Obsah (9)

§ 76§ 263§ 68§ 70§ 65§ 74§ 64§ 75§ 121

1-19-2969 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. august 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-19-2969 (18231700950) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljubov

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 383, 384 ja 387, kohus määras: Jätta X.O vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Määrus edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla esitas 06.08.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava X.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. 2. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 16.05.2019 otsusega tunnistati X.O süüdi

§ 263

lg 1 p 1 järgi ning teda karistati rahalise karistusega 156 (ühesaja viiekümne kuue) päevamäära (päevamäära suurus 10 eurot) ulatuses, s.o summas 1560 (üks tuhat viissada kuuskümmend) eurot.

§ 68

lg 1 ja

§ 70

lg 2 sätteid kohaldades loeti eelvangistuses 1 1-19-2969 viibitud aeg 18.05.2018 – 19.05.2018, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab kolm rahalise karistuse päevamäära, mõisteti lõplikuks karistuseks rahalise karistuse 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära (päevamäära suurus 10 eurot) ulatuses, s.o summas 1500 (üks tuhat viissada) eurot.

§ 65

lg 2 ja

§ 74

lg 6 alusel moodustati liitkaristus Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 20.02.2018 otsusega nr 1-18-1505 mõistetud karistusega, s.o vangistusega 1 (üks) aasta ja 27 (kakskümmend seitse) päeva ning lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti X.O-le

§ 64

lg 2 ja lg 5 alusel vangistus 1 (üks) aasta ja 27 (kakskümmend seitse) päeva (mis kuulus ärakandmisele 18.12.2018 kohtumääruses nr 1-18-1505 määratud tingimustel) ning rahaline karistus 150 (ühesaja viiekümne) päevamäära ulatuses, s.o summas 1500 (üks tuhat viissada) eurot, mis jäeti iseseisvale täitmisele. Karistuse kandmise alguseks loeti 18.03.

1. Kohtuotsus jõustus 01.06.
3. Kinnipidamisasutuses X.O kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates oht seisneb ähvardamises ja füüsilise vägivalla kasutamises, mille tagajärjeks võivad olla kergemad kehavigastused. Vägivalla ohu käivitab konfliktisituatsioon, mõnuainete tarvitamine ning konfliktsituatsioonides enesevalitsuse kaotamine. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 83%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 80%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.
4. Kriminaalhooldusametnik teeb juhul kui kohus leiab, et X.O tuleb vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ettepaneku määrata X.O-le katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega kuni 14.04.2020 . Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata X.O-le järgmised kohustused:

§ 75

lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;

§ 75

lg 2 p 21 - mitte omama või tarvitama narkootil isi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 4 - otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks. Asuma tööle või võtma end Töötukassass arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist;

§ 75

lg 2 p 7 - mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega. Mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega;

§ 75

lg 2 p 8 - osalema sotsiaalprogrammis;

§ 75

lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Arvestades sooritatud süüteo raskust ja laadi, tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku elektroonilise järelevalve pikkuseks määrata 2 kuud.

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Laur nõustub oma 07.08.2019 kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta samuti X.O ennetähtaegset vabastamist ning teatab ka, et ei soovi võtta osa X.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Süüdimõistetu ja tema kaitsja poolt kohtuistungil välja toodu
2. Süüdimõistetu X.O teatas 12.08.2019 toimunud kohtuistungil, et ta sooviks vabaneda vanglast elektroonilise valve alla. Ta tõi välja, et Viru Vangla iseloomustuses on natuke üle pingutatud. Seal iseloomustuses ei vasta palju tegelikkusele. Näiteks see, et ta joob ning vahest käib töö l ja vahest ei käi. Viimane kuritegu on seotud sellega, et teda rünnati, siis ta ei olnud adekvaatses seisundis. Ta sai ampulli pool aastat tagasi. Tal esines alkoholisõltuvus, aga enam ei esine. Ta on varasemalt narkootilisi aineid tarvitanud. Tal on võimalik tööle asuda MTM katusekate OÜ -sse. Ta ei soovinud osaleda sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, kuna ta ei näinud selles mõtet. Sellest ei ole abi. Ta võib seda uuesti läbida. Peaks olema põhjendatud see, et ta on kinnipidamisasutuses, kuna ta sai kohtu poolt karistada ja nüüd kannab karistust. Lähisugulastega saab ta hästi läbi. Ta enam ei joo, et aju ära keeraks – see on aja raiskamine. Ta ei suhtle enam isikutega, kes on kriminaalkorras karistatud. Ta sai seoses enda võlgnevusega maksegraafiku ja hakkab maksma igakuiselt. Tema suhtes on vanglas alustatud uut 2 1-19-2969 kriminaalmenetlust, seal oli pigem väike vaidlus. Ta lahkus Viljandi Rehabilitatsioonikeskusest, kuna ta sai ise hakkama ilma narkootiliste aineteta. Tal pole sõltuvust. Ta ei ole sellega nõus, et tema jaoks on probleemide lahendamine keeruline, ta püüab sõnadega. Ta ei ole mõelnud teiste isikute peale. Ta tõesti ei taha vanglasse tagasi tulla ja seetõttu vabaduses ei tarvitagi alkoholi ja narkootilisi aineid. Kriminaalhooldusametniku ettepanek pole kindlasti liialt koormav Kui ta on kodus, siis ei ole kuskilt alkoholi võtta ja ta isegi ei suitseta. Ta on enda elule järele mõelnud. Ta ei ole enam pätt. Ta kahetseb oma tegusid, mis on teinud elus. Ka loodab ta, et teda lubatakse koju jalavõruga. Ta sain aru, et on pahasti teinud. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja täiendavalt asja materjalide juurde võetud dokumentidega (kinnipeetava individuaalse täitmiskavaga), kuulanud ära süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et ei ole põhjendatud X.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 8.

§ 76

lg -te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
2. Käesoleval juhul Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 16.05.2019 otsusega tunnistati X.O Tinn süüdi

§ 263

lg 1 p 1 järgi ning teda karistati a rahalise karistusega 156 (ühesaja viiekümne kuue) päevamäära (päevamäära suurus 10 eurot) ulatuses, s.o summas 1560 eurot.

§ 68

lg 1 ja

§ 70

lg 2 sätteid kohaldades loeti eelvangistuses viibitud aeg 18.05.2018 – 19.05.2018, s.o 2 päeva karistusaja hulka arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab kolm rahalise karistuse päevamäära, mõisteti lõplikuks karistuseks rahalise karistuse 150 päevamäära (päevamäära suurus 10 eurot) ulatuses, s.o summas 1500 eurot.

§ 65

lg 2 ja

§ 74

lg 6 alusel moodustati liitkaristus Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 20.02.2018 otsusega nr 1-18-1505 mõistetud karistusega, s.o vangistusega 1 aasta ja 27 päeva ning lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti X.O-le

§ 64

lg 2 ja lg 5 alusel vangistus 1 aasta ja 27 päeva (mis k uulus ärakandmisele 18.12.2018 kohtumääruses nr 1-18-1505 määratud tingimustel) ning rahaline karistus 150 (ühesaja viiekümne) päevamäära ulatuses, s.o summas 1500 (üks tuhat viissada) eurot, mis jäeti iseseisvale täitmisele. Karistuse kandmise alguseks loeti 18.03.2019. 10.

§ 76

lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on X.O temale mõistetud karistusajast (1 aasta 27 päeva) , mis hakkas kulgema 18.03.2019, ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku , kuid mitte 3 1-19-2969 vähem kui neli kuud ning ta on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub see, et X.O avaldatud elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja ka ema K T ja isa M T on andnud enda kirjaliku nõusoleku selleks. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 11.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku § -s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 12. Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud

§ 76

lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76lg 4 sisustamisel.

13. Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles 4 1-19-2969

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et X.O-le on koostatud individuaalne täitmiskava, mille alusel X.O töötab alates 06.06.2019 majandustöödel koristajana. 22.05.2019 kinnipeetavale viidi läbi sissejuhatav vestlus sotsiaalprogrammi Eluviisitreening õigusrikkujatele (sõltuvuskäitumise muutumisele suunatud sotsiaalprogramm) individuaaltööst algusega 27.05.
2. 27.05.2019 1.tund. Bilansi koostamine. Arutati muutumisprotsessi ringi. Seejärel täideti sõltuvu sainete tarvitamise heade ja halbade külgede bilanssi ning õigusvastase käitumise heade ja halbade külgede bilansi töölehed ja tehti tulemuste analüüsid. Arutati nii sõltuvusainete tarvitamise kui õigusvastase käitumise halbu külgi ning mittetarvitamise ja mittekäitumise häid külgi. X.O võttis aktiivselt osa. 03.06.2019
3. tund. Uimastitarbimise riski sisaldavate olukordade ja uimastitarbimise tagajärgede selgeks tegemine. Funktsioonianalüüsi tabeli täitmine ja arutlemine. Oma isiklike riskiolukordade töölehe täitmine ja arutlemine. X.O võttis aktiivselt osa. Probleemid olid funktsioo nianalüüsi tabeli täitmisega ja analüüsimisega, kuna X.O ei tunnista sõltuvusainete kuritarvitamisega seotud probleemi. 10.06.2019
4. tund. Treeninguplaani koostamine. Enesekontrolli meetodid õppimine. Osaleja esitas sõltuvusainete tarvitamise riskiolukordade näited enda elust, arutleti nende põhjuseid ja tagajärgi . Seejärel mindi üle treeninguplaani koostamisele. Enesekontrolli meetodid olid arusaadavad, aga probleemid tekkisid vältimise valdkonnas, kus osaleja sõnul ta ei saa vältida neid kohti, kus noored tarvitavad alkoholi. Kokkuvõte tegemisel kinnipeetav on jäänud arv amusele, et temal sõltuvusainete tarvitamine tase on soovi ja harjumuse taseme vahel ja ei kahjusta tema füüsilist tervist. Teema arutlemisel X.O oli aktiivne ja koostöövalmis. 17.06.2019
5. tund. Toimetulek himuga. Vaadati läbi, mis on himutunne. Arutati läbi neli võimalikku oskust himutundega toimetulekuks. Seejärel koostati nimekiri, mis himu tekitab ning vaadati, milliseid strateegiaid võib kasutada. Paralleelselt iga olukorraga otsiti lahendust, kuidas nendes olukordades himuga toime tulla. Töölehte täitmise tulemuseks oli, et isikul töölehes toodud olukordades himu hakata tarbima tekib siis, kui tal on põhjus tähistada midagi erilist, kui midagi juhtus tema sõbraga või pereliikmega või siis kui ta juba tarvitab alkoholi. Isiku sõnul sel juhul teda võiks aidata magama minek. Programmi jooksul jäi selle läbiviijal tunne, et osaleja ei tunnista sõltuvuskäitumisega seotud probleeme. Vajab programmis osalemiseks pidevalt motiveerimist, enne kirjaliku ülesande tegemist kontrollib, kas mõned töölehed ei ole juurde lisatud, kas ei ole tema poolt kirjutatud laused muudetud. 08.07.2019 kinnipeetav kohtumisele ei tulnud. Kriminaalhooldusametnik O. Randmaa kohtus X.O-ga tema kambris, kus isi k oli voodis ja ütles, et soovib magada ning edaspidiselt programmis osalemisest keeldub.
6. Nähtuvalt eeltoodud andmetest kinnipeetava käitumise osas individuaalse täitmiskava täitmisel tuleb asuda seisukohale, et süüdimõistetu X.O on enda käitumisega kinnipidamisasutuses näidanud, et ta ei ole mõistetud karistusest veel vajalikke järeldusi teinud ning teadvustanud seda, et tal tuleb kasutada kõiki pakutud tegevusi näitamaks seda, et ta tõesti kahetseb tehtut, mis on tinginud tema kriminaalkorras karistatuse ning pingutab selle nimel, et edaspidiselt poleks õiguskaitseorganitel põhjust tema käitumisele mingeid etteheiteid teha.
7. X.O-l puuduvad vanglas kehtivad distsiplinaarkaristused. Samas Viru Vanglas on 20.06.2019 alustatud kriminaalmenetlus nr 19922700067

§ 121lg 1 tunnustel (kaaskinnipeetava võimalik rünne).

Viru Vangla 17.06.2019 käskkirjaga nr 6 -4/158-1 on X.O suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. 17. Kokkuvõtvalt süüdimõistetu käitumine kinnipidamisasutuses ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist, sest ta on loobunud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreen ing“ osalemisest eelistades sellele magamist ning läbimata on ka veel mitmed teised tegevused, mis on talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud ning mille positiivset mõju kohus ei alahindaks süüdimõistetu käitumise suunamisel õiguskuulekuse poole. Seda, et X.O käitumine vajab korrigeerimist suunamaks teda edaspidiselt õiguskuulekusele kinnitab see, et tema suhtes on Viru Vanglas 20.06.2019 alustatud kriminaalmenetlus nr 19922700067

§ 121

lg 1 järgi, mis on tinginud 5 1-19-2969 ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tema suhtes. Süüdimõistetu kohtuistungil kinnitas nimetatut ning ei toonud ka välja, et uue kriminaalasja näol oleks tegemist suure eksitusega ning teda sündmuskohal üldse ei olnud. Nimelt tõi ta välja, et pigem oli seal väike vaidlus. Kohus leiab, et ainult eeskujuliku käitumise puhul kinnipidamisasutuses on põhjendatud vaagida tõsiselt ennetähtaegse vabastamise põhjendatust, sest nimetatu näitab seda, et süüdimõistetu on mõistnud seda, et tema senine käitumine on olnud taunitav. Viimati nimetatu räägib praegusel hetkel süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise kahjuks. Ka kinnitab hetkel ennetähtaegse vangistusest vabastamise põhjendamatust see, et X.O-le on ette nähtud veel mitmeid tegevusi saavutamaks karistusega taotletavat eesmärki ning kohus loodab, et edaspidiselt osaleb ta aktiivselt talle kavandatud tegevustes. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles

1. Vangla iseloomustusest nähtub, et võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib X.O elama asuda XXX. Maja on remontimise järgus. Nimetatud eluase kuulub kinnistusraamatust kontrollitud andmete kohaselt X.O ema K T. Kodukülastuse käigus ilmnes, et antud eluase on elamiskõlblik ja vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Majas hakkab X.O tulevikus elama koos ema, isa ja õega, kes on vajalikud nõusolekud andud. Kodukülastuse käigus toimus ka vestlus, mille kohaselt X.O perekond on väga toetav ja valmis vajadusel poega vabanemisel igakülgselt aitama. Iseloomustuse kohaselt X.O-l on tasumata rahalisi nõudeid 4775,27 eurot. X.O on motiveeritud võlanõudeid tasuma. Vangistuses on töötanud majandustöödel. Vabanemisjärgselt kindel töökoht puudub.
2. Kohus leiab, et eeltoodud süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles pigem toetavad tema ennetähtaegset vabastamist. Kohtule annab aluse asuda sellisele seisukohale see, et süüdimõistetul on olemas püsiv elukoht ning ka lähedaste isikute tugi, kuna ema ja õde süüdimõistetu sõnul suutnud talle andestada. Ka pole kohtul alust kahelda selles, et X.O-l on võimalik uuesti tööle asuda MTM katusekate OÜ-s, sest enda isaga on tal iseloomustuse kohaselt läbisaamine hea.
3. Süüdimõistetul lasuvad rahalised kohustused, mis iseloomustuse kohaselt on 4775,27 eurot, raskendavad küll tema majanduslikku toimetulekut, kuid iseloomustuse kohaselt on tema vanemad valmis teda abistama. X.O sõnul on ta laskunud endale Wismaris ampulli paigaldada, kuid sellekohaseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Ka nähtub iseloomustusest, et X.O sõnul ampull ei aidanud, kuna ta hakkas koheselt alkoholi uuesti tarvitama.
4. Kokkuvõtvalt X.O elutingimused vabaduses olles pigem toetavad tema ennetähtaegset vabastamist allutamisega elektroonilise valve alla, kuna tal on olemas püsiv eluase ja lähedaste tugi ning pole alust kahelda ka selles, et võimalus asuda tööle. Samas arvestades X.O senist ükskõikset käitumist enda kohustuste täitmisesse (Harju Maakohtu 18.12.2018 määrusega pöörati talle Pärnu Maakohtu 20.02.2018 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 1 aasta ja 27 päeva vangistust

§ 74

lg 4 alusel täitmisele, kuna kriminaalhooldusalune tarvitas narkootikume ja ei osalenud sotsiaalprogrammis), siis kohtul puudub veendumus selles, et ta suudab täita kriminaalhooldaja arvamuses ära toodud kohustusi katseajal. Käesoleval juhul ei ole ka esmakordne kinnipidamisasutusse sattumine avaldanud talle sellist mõju, et ta võtaks ennast kokku ja hakkaks korrektselt täitma talle määratud kohustusi, sest ta jättis vanglas ilma mõjuva põhjuseta läbimata sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Ka ei pea kohus eluliselt usutavaks, et alkoholi ja narkootilise aine sõltuvusest on võimalik niivõrd kergelt lühikese ajaga vabaneda ilma välise abita. Kohus ei välistaks sellist võimalust väga sihikindla ja tahtejõulise isiku puhul, kelleks aga X.O on kohtule esitatud andmete valguses raske pidada, sest senini on ta tegutsenud vastutustundetult ning suhtunud ka ükskõikiselt enda kohustuste täitmisesse. Kohtu hinnangul joonistub tema 6 1-19-2969 puhul välja käitumismuster, kus ta ei vii alustatut lõpuni (kooli lõpetamata jätmine, rehabilitatsiooni ja sotsiaalprogrammide mitteläbimine) ning kaldub pealiskaudsusesse. Seega kohtu hinnangul arvestades seda, et A. X.O keeldus sotsiaalprogrammis osalemisest, siis esineb suur oht, et ta jätkab vabaduses olles narkootilise aine ja alkoholi tarvitamist, mis ei ole täielikult välistatud ka elektroonilise valve all viibides. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed

1. X.O iseloomustus näitab, et omandas ta põhihariduse Koeru Põhikoolis
2. aastaselt. X.O sõnul on ta kooliajal kaklustes osalenud, kuid vanglal sellekohased ametlikud andmed puuduvad. Seejärel jätkas õpinguid Tallinna ehituskoolis üldehituse erialal. Jõudis käia koolis esimesed 3 kuud, kuid enda sõnul hakkas siis ühiselamus pidutsema ja kooli enam ei jõudnud. X.O emakeeleks on eesti keel. Enda sõnul edasi õppida ei planeeri. Ei näe edasi õppimisel mõtet.
3. Karistusregistri andmete kohaselt on X.O kriminaalkorras karistatud kolm korda, vanglakaristust kannab esimest korda. Viimaseks kuriteoks on avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine, mis on toime pandud vägivallaga. Viimase kahe kuriteo puhul on kasutanud kehavigastuste tekitamiseks relva. Varguse pani toime grupi mõjul majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kehalised väärkohtlemised ja avaliku korra raske rikkumise pani toime alkoholijoobes olles konfliktiolukorras käitudes impulsiivselt. Korduvad kriminaal- ja väärteod viitavad negatiivsele suhtumisele ühiskonnas kehtivate normide osas ja kuritegelike hoiakutele. Korduv karistatus näitab ilmekalt seda, et oma varasematest karistustest ei ole X.O teinud mingeid järeldusi ja on jätkanud kuritegude toimepanemist.
4. Eeltoodud andmete valguses ja arvestades ka tema senist käitumist kinnipidamisasutuses, leiab kohus, et X.O ennetähtaegne vabanemine käesoleval hetkel põhjendatud ei ole. Kohtu ette ei ole toodud mingeid selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse uskuda, et süüdimõistetu on enda elus ja mõtteviisis teinud selliseid kardinaalseid muutusi, mis annaksid kohtule aluse uskuda, et ta on enda kriminaalse käitumisega lõpparve teinud ning suudab ja tahab elada edaspidiselt selliselt, et õiguskaitseorganitel pole võimalik tema käitumisele mingeid etteheiteid teha
5. Seega X.O tingimisi enne tähtaega vabastamine oleks võimalik juhul, kui tema poolt toime pandavate kuritegude toimepanemise risk oleks minimaalne. Kohtu hinnangul see aga käesoleval hetkel selline ei ole arvestades tema poolt toimepandud kuritegude asjaolusid. Nimelt joonistub seal välja, et ta ei oska ilma vägivallata probleeme lahendada ning on seetõttu isegi kehaliselt väärkohelnud enda ema ja ähvardanud õde.
6. Eeltoodu alusel puuduvad antud juhul alused X.O tingimisi ennetähtaja vabastamiseks elektroonilise valve alla. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise valvega on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks X.O ära uute kuritegude toimepanemisest. Siinkohal tuleb arvestada ka seda, et ta asuks elama koos ema ja õega, kelle suhtes ta on kuriteod toime pannud. Ohuprognoos X.O puhul annab seega küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, kuna teda kahtlustatakse ka kinnipidamisasutuses vägivallakuriteo toimepanemises, mistõttu X.O tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Seda kinnitab ka see, et individuaalne täitmiskava on valdavas ulatuses veel läbimata, mis viitab sellele, et karistusega taotletavad eesmärgid on veel saavutamata. Seega leiab kohus, et isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ei ole põhjendatud, kuna karistus ei ole seni oma eesmärki täitnud ning kohus ei tajunud kohtuistungil, et süüdimõistetu on piisavalt motiveeritud enda elu muutmiseks seaduskuulekuse suunas. Nimelt kohtul puudub veendumus selles, et X.O saab ise enda probleemidega hakkama ilma sotsiaalprogrammide läbimiseta. 7 1-19-2969
7. Kokkuvõtvalt jätab kohus süüdimõistetu X.O vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla, kuna kuriteo toimepanemise asjaoludest ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist, sest kohtul puudub ka veendumus, et ta tänasel päeval suudab kindlalt ei öelda narkootilistele ainetele ja alkoholile, mis tema puhul suurendab ohtu uute vägivallakuritegude toimepanemiseks. Siiani ära kantud karistus, kus pole veel läbitud individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevused, pole veel soovitud eesmärki saavutanud ning eeltoodud negatiivsed asjaolud kaaluvad üles süüdimõistetu puhul esinevad positiivsed asjaolud (püsiva elukoha olemasolu ja l ähedaste tugi ning tõenäoliselt ka töökoht). /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson kohtunik 8