgi võib mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, millega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuueks kuuks. Kohtuväline menetleja on Rein Mäesalu karistanud rahatrahviga 115 trahviühikut (460 eurot), s.o kergema karistusliigiga ja seda alla sanktsiooni keskmise määra. Kogutud tõenditega on kinnitust leidnud, et kaebaja ei andnud mootorsõidukijuhina parempööret tehes teed tõukerattal liikunud lapsele. Laps oli sunnitud sõiduauto alla jäämis vältimiseks tõukerattalt maha hüppama ja tõukeratas sai liiklusõnnetuse käigus kahjustada. Kohtuistungil antud ütlustest ilmneb, et kaebaja videopildiga ei nõustu, kuna ei näinud ega kuulnud kokkupõrget lapse tõukerattaga. Sellest saab järeldada, et kaebaja ei saa aru sellest, et ta rikkus mitmeid liiklusseaduse nõudeid, sh teeandmise kohustust jalakäijale. Kuna Rein Mäesalu on karistusregistri väljavõtte järgi varem karistamata isik ning

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo pani ta toime hooletusest, võib pidada kohtuväline menetleja määratud sanktsiooni keskmisest väiksemat karistust proportsionaalseks. 22. Seega vastab Rein Mäesalu väärteokirjelduses näidatud käitumine

§ 223

lg 1 järgsele väärteokoosseisule, mille eest on talle mõistetud süüle vastav karistus ning selle etteheite osas jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 05.11.2024 otsuse väärteoasjas nr 2317,24,008387 muutmata. 23.

236 lg 1 kohaselt on väärteona karistatav liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine, kui teatamine oli kohustuslik. Rein Mäesalule

§ 236

lg 1 järgse etteheite järgi rikkus ta

§ 169lg 4 p 4, 5 ja lg 5 sätestatut.

24.

§ 169

lg 4 p 4, 5 sätestavad, et liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised p-des 1-5 toodud tingimused.

§ 169

lg 4 p 4 kohaselt peab olema nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja

§ 169

lg 4 p 5 kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad olema

§ 169

lg 4 punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.

§ 8

4-24-3752 169 lg 5 esimese lause kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. 25. Ülalpool kohtuotsuses leidis tuvastamist, et Rein Mäesalu põhjustas mootorsõiduki juhina Vana-Kalamaja 9 juures sõiduteel liiklusõnnetuse, milles jalakäijale M Male tekkis varaline kahju. Kohus tuvastas ka selle, et Rein Mäesalu sõitis pärast liiklusõnnetuse toimumist edasi, parkis sõiduki Vana-Kalamaja 9A asuva hoone juurde ja läks sauna. Politseile Rein Mäesalu liiklusõnnetusest ei teatanud, mingeid dokumente seoses juhtunuga kohapeal ei vormistanud. Seega pani Rein Mäesalu toime

§ 236lg 1 objektiivsele koosseisule vastava teo.

26. Edasiselt tuleb teha kindlaks, kas Rein Mäesalu täitis

§ 236

lg 1 subjektiivse koosseisu.

§ 236lg 1 ei täpsusta nõutavaid subjektiivse koosseisu tunnuseid ning Kar

S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt Riigikohtu praktikale, kui liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhile heidetakse ette liiklusõnnetusest politseile teatamise kohustuse täitmata jätmist, peab tegema kindlaks, kas see isik oli teadlik liiklusõnnetuse toimumisest või mitte. Juhul, kui menetlusalune isik ei olnud liiklusõnnetusest teadlik, ei saa ka järgneda tema vastutust, sest isikult ei saa nõuda, et ta teataks asjaolust, mis asub väljaspool tema teadmiste piire. (Vt RKKKo 20.02.2024, 4-23-2240 p 10 ja 13.10.2006, 3-1-1-87-06, p 8). 27. Praegusel juhul leidis kohtuotsuses eespool tuvastamist, et Rein Mäesalu pani süüteo toime hooletusest KarS § 18 lg 3 järgi. Kuna Rein Mäesalu ei teadnud liiklusõnnetuse toimumisest, mis on talle etteheidetavale süüteokoosseisule vastav asjaolu, siis ei vasta tema tegu

§ 236lg 1 süüteokoosseisu subjektiivsetele tunnustele.

Vastavalt VTMS § 29 lg 1 p 1 tuleb alustatud väärteomenetlus lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Lähtudes VTMS § 132 p 1 ja 3 ning VTMS § 29 lg 1 p 1 kohus tühistab osaliselt Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 05.11.2024 otsuse väärteoasjas nr 2317,24,008387 ning lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel Rein Mäesalule etteheidetud

§ 236lg 1 järgses teos.

(allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 9