ei anna pakkujale õigust nõuda, et hankelepingu tingimuste koostamisel tuleks esikohale seada tema huvid. Sätestades hankelepingu p-s 7.4 jj indekseerimise korra, ei ole hankija pannud pakkujatele mingeid kohustusi. Sätted näevad ette võimaluse hinna korrigeerimiseks hankelepingu täitmisel; c) kõik TK p-d 1.5.1-1.5.7, 1.8.4, 1.9.3 ja 1.16.1 sisaldavad töid, mille sisu on TK-s kirjeldatud arusaadavalt. Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et hankija aukude parandamise tegelikke mahtusid praegusel hetkel ei tea, st kaebaja nõuab RHAD täiendamist andmetega, mida hankijal mõistlike pingutuste juures olemas olla ei saa. Analoogne vaidlus toimus poolte vahel seoses Jõgeva piirkonna hooldustöödega haldusasjas nr 3-23-2547, kus kaebaja poolt esitatud kaebus jäi rahuldama.
TK peab nägema ette arusaadavad tingimused pakkumus esitamiseks. Vastustaja seisukoht 9. Vastustaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine. 9.1 Vastustaja on hankelepingu eeldatava maksumuse määranud õiguspäraselt. Hinnad on hetkel langustrendis võrreldes Ukraina sõja algusega. Kaebaja seisukohad põhinevad suures osas oletustel ja kaebuses välja toodud numbrid ei tõenda tegelikult midagi. Kaebaja ei saa väita, et tema poolt välja toodud hinnakujundus on ainuvõimaik. Vastustajal on palju teisi riigihankeid, milles esitatavate hindade põhjal on võimalik hinnata mõistlikku tegelikku maksumust ning tunnetada riskide mõju maksumusele. Täpsemalt on hankija poolt määratud hanke eeldatav maksumus hankija varasema praktika kohaselt hankele eelnenud aastal toimunud hooldehangete pakkumuste alusel. Käesoleval aastal tuleb veel arvestada kärbetega. Vastustaja esitas ka ärisaladusega kaetud analüüsi VAKO-le ja kohtule. Arvestuses on välja toodud Eesti madalaim ja kõrgeim ühikuhind, keskmine hind ja lepingud, milles hind ületab keskmise hinna. Seega on vastustaja määraud hanke eeldatava maksumuse lähtudes Eesti erinevate hooldepiirkondade asjakohaste/analoogsete teenuste maksumusest ning tõendanud, et on seega eeldatava maksumuse määranud õiguspäraselt, arvestades eelkõige
Kaebaja poolt arvestuse aluseks võetud võrdlus Viljandi lepinguga ja selles toodud hinnad ei vasta enam turuolukorrale. Nimetatud lepingu põhjal leppis vastustaja Ukraina sõjast tungitud hindade kallinemisest tulenevalt kokku lepingu hindade täiendava indekseerimise ja hinnad suurenesid indekseerimisest tulenevalt kokku ca 30% ühe lepingu aastaga. Seetõttu on kaebaja võrdlus kehtiva Viljandi hooldelepingu maksumusega asjakohatu. Samale seisukohale jõudis ka VAKO. Hanke maksumus ei põhine ka masinate arvul, vaid see põhineb teede mahul, mis omakorda on seotud teede seisunditasemega. Tehnika väärtushindamist praeguses hankes ei toimu, st vajadust investeerida uude tehnikasse ei ole. Kaotatud on talvise ennetava puistamise eest tasustamine, töövõtjate boonussüsteem ja muudetud ühikuhindade indekseerimist, vähendatud kruusateede kulumiskihi kruusaga täiendamist. 9.2 Hindade indekseerimisega maandab vastustaja pakkujatele kohalduvat töö teostatavuse ja kasumlikkuse riski. Need on riskid, mida tavapäraselt hankijad, kui tellijad kanda ei saa. Lisaks on tavapärase inflatsiooniga arvestamine iga pakkuja äririsk, millega pakkumuse tegemisel on võimalik arvestada. Tänase teehoiu alarahastuse tõttu ei ole varasemat indekseerimise praktikat võimalik jätkata. Seega on indekseerimise piiritlemine olnud hädavajalik. Hankijal ei ole 3
lg 2 p 1) ning kaebaja esitas nii vaidlustusmenetluses kui ka kaebuses nõude kohustada hankijat viima riigihanke alusdokumendid õigusaktidega kooskõlla (
Kohtumenetluses taotles kaebaja lisaks ka VAKO otsuse tühistamist. Seoses asjaoluga, et 24.03.2024 kell 13.00 esitasid pakkujad hankes oma pakkumused, esitas kaebaja 24.03.2025 avalduse kaebuse muutmiseks taotledes riigihanke alusdokumentide õigusvastasuse tuvastamist vaidlustatud osas. Tallinna Ringkonnakohus analüüsis oma ahendis haldusasjas nr 3-22-619 analoogset olukorda ning leidis, et olukorras, kus menetluse kestel on pakkumuste esitamise tähtaeg saabunud ning seda ei ole pikendatud, on kaebajal HKMS § 152 lg 2 kohaselt õigus minna esialgselt kohustamisnõudelt üle tuvastamisnõudele (vt p-d 14 ja 15). Seega on tuvastamisnõudele ülemine õiguslikult võimalik.
lg 3 alusel kehtestatud piirangu alusel (
). Kaebaja ei väida, et hankija oleks valinud ebakohase menetluse, mille tõttu poleks tal võimalik oma pakkumust esitada ega riigihanke menetluses osaleda. Sõltumata pakkumuse maksumusest on kaebajal võimalik vaidlusaluses riigihanke menetluses oma pakkumus esitada. Pakkumuse maksumus omab tähendust kõigi pakkumuste tagasilükkamise otsustamisel. Nimelt on hankijal õigus kõik esitatud pakkumused tagasi lükata, kui pakkumuste maksumused ületavad hankelepingu eeldatavat maksumust (
Sellisel juhul lõppeb hankemenetlus (
Sellest ei saa aga järeldada, et kaebajal on õigus vaidlustada pakkumuse maksumust väitega, et pakkumuse maksumus peaks olema hankija kajastatud maksumusest suurem.
lg 1 ei kohusta hankijat kõiki pakkumusi tagasi lükkama ega hankemenetlust lõpetama, kui tema määratud pakkumuse maksumus on esitatud pakkumuste maksumustest väiksem. Viidatud norm annab hankijale õiguse kaaluda pakkumuste tagasi lükkamist. Kui tegemist on avatud hankemenetlusega ja kui kõigi pakkumuste maksumused peaksid ületama märgatavalt hankelepingu eeldatavat maksumust, ei ole hankijal keelatud hankemenetlusega jätkata. Kui viidatud olukorras hankija rahaline olukord võimaldab tellida ka eeldatavast maksumusest kallima teenuse, pole tõenäoline, et hankija üksnes madalama pakkumuse maksumuse tõttu lõpetaks hankemenetluse. Kui hankija peaks pakkumuse maksumuse tõttu ekslikult hankemenetluse lõpetama, siis saaks kaebaja vajadusel oma õigusi kaitsta hankemenetluse lõpetamise otsust vaidlustades, sh esitades väite, et pakkumuse maksumus oli valesti arvestatud. Kaebuses esitatud põhjendused ei võimalda järeldada, et vaidlusalune pakkumuse maksumuse eeldatav maksumus piiraks kaebajal vaidlusaluses hankemenetluses oma pakkumust esitada. Halduskohus nõustub nimetatud seisukohaga. 15. VAKO on oma otsuses nõustunud vastustajaga, et
Vastustaja on esitanud nii VAKO-le kui ka kohtule ühikuhindade analüüsi, millest ta hankelepingu eeldatava maksumuse määramisel lähtus (ärisaladusega kaetud dokument). Dokumendis sisalduvad hooldeliikide lõikes Eesti madalaimad ja kõrgeimad ühikuhinnad, keskmised ühikuhinnad ja hooldelepingute arv, milles ühikuhinnad ületavad keskmist. Kohtul ei ole alust kahelda vastustaja, kui riigihangete valdkonnas kogenud hankija poolt esitatud andmete õigsuses, st usutav on, et selliste hindadega on vastustaja korraldatud riigihangetes pakkumused esitatud ja vastustaja on hanke eeldatava maksumuse määramisel sellest analüüsist lähtunud. Seega on vastustaja määranud hanke eeldatava maksumuse lähtudes Eesti erinevate hooldepiirkondade analoogsete teenuste maksumusest. 16. Kohus ei nõustu kaebajaga, et ühikuhinnad, mis kehtivad käesoleval ajal ühes hooldepiirkonnas tema poolt täidetava lepingu puhul, ning mida on lepingu perioodi jooksul mitu korda indekseeritud, on samastatav riigihanke alustamise ajale eelneva aja keskmisele hinnale vastava hinnatasemega
lg 3 tähenduses ning et sellest hinnast tuleb hanke eeldatava maksumuse määramisel lähtuda mistahes vastustaja poolt korraldatavas hankes. Turuhinnana ei saa käsitleda ühe pakkuja poolt täidetava lepingu maksumust. Vastustaja on ka oma vastuses kaebusele välja toonud sisulised aspektid (vastuse p 24), miks ei ole nimetatud lepingu maksumusest kohane lähtuda (täiendavaid hindepunkte ei anna lisatehnika kasutamine ning puudub vajadus investeerida uude tehnikasse; hankes on kaotatud ennetava puistamise eest tasustamine; puudub töövõtjate boonustasude süsteem; oluliselt teistsugune on indekseerimise süsteem; tehnilises kirjelduses nõutu on erinev). Seega mõjutavad vaidlusaluses hankes sõlmitava 5
ei kohusta hankijat nägema hankelepingu projektis ette tingimusi lepingutasu korrigeerimiseks. Samuti ei sätesta
konkreetseid nõudeid sellele, milline lepingu tasu korrigeerimise mehhanism lepingus olema peab. Indekseerimise sätestamine RHAD-is on hankija õigus, mitte kohustus. Asjaolu, et indekseerimine on lepingus (dtl 64-78) ette nähtud ei tähenda, et hankija peaks korraldama indekseerimise pakkujatele kõige soodsamatel tingimustel. Tallinna Ringkonnakohus on oma 07.03.2025 määruses käesolevas haldusasjas selgitanud, et
§-s 3 sätestatud põhimõtted ei teeni seda eesmärki, et võimalikud pakkujad saaksid nende põhimõtete abil avatud hankemenetluses asuda õiguskaitsevahendite kasutamise teel n-ö läbi rääkima lepingu täitmise tingimuste üle.
p-s 1 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte esmane mõte on tagada, et hankija ei kõrvaldaks pakkujaid menetlusest põhjendamatult ega seaks neile riigihanke menetluses osalemiseks põhjendamatult piiravaid tingimusi. Kaebaja pole esitanud väiteid, et RHAD-i vaidlusalused tingimused takistaksid tal vaidlusalusel riigihanke menetluses osaleda või et mõni tingimus on selline, mille alusel ta menetlusest põhjendamatult kõrvaldatakse.
p-s 1 sätestatud proportsionaalsuse põhimõte ei nõua, et sõlmitavas hankelepingus oleks lepingu täitmise risk tingimata jagatud lepingu poolte vahel võimalikult võrdselt või kallutatud siis kas ühe või teise lepingu poole kasuks. Lepingu täitmisega kaasnevat riski saab iga pakkuja – arvestades enda võimekust ja majanduslikku suutlikkust – maandada oma pakkumuse maksumuse kujundamisega. Hankija loodud läbipaistvatel ja ühetaolistel tingimustel pole ühelgi isikul kohustust pakkumust esitada. Halduskohus nõustub nimetatud põhjendustega. 20. Järgmiseks on kaebaja seisukohal, et RHAD pole kooskõlas
lg-ga 1 ja § 88 lg-ga 1, sest tehnilise kirjelduse (TK) p-ide 1.5.1-1.5.7, 1.8.4, 1.9.3 ja 1.16.1 kohaselt tuleb teostada aukude, sh löökaukude parandamist, kuid RHAD ei sisalda löökaukude parandamise mahtu, samuti ei sisalda HD lisa III kululoend eraldi ühikuhinda nimetatud TK p-des toodud kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et hanke esemeks oleva teenuse olemus on selge ja arusaadavalt sätestatud. Kõik TK (dtl 138-156) vaidlusalused punktid sisaldavad töid, mille sisu on kirjeldatud selgelt ja üheselt mõistetavalt. Seega ei saa kaebajale, kui vastavas valdkonnas pikaajalist kogemust omavale isikule olla arusaamatu, milliste konkreetsete tööde teostamist hankija vaidlustatud TK punktide kohaselt soovib.
lg 1 kohaselt ei ole hankijal kohustust määratleda TK-s üldise teenuse raames üksiku konkreetse tegevuse mahu või tüki täpset arvestust. Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et hankija aukude parandamise mahtusid RHAD välja töötamisel ei tea ja välja selgitada ei saa. Löökauk tekib mitmete tegurite koosmõjus (nt teekatte seisund, liikluskoormus, ilmastikutingimused jms). Kaebaja nõuab RHAD täiendamist andmetega, mida vastustajal olemas ei ole.
Üksiku tegevuse osas konkreetse mahu või tüki puudumine ei muuda TK-d määramatuks ulatuses, mis takistaks ettevõtjal oma pakkumust esitada. Arvestades, et hankemenetluses osalemisest huvitatud isikud peavad olema valdkonnas professionaalsed teenuse osutajad, kellel 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.