Obsah (13)

§ 187§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 139§ 144§ 172§ 175§ 177§ 178§ 445

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Otsuse tegemise aeg ja koht 7. märts 2025, Jõhvi Tsiviilasja number 2-24-130923 Tsiviilasi Aktiva Finance Grou

§ 187lg 6).

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas
2. augustil 2024 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse W.U-lt (kostja) 1004,94 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohtu
3. detsembri 2024 määrusega jäeti hagi käiguta ning anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mh nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks.
4. Hageja esitas
5. detsembril 2024 Viru Maakohtule hagiavalduse, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 831,71 eurot, intress 72,98 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 101,52 eurot; samuti viivised alates
6. detsembrist 2024 kuni põhinõude 831,71 euro täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 24% aastas.
7. Kostja ei ole hagile vastanud. KOHTU SEISUKOHT
8. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

1. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud isiklikult
2. jaanuaril
3. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.
4. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

2

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid C P AS (krediidiandja) ja W.U
2. septembril 2023 laenulepingu nr xxx. Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, tuleb eeldada, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud leping vastavad tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm
3. november 2023, 2-21-13098/50, p 13).
4. Kohus leiab, et kostja avaldus lepingu sõlmimiseks on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1). Kostja tahteavaldus sisaldas kohustuslikku teavet VÕS § 404 lg 2 mõttes.
5. Leping nr xxx sõlmiti
6. septembril 2023 ning lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 16,72%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 38,08% on väiksem, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr, s.o 50,16%, ning seega VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.
7. Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st
8. Kostja esitas laenutaotluse laenusummale 1000 eurot. Krediidiandja kontrollis kostjal regulaarse sissetuleku ning finantskohustuste olemasolu kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtte alusel, kehtivate maksehäirete puudumist, tegi päringu Maksu- ja Tolliametisse. Krediidiandja tuvastas, et kostja keskmine sissetulek on 1245 eurot. Kostjal puudusid finantskohustused. Pärast laenu väljastamist jäi kostjale igakuiselt pärast laenumaksete maha arvamist kätte 1189,68 eurot (1245-55,32). Eelnevat arvestades ei ole kohus tuvastanud vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumist krediidiandja poolt (VÕS § 4034).
9. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.
10. Kohus tunnistab

§ 468

lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 14. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

15.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv kokku 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulu 338 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (

§ 139

lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

§ 144

p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot väljamõistmiseks (

§ 172lg 9, § 484²).

Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindajal kulunud täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja analüüsile; hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele; lisade kogumisele ja komplekteerimisele; dokumentide kohtule esitamisele 2 töötundi tunnitasuga 169 eurot.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt

§ 174

lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175

lg 1 kohaselt on 3 menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm

1. veebruar 2016, 3-2-1-177-15, p 13). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm
2. veebruar 2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu 2 tundi arvestades esitatud hagi sisu, mahtu ja lisasid põhjendatud ja vajalik. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 638 eurot [280 + 20 + (169 × 2)].
3. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (

§ 177lg 4).

17.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 18. Vastavalt hageja taotlusele (dtl 29) märgib kohus

§ 445

lg 1 alusel, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb kostjal kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxx viitenumbriga xxx. (allkirjastatud digitaalselt) 4