Obsah (6)

§ 4§ 35§ 36§ 47§ 48§ 130

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

§ 4

lg 3 järgi on ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet. Korterelamule õhksoojuspumba paigaldamine toob ka juhul, kui see mõjutab vaid ühte korterit, kaasa korterelamu tehnosüsteemi ning välisilme muutmise. 13.

määratleb juhud, mil kohalikku omavalitsust tuleb ehitamisest eelnevalt teavitada.

§ 35

lg 3 järgi on ehitusteatise esitamine nõutav seadustiku lisas 1 nimetatud ehitiste puhul. Nii on Lisa 1 järgi elamu, ehitisealuse pinnaga üle 60 m2, ümberehitamiseks vajalik ehitusteatis ja ehitusprojekt1.

§ 36lg 1 kohaselt teavitatakse ehitamisest elektrooniliselt ehitisregistri kaudu.

Lg 2 järgi tuleb ehitusteatis esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist. Seega tuli kaebajal esitada enne õhksoojuspumba paigaldamist ehitusteatis ja ehitusprojekt.

§ 47

lg 2 kohaselt tuleb kasutusteatis esitada, kui ehitis on valmis ja soovitakse asuda kasutama ehitist või selle osa ning sellega seonduvalt on täidetud ehitise kasutamisele esitatavad nõuded.

§ 47

lg 4 järgi on kasutusteatise esitamine nõutav

lisas 2 kirjeldatud ehitiste puhul.

§ 48

lg 1 kohaselt teavitatakse ehitise kasutamisest pädevat asutust elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. Seadustiku lisas 2 1 XXX korterelamu ehitisealune pind on ehitisregistri andmetel 575 m2. 5 nimetatud juhul tuleb koos kasutusteatisega esitada ehitusprojekt, mille järgi ehitis ehitati (

§ 48

lg 4).

Lisa 2 järgi tuli kaebajal esitada elamu, ehitisealuse pinnaga üle 60 m 2, ümberehitamisel selle kasutamiseks kasutusteatis ja ehitusprojekt. 14. Ehitisregistri põhimääruse (põhimäärus) § 31 lg 1 järgi kantakse andmed registrisse andmeandja koostatud või talle esitatud alusdokumentides olevate andmete alusel, välja arvatud § 32 lõigetes 3-5 nimetatud juhul, või infosüsteemi andmevahetuskihi kaudu andmepäringut esitades. Andmete registrisse kandmise alusdokumendid on ehitise või ehitamisega seonduvad taotlused, teatised, load ja ettekirjutused, ehitise kui vallasasja käsutamise või pärimise dokumendid ning ehitise kui vallasasja keelde ja areste käsitlevad dokumendid (lg 2). Seega pidi kaebaja esitama ehitisregistris tehniliste andmete muutmiseks ehitusteatise. Erandina sätestab põhimääruse § 31 lg 4, et andmed veevarustuse, pesemisvõimaluste, elektrisüsteemi, kanalisatsiooni, soojusvarustuse, energiaallika, tualettruumi olemasolu ja liikide ning päikesepaneelide olemasolu kohta kantakse registrisse registriparanduskande automaatkandega juhul, kui tehnosüsteemi olemasolu nähtub võrguvaldajaga sõlmitud teenuse osutamise lepingust (lg 4). Pooled ei vaidle selle üle, et õhksoojuspumba paigaldamine ei eeldanud lepinguid võrguvaldajaga, mistõttu automaatkandega registriandmeid kaugkeskkütte kohta muuta võimalik ei olnud. Ühtlasi tuleb olukorras, kus põhimäärus näeb ette leebemad nõuded kui

, lähtuda

-s sätestatud nõuetest.

1. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et andmeid ehitisregistris saanuks muuta põhimääruse § 35 lõike 1 alusel. Põhimääruse § 35 lg 1 esimese lause järgi esitab andmeandja ebaõigete või puudulike registriandmete korral registrile õiged andmed. Lõige 2 sätestab, et registriparanduskandega parandatakse andmed juhul, kui andmete parandamise eelduseks ei ole ehitusseadustikus nimetatud pädeva asutuse läbi viidavad menetlused ja tehtavad toimingud, välja arvatud § 31 lõikes 4 sätestatud juhul. Viidatud sätted lisati põhimäärusesse Vabariigi Valitsuse 20.06.
2. a määrusega nr 52 „Vabariigi Valitsuse
3. juuni
4. a määruse nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“ muutmine“ (RT I, 28.06.2019, 9). Määruse eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et juhul, kui andmete parandamise eelduseks on kas ehitus- või kasutusteatise esitamine või ehitus- või kasutusloa taotlemine, siis selliseid toiminguid teeb või ehitusjärelevalvet teostab ehitusseadustikus nimetatud pädev asutus. Juhul kui pädev asutus on otsustanud, et vajalik on kas teatise esitamine või loa taotlemine, siis vastutav töötleja ehitisregistri andmeid ei paranda. Kuna kaebaja taotles 29.07.2022 ehitisregistri andmete parandamist ilma kohaseid teatisi esitamata, ei leia ringkonnakohus, et vastustaja keeldumine andmete muutmiseks olnuks nii 16.08.2022 kui ka 09.03.2023 keeldumiste ajal õigusvastane.
5. Kaebajate väidete kohaselt asusid kortermaja elanikud paigaldama korteritesse lokaalseid kütteseadmeid juba varem, pärast seda, kui
6. aastal lõpetati Xxx kortermajale kaugkütte teenuse osutamine. Ühtlasi müüs vastustaja korterit
7. aastal andmetega, et „elamu ei kasuta kaugkütet (kaugküttest eraldumine on seadustamata) ning korteri kütmise peab lahendama ostja“ (dtl 206). Kaebajate arvates tulnuks lugeda see tehnosüsteemi muutmiseks ning viia sellega seoses läbi Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (

RS) § 28 kohane seadustamise menetlus, mida vastustaja aga ei teinud. Ringkonnakohus kaebajatega ei nõustu. 17. Halduskohus on ringkonnakohtu hinnangul õigesti leidnud, et

RS § 28 reguleerib ehitustegevuse seadustamist, mis toimus enne

1. aasta
2. jaanuari. Seega ei reguleeri

RS § 28 kortermajas pärast 2010. aastat toimunud võimalikke ümberehitusi. Ka

RS §-d 26-27 ei ole ringkonnakohtu hinnangul asjassepuutuvad, sest reguleerivad ehitisregistrisse 6 kandmata ehitiste seadustamist ehk registrisse kandmist. Käesolevas haldusasjas ei ole esitatud tõendeid Xxx korteri tehnosüsteemide ümberehituste kohta enne kaebajate poolset ümberehitust. Vastustaja on kinnitanud, et kasutas korteri omanikuks olemise ajal korteris sooja saamiseks elektriradiaatoreid. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et elektriradiaatorite kasutamist ei saa tõlgendada sellise ehitustegevusena, mis vajanuks ehitisregistris registreerimist.

1. Kuigi
2. aastal avaldatud Viljandi Vallavalitsuse Xxx korteri enampakkumise teate (dtl 206) järgi ei kasutanud elamu sel ajal kaugkütet ning kaugküttest eraldumine oli seadustamata, ei saa ka sellest järeldada, et kaugküttest eraldumisele pidanuks eelnema või järgnema muudatused ehitisregistris. Võlgnevuse tõttu kaugkütte teenuse osutamise lõpetamine ei muuda iseenesest elamu tehnosüsteemi ja soojusvarustuse liiki. SW Energia OÜ arendusjuhi 05.04.
3. a e-kirjas selgitatakse, et kuigi hoone ei ole pikemat aega soojusenergiat tarbinud, ei ole kaugkütte lepingut lõpetatud, vaid hoone tarbimine on peatatud. Samas märgitakse ka seda, et korteriühistu on otsustanud rekonstrueerida hoone ja alustada uuesti kaugkütte tarbimist, mille kohta on sõlmitud eraldi kokkulepe SW Energia OÜ-ga (dtl 173). Viimast kinnitab nii Viljandi Vallavalitsuse 24.01.
4. a alatise ehituskomisjoni 24.01.
5. a protokoll nr 2-13/24/3 (dtl 176) kui ka 18.01.2024 korterelamu ümberehitamise kohta esitatud ehitusteatis, millega nähakse mh ette küttesüsteemi muutmine või terviklik asendamine. Vastustaja on ehitisteatise aktsepteerinud (dtl 237-257).
6. Perioodil 18.10.2009 kuni 08.06.2015 kehtis Pärsti Vallavolikogu 29.06.
7. a määrus nr 222 „Kaugküttepiirkonna määramine“ (määrus nr 22), millega oli Xxx määratud kaugküttepiirkonnaks. Ka Viljandi Vallavolikogu 20.05.
8. a määruse nr 743 § 2 lg 1 järgi asus Xxxs kaugküttepiirkond. Määruse nr 22 § 4 järgi ei tohi tarbijapaigaldise omanik või valdaja kaugküttepiirkonnas võrguga ühendatud tarbijapaigaldist võrgust eraldada, välja arvatud juhul, kui: 1) korterelamutes kõigi omanike ühisotsuse alusel alternatiivkütte kasutamiseks terve elamu eraldamiseks paragrahvis 5 ettenähtud korra kohaselt; 2) ehitis või ehitiste kompleks, milles tarbijapaigaldis asub, tunnistatakse kasutus- või elamiskõlbmatuks; 3) alternatiivkütusena kasutatakse: maasoojust, päikeseenergiat, hüdroenergiat, tuuleenergiat, biogaasi, puitu või elektrienergiat; 4) tarbijapaigaldise võrgust eraldamine ei kahjusta võrgus olevate teiste tarbijapaigaldiste omanike huve. Määruse nr 22 § 5 näeb ette võrgust eraldumise korra, milleks tuleb lg 1 järgi esitada vallavalitsusele ja võrguettevõtjale läbivaatamiseks ja otsustamiseks taotlus kaugküttest loobumise kohta (p 1), ehitises paikneva ühisomandis oleva tarbijapaigaldise kõigi omanike kirjaliku ühisotsuse kaugküttest loobumise, alternatiivküttele ülemineku ja planeeritava kütteliigi kohta (p 2) ning eskiisprojekti, millest nähtub ehitise uue küttesüsteemi põhimõtteline lahendus, kasutatav kütteliik ja mille on heaks kiitnud kõik ehitise omanikud (p 3). Määruse nr 22 § 5 lg 6 nägi ette, et korterelamus üksiku korteri eraldumine küttesüsteemist ei ole lubatud. Ehitusloata võrgust varem eraldatud korterite omanikud peavad kas taastama endise olukorra või seadustama omavolilise ümberehituse
9. oktoobriks 2007 (lg 5).
10. Vastustaja enampakkumise teate (dtl 206) järgi oli kaugküttest eraldumine seadustamata, millest saab järeldada, et xxx korterelamus ei olnud määruse nr 22 kohast kaugküttest eraldumist toimunud. Viljandi vald on 14.03.
11. a vastuses kaebusele kinnitanud, et korteriomanike ühisus ega korteriühistu ei ole Viljandi Vallavalitsuse poole kaugküttevõrgust eraldumise taotlusega pöördunud. Ka kinnitas vastustaja halduskohtumenetluses, et ta ei ole enne kõnealuse korteri müüki selle küttesüsteemi ümber ehitanud, esitades selle kohta tõendina ka pildid (dtl 126). Kuna käesolevas haldusasjas seonduvad ainsad tõendid Xxx 2 3 RT IV, 12.06.2012,
12. RT IV, 06.06.2015, 5, jõustus 09.06.
13. 7 korteri tehnosüsteemi ümberehitamisest kaebaja poolt õhksoojuspumba ehitamisega, puudub ringkonnakohtul alus tuvastada, et võimalik küttesüsteemi ümberehitus oli toimunud ning pidanuks olema seadustatud veel enne kaebajate ehitustegevust.
14. Eeltoodust tulenevalt ei leia ringkonnakohus, et vastustaja oleks ehitisregistri andmete muutmisest keeldumisega rikkunud põhimääruse või

RS sätteid. Seega ei saa järeldada ka seda, et vastustaja takistas seeläbi kaebajatel realiseerimast põhiseaduse §-st 32 tulenevat õigust enda omandit käsutada, põhjustades sellega eluruumi väärtuse vähenemise. Kuna vastustaja tegevuses õigusvastasust ei esine, ei hinda ringkonnakohus lähemalt kaebajate väiteid kahju tekkimise ning vastustaja keeldumise ja kahju tekkimise vahelise põhjusliku seose ega ka vastustaja vastuväidet kaebajate poolt esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmise kohta.

1. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 30.04.
2. a otsus muutmata.
3. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja esitas ringkonnakohtule menetluskulude taotluse kantud õigusabikulude osas summas 1098 eurot (koos käibemaksuga), mis koosnes asja materjalidega tutvumisest ja istungiks ettevalmistamisest ning esindamisest ringkonnakohtu istungil.
4. Riigikohtu pikaaegse kohtupraktika kohaselt on halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmine õigustatud vaid juhul, kui kohtuasjas vaieldavad küsimused väljuvad haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest. Kaebajalt haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmise võimalikkust on Riigikohus piiranud ka mitmete tingimustega, nagu näiteks välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon, kaebaja majanduslik olukord jne, kuid arvestanud ka muid kaalukaid ja erandlikke asjaolusid, näiteks kaebaja pahatahtlikkust või vaidlusaluse küsimuse erilist tähendust õiguskorras (RKHKo 26.04.2010, 3-3-1-9-10, p 14). Oma põhiülesannete täitmise raames antud haldusakti õiguspärasuse kasuks peab haldusorgan suutma kohtus argumenteerida ilma välise õigusabita, isegi kui haldusakti andmisega seostusid keerukamad õigusküsimused (RKHKo 15.01.2024, 3-21-150, p 37).
5. KOKS § 6 lg 1 järgi on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada vallas või linnas muu hulgas elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.

1. ja
2. peatüki järgi on kohalik omavalitsus pädev asutus, kellele esitatakse ehitis- ja kasutusteatised. Ka teostab kohaliku omavalitsuse üksus riiklikku järelevalvet, kontrollides ehitamise teatise või ehitusloa ning kasutusteatise või kasutusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavust (

§ 130

lg 2 p-d 3, 4) ning kandes andmeandjana vastavaid andmeid ehitisregistrisse (ehitisregistri põhimääruse § 32). Ehitisregistris andmete parandamata jätmisest võrsunud vaidluste lahendamine ei välju seetõttu ringkonnakohtu hinnangul kohaliku omavalitsuse põhitegevuse raamidest, mistõttu tuleb jätta vastustaja taotlus kaebajatelt menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata. Seega jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 8