Väärteoasi nr 4-21-459 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus 16.09.2021.a Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlgid Aime Ivanson Karine Grigorjan-Algmaa ja Maire Viksi Viktoria Lumi, Ines Üprus, Marianna Sidorok Kaevatav otsus Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 05.01.
- a otsus väärteoasjas nr 2302,20,016367 I.G karistamises LS § 223 lg 1 järgi Menetlusalune isik I.G, isikukood XXX, Elukoht: xxx xx-xx, xxx xxx Istungil osalenud isikud * menetlusalune isik I.G * menetlusaluse isiku kaitsja määratud korras Jugans Grossmann, asendajana Natalia Lausmaa * kohtuväline menetleja- Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse- esindaja Jaak Paju LÕPPOSA Tühistada Politsei – ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 05.01.
- a otsus väärteoasjas nr 2302,20,016367 karistuse osas ja teha uus otsus, kergendades karistust. Mõista I.G-le LS § 223 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Liiklusseaduse (LS) § 127 kohaselt on I.G kohustatud viie tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiameti liiklusbüroole. Menetluskulu Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 05.01.
- a otsusega väärteoasjas nr 2302,20,016367 väljamõistetud menetluskulu 228.50 eurot (ekspertiisi tegemisega seotud kulu) väljamõistmise osas muutmata. Lisaks ekspertiisi maksumusele välja mõista I.G-lt riigi tuludesse VTMS § 2 ja KrMS § 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale määratud tasu (356.40+129.60) 486 eurot. Menetluskulud tasuda edasikaebe tähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas või EE932200221023778606 Swedbankis, EE403300333416110002 või EE701700017001577198 Luminor Bank või EE
- Kohustuslik on märkida kohtuvälise menetleja otsuses märgitud viitenumber
- KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda asenduskaitsjale advokaat Natalia Lausmaale toimiku materjalidega tutvumise eest määratud tasu 129.60 eurot (108+ käibemaks 21.60). Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaevatav otsus I.G karistati liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks selle eest, et tema 27.09.2020.a. kella 20.30 ajal Tallinnas Sõle tn ja Ädala tn ristmiku juures juhtis mootorratast Honda, oma tegevusega ei hoidunud kõigest, mis võiks ohustada teiste vara, ei kohandanud oma sõiduki kiirust vastavaks liiklusnõuetele, et suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva takistuse ees, mida juht pidi nägema ning sõitis külje pealt otsa vasakpööret sooritanud sõiduautole Škoda. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju R. K.le ja D. L.le. Varaline kahju on fikseeritud sõiduki vaatlusprotokollis. Sellise tegevusega rikkus I.G LS § 16 lg 1 ja § 50 lg 3 p 1 nõudeid ja pani toime liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuse sisu Kohtule esitatud kaebuses taotleb I.G kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kaebusest nähtuvalt leiab kaebuse esitaja, et Škoda Yeti juht pani toime liiklusnõuete rikkumise, millele kaebuse esitaja ei jõudnud reageerida. Škoda autojuht R. K. on tunnistanud oma süüd, mille alusel on kindlustusfirma ERGO Insurance SE välja maksnud hüvitise mootorratta omanikule D. L.le. Kaebuse esitaja on kindel, et sõitis lubatud kiirusega, ei nõustu ekspertiisiaktis nimetatud kiirusega. Kohtu seisukoht Tulenevalt VTMS §-st 123 lg-st 2, mis sätestab maakohtu kohustuse arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud kõiki faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et 27.09.2020.a kella 20.30 ajal liikus menetlusalune isik Sõle tänaval mootorrattaga Honda reg.märgiga xxxx ja Ädala ristmiku juures põrkas kokku vasakpööret sooritanud sõidukiga Škoda Yeti reg.märgiga xxxxxx. Viimase roolis oli R. K. 2 Vaidlust ei ole ka selles, et liiklusõnnetusega said varalise kahju R. K. (sõiduki Škoda Yeti omanik) ja D. L. (mootorratta Honda omanik). Need asjaolud on tõendatud menetlusaluse isiku ja tunnistaja R. K. ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga, skeemiga, fototabelitega, millest nähtuvad liiklusõnnetuses osalenud sõidukite ja sündmuskoha andmed ja sõidukite vaatlusprotokollidega, milles fikseeritud sõidukite vigastused. Vaatlusega on tuvastatud, et sõidukil Škoda Yeti oli tagastange paigast ära, parempoolne taga tiib muljutud ja kraapejälgedega, parempoolne tagaratas poolviltu all, rehv survestamata, parempoolne tagauks muljutud ja kraapejälgedega, esiklaas katki. Mootorratta Honda VT 750C reg.märk xxxx vigastustena on vaatluse käigus tuvastatud esiosa deformatsioon. Menetlusaluse isiku ja tunnistaja R. K. ütlustest tulenevalt olid sõidukite vigastused sellised, et ei peetud vajalikuks neid enam remontida. I.G süü hindamisel temale etteheidetud liiklusseaduse § 223 lg –s 1 kirjeldatud teo toimepanemises ehk liiklusõnnetuse põhjustamises on võtmeküsimuseks, kas ta rikkus talle väärteoprotokollis etteheidetud liiklusseaduse § 50 lg 3 p 1 ja § 16 lg 1 sätteid ja kui rikkus, siis kas tema tegu oli põhjuslikus seoses tagajärjega, s.o kokkupõrkega sõidukiga Škoda. Vaidlusaluseks probleemiks oli väärteoasja arutamisel läbivalt, kes põhjustas liiklusõnnetuse ja kui oluline oli menetlusaluse isiku kiirus. Menetlusalune isiku ütlustest nähtuvalt alustas ta liikumist umbes 100-150 meetrit enne kokkupõrke kohta Neste ja I.G bensiinijaamade juurest. Sõites Sõle tänaval Paldiski maantee suunas ei näinud ta oma sõiduvööndis ühtegi takistust. Ootamatult hakkas vastassuunavööndist tegema Škoda vasakpööret. Kokkupõrget ei suutnud vältida, kiirus ei saanud olla suur, sest oli äsja lahkunud bensiinijaamast. Tema kiirus oli lubatu piires, s.o 50 km/h. Pidurdas tagumise piduriga, lõpuni ei jõudnud pidurdada ja toimus kokkupõrge. Menetlusaluse isiku keskse kaitseväite kohaselt tingis liiklusõnnetuse, s.o kokkupõrke menetlusaluse isiku juhitud mootorratta ja tunnistaja R. K. juhitud sõiduauto Škoda vahel, mitte tema tegevus, vaid R. K. poolt vahetult enne mootorratast vasakpöörde tegemine. Liiklusõnnetusega seotud väärteoasjade lahendamisel tuleb kohtul hinnata kõigi liiklusõnnetuse osapoolte käitumist. Tunnistaja R. K. ütlustest tulenevalt sõitis ta Sõle tänaval suunaga Kopli poole, soovis teha vasakpööret Ädala tänavale. Pani varakult suunatule sisse ja läks spetsiaalsele rajale. Nägi Kopli poolt tulemas kahte mootorratast, oli üpris pime, hindas mootorrataste kauguseks 60-70 meetrit. Eeldas, et sõidavad normaalse kiirusega, olemas ajavaru pöörde tegemiseks. Ei jäänud seisma, läks pöördesse. Ta ei pannud algul tähele, et läks vasakpöördesse üle kahe topeltjoone, umbes 2 meetrit varem õigest kohast. Oma kiiruseks hindas umbes 10 km/h, sest täisnurga pööret ei saa teha väga suure kiirusega. Mootorratas tuli suure kiirusega vastu paremat tagumist ust. Löök oli nii tugev, et paiskas auto uuesti otsesuunas Kopli poole, kõik turvapadjad läksid lahti. Tunnistaja möönab, et tegi vasakpöörde valesti, oleks võinud vastassuunas sõitva mootorratta läbi lasta, kuid see on tagantjärele tarkus. Tol hetkel pidas vahemaad mootorratta ja oma sõiduki vahel piisavaks selleks, et jõuda vasakpööre sooritada. R. K.le on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus LS § 242 lg 1 ja lg 2 järgi selles, et enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses ja sooritas vasakpööret keelatud alas (teekattemärgis 913- kahekordne pidevjoon) üle pidevate joonte, keeras ette vastassuunast otse liikunud mootorrattale Honda. Oma tegevusega põhjustas liiklusohtliku olukorra mootorratta juhile. Väärteoasjas ei olegi vaidlust selles, et R. K. vasakpööret sooritades põhjustas liiklusohtliku olukorra. Vaidlusaluseks teemaks on, kas tema tegevus põhjustas liiklusõnnetuse. Liiklusõnnetusel puudusid pealtnägijad. Asjaolude väljaselgitamiseks on olulise tähtsusega käesoleva väärteoasja arutamisel kohtuvälise menetleja poolt määratud liiklusekspertiis. 3 Eksperdi arvamusest nähtuvalt oli mootorratta Honda reg.märk xxxx arvutuslik liikumiskiirus kokkupõrke hetkel sõiduautoga Škoda reg.märk xxxxxx ca 62 km/h ja mootorratta arvutuslik liikumiskiirus vahetult enne pidurdusjälge (enne kokkupõrget) oli ca 75 km/h. Eksperdi arvamusest nähtub veel, et kui mootorratas oleks liikunud lubatud piirkiirusega 50 km/h, ei oleks juhil olnud vajadust järsult pidurdada ja kokkupõrget ei oleks toimunud. Sõiduauto Škoda juht oleks jõudnud mootorratta liikumistrajektoori vabastada. Ekspertiisiaktile on lisatud ka skeem ning 3D-animatsioon liiklusõnnetuse analüüsiks tehtud arvutisimulatsioonist. Kuigi kohtus seadis I.G eksperdiarvamuse kahtluse alla ja ei nõustunud sellega puudub kohtul alus kahelda eksperdiarvamuses, kuna lõppjärelduseni jõudmine on jälgitav ja eksperdi käsutusse anti kogu väärteoasja materjalid, mida on ekspertiisi käigus kasutatud. Asjaolu, et kaebuse esitanud isik ei nõustu eksperdiarvamusega ei too kaasa selle tõendi tõendikogumist kõrvale jätmist. Vaatamata sellele, et menetlusalune isik on läbivalt väitnud, et tema sõitis normaalse, s.o lubatud sõidukiirusega, on just ekspert tuginevalt ekspertiisi lähteandmetele leidnud, et mootorratta juht ületas lubatud sõidukiirust ja just nimetatud asjaolu on põhjustanud liiklusõnnetuse. Ekspert on sõidukite liikumiskiiruste määramisel programmi PC-Crash 13.0 abil arvestanud teetingimusi, sõidukite paiknemist kokkupõrke hetkel ja kokkupõrkejärgselt, avariilike vigastuste ulatusi ning sõidukite tehnilisi näitajaid. Samuti andis ekspert põhjalikke selgitusi ekspertiisiakti osas ka kohtuistungil. Ekspert kinnitas kohtuistungil uuesti, et kokkupõrge oleks jäänud toimumata, kui mootorratas oleks liikunud kiirusega 50 km/h. Sellise kiiruse juures ei oleks olnud mootorratta juhil olnud vajadust nii järsult pidurdada. Lisaks lükkas ekspert ümber menetlusaluse isiku väite tagarattaga pidurdamisest. Ekspert selgitas, et pidurdusjäljed sündmuskohal viitavad esiratta piduri kasutamise tunnustele, kuna raskus langeb pidurdamisel esirattale, surutakse esiratas rohkem kokku, teravad servad jäetakse rehvi servade poolt, kuna küljed on pisut jäigemad kui keskkoht. Tagarattaga toimub vastupidine, jääb kitsas jälg, mis jääb rohkem rehvi keskosaga. Veelgi enam menetlusaluse isiku poolt kohtule esitatud Lettore OÜ konsultatsiooni kokkuvõttes on samuti leitud, et arvestades nii kokkupõrkekiiruse kui ka mootorratta aeglustuse variatsiooni võis mootorratta kiirus liiklusohu avaldumise hetkel kontrollmudeli alusel olla vahemikus 58..97km/h. Ekspertiisiakti uurimuse osa kohaselt asus mootorratas Honda eelnevalt määratud auto liikumisaega arvestades hetkel, kui sõiduauto Škoda ületas suunavööndite eraldusjoone, kokkupõrke kohast arvutuslikult ca 24 m kaugusel. Tuginevalt lähteandmetele ja arvutustele on ekspert leidnud ekspertiisiaktis ja ka kohtuistungil jäi oma arvamuse juurde, et lubatud sõidukiirusega sõites ei oleks pidanud mootorratas pidurdama ja sõiduauto oleks jõudnud mootorratta liikumistrajektoori vabastada. Seega oli Škoda juhil piisav aeg lõpetada oma manööver ja vabastada sõidurada, kui menetlusalune isik oleks sõitnud lubatud sõidukiirusega. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule toime pandud väärteos ette heitnud LS § 50 lg 3 p 1 keelu rikkumist, sõnastades selle järgmiselt: ei kohandanud oma sõiduki kiirust vastavaks liiklusnõuetele, et suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva takistuse ees, mida juht pidi nägema. Tegelikult on liiklusseaduses § 50 lg 3 p 1 säte sõnastatud järgmiselt: Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Võrreldes § 50 lg 3 p 1 teksti sõnastust liiklusseaduses ja väärteoprotokollis, jääb kohtule arusaamatuks, miks kohtuväline menetleja on sellele sättele viidanud. Kohtu hinnangul on LS 4 50 lg 3 p 1 teksti sõnastusest võimalik aru saada selliselt, et see kohaldub mingite eriolukordade puhul. Väärteoprotokollist ei nähtu, millised § 50 lg 3 punktis 1 loetletud tingimused jättis I.G sõidukiiruse valikul arvestamata ja miks on väärteoprotokollis talle ette heidetud, et ta pidi takistust nägema, kui LS § 50 lg 3 punktis 1 on räägitud takistusest, mida juht pidi ette aimama. Kohus on seisukohal, et I.G-le ei saa ette heita ka LS § 50 lg 3 esimest lauset: „ Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust“, sest vastasel juhul tekib küsimus, millist olukorda silmas on peetud. 27.09.2020 a kell 20.30 ajal õhtul tänaval sõitmine oli tavaline olukord, ei midagi erilist. Samuti ei ole kooskõlas väärteoprotokollis kirjutatu väärteomenetluses tuvastatuga selles, et menetlusalune isik ei kohandanud oma sõiduki kiirust vastavaks liiklusnõuetele, et suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva takistuse ees, mida juht pidi nägema. Kohtuvälise menetleja esindaja ei rääkinud kohtulikul tõendite uurimisel ega vaidlustes kordagi sellest, kuidas liiklusnõuetele mittevastav kiirus ja takistuse ees seisma jäämine I.G puhul omavahel seotud on. Ekspertiisiaktist ei nähtu, et kui I.G oleks liikunud lubatud kiirusega, s.o 50 km/h, siis oleks ta jõudnud pidurdada ja seisma jääda vasakpööret sooritanud sõiduauto Škoda ees, vaid eksperdiarvamuse kohaselt oleks sellisel juhul sõiduauto jõudnud vasakpöörde sooritada ja mootorratta liikumistrajektoori vabastada. Sel juhul ei olnuks mootorratturil üldse vaja olnud pidurdada ega seisma jääda, vaid oleks saanud lubatud kiirusega sujuvalt oma teekonda jätkata ja liiklusõnnetust ei oleks toimunud. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kohtuvälise menetleja viide LS § 50 lg 3 p 1 rikkumisele on I.G puhul asjakohatu. Eksperdiarvamuse kohaselt oli liiklusõnnetuse põhjuseks I.G puhul lubatud sõidukiiruse ületamine - enne pidurdusjälje tekkimist ca 75 km/h ja seda alas, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. Sellega rikkus I.G asulasisesel teel suurimat lubatud kiirust (LS § 15 lg 1 p 2 suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h). Tulenevalt eeltoodust on õige viidata LS § 50 lg 1 rikkumisele, mis kohustab juhti järgima liiklusseaduse §-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust. Riigikohus on lahendis 3-1-1-5-15 punktis 10 kirjutanud, et „Blanketse süüteokoosseisu puhul ei ole väärteomenetlusõiguse rikkumiseks loetud viitamist väärteoprotokollis nimetamata blanketset normi sisustavatele sätetele, kui seejuures ei muudeta etteheidetava teo sisu (faktilisi asjaolusid). Sarnaselt kriminaalmenetlusega peab aga menetlusalusel isikul olema võimalik esitada kohtu õiguslikule hinnangule vastuväiteid, et oleks tagatud kaitseõigus kooskõlas VTMS § 19 lg 1 p-ga 1“. Viide LS § 50 lg 1 rikkumisele, millisele ei ole viidatud väärteoprotokollis, ei muuda I.G-le etteheidetava teo sisu (faktilisi asjaolusid), sest põhiline etteheide kohtuvälise menetleja poolt oli mootorratta kiiruse mittekohandamine liiklusnõuetele vastavaks, mis oli ka liiklusõnnetuse põhjuseks. Arutelu Aleksey I.G juhitud sõiduki kiiruse ületamise üle oli ka põhiline teema kohtulikul uurimisel, mistõttu oli menetlusalusel isikul võimalik esitada sellele vastuväiteid ja anda omapoolseid hinnanguid. Viitega LS § 16 lg 1 rikkumisele kohus nõustub, sest tõepoolest on tõendamist leidnud, et lubatud kiiruse ületamisest mittehoidumisega ehk sõitmisega lubatud kiirusest kiiremini sõitis ta otsa vasakpööret sooritanud Škodale ja ohustas sellega teiste isikute vara – tekitades varalise kahju nii Škoda kui mootorratta omanikule, sest mõlemad sõidukid said selliseid vigastusi, et neid ei olnud enam otstarbekas taastada. Subjektiivne külg Liiklusnõudeid rikkunud ja ettevaatamatusest teisele isikule kahju tekitanud mootorsõidukijuhi käitumisele õiguslikku hinnangut andes tuleb lähtuda ettevaatamatusdeliktile kohalduvatest nõuetest. Tagajärjedeliktide korral moodustavad sarnaselt tahtliku süüteoga 5 ettevaatamatusdelikti objektiivse külje tegu, tagajärg ja nendevaheline põhjuslik seos. Sealjuures tuleb tähele panna, et ettevaatamatusdelikti mõttes eeldab tegu mingi objektiivse hoolsuskohustuse rikkumist. Teo ja tagajärje vahelise põhjusliku seose tuvastamine ning selle omistamine teo toimepanijale toimub ettevaatamatusdelikti puhul samamoodi nagu tahtliku süüteo korral. Selleks on esmalt tarvis küsida, kas teo mõttelisel eemaldamisel oleks ka tagajärg jäänud saabumata. Kui vastus sellele küsimusele on jaatav, ei tähenda see tingimata seda, et isik tagajärje põhjustamise eest vastutab. Seejärel on vaja analüüsida, kas tagajärg on teo toimepanijale normatiivselt omistatav, sest mitte alati ei saa isiku poolt tekitatud kahju pidada tema teo tagajärjeks karistusõiguslikus mõttes. (Riigikohtu lahend 3-1-1-23-13 p 6). Tuginedes eelnimetatud Riigikohtu lahendile pani I.G liiklusnõuete rikkumise ja liiklusõnnetuse põhjustamise toime ettevaatamatusest, rikkudes liiklusseadusega juhile pandud kohustust järgida liigeldes lubatud suurimat sõidukiirust, milline tegu oli põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega – liiklusõnnetusega ja varalise kahjuga mõlema osapoole sõidukite omanikele. Kui mõtteliselt eemaldada tegu ehk kiiruse ületamine, oleks tagajärg jäänud saabumata, sest R. K. poolt juhitud sõiduauto oleks jõudnud vasakpöörde sooritada ja ei oleks mootorratta teele ette jäänud. Kohtu hinnangul on tagajärg ehk kokkupõrge sõiduautoga ka I.G-le normatiivselt omistatav. Mitme osapoolega liiklusõnnetuse puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist. Kuigi Škoda juhti karistati selle eest, et ta enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses ja sooritas vasakpööret keelatud alas üle kahekordse pideva joone, siis sellega ta tekitas küll mootorratta juhile liiklusohtliku olukorra, kuid need rikkumised ei olnud liiklusõnnetusega põhjuslikus seoses. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et sõiduauto oleks liiklusnõuete rikkumisele vaatamata jõudnud vasakpöörde sooritada ja kokkupõrget ei oleks toimunud, kui mootorratas oleks sõitnud selles kohas lubatud kiirusega. Seega ei lasu R. K.l süüd liiklusõnnetuse põhjustamises ning süüdi on I.G . Eeltoodust tulenevalt on tõendite kogumis hindamise tulemusena leidnud tõendamist, et I.G süül toimus 27.09.2020.a kella 20.30 ajal liiklusõnnetus, milles osalesid menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorratas ja sõidukit Škoda juhtinud R. K. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi. Otstarbekusega lõpetamine Menetlusaluse isiku kaitsja taotles väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel võib väärteomenetluse lõpetada kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Esmalt märgib kohus, et menetluse lõpetamiseks peavad esinema kaks asjaolu üheaegselt, st süü ei saa olla suur ja avalik huvi menetluse jätkamiseks peab puuduma. Kohtu hinnangul ei ole kaebuse esitajale omistatud süüteo puhul tegemist olukorraga, kus süüdlase süü ei ole suur. Tegemist on väärteoga, mille toimepanemise eest on lisaks rahatrahvi kõrval ette nähtud ka arest ja juhtimisõiguse äravõtmine. Seega on seadusandja näinud ette, et tegemist ei ole väärteoga, mille toimepanemisel ei oleks süü suur. Siinjuures tuleb arvestada asjaoluga, et I.G puhul ei ole tegemist juhusliku rikkumisega. Kohus on tuvastanud, et just menetlusaluse isiku poolt lubatud sõidukiiruse ületamine oli liiklusõnnetuse põhjuseks. Menetlusalusel isikul on kehtiv väärteokaristus kiiruse ületamise eest, rahatrahv on tasumata. Teise alternatiivi, s.o avaliku huvi puudumisse väärteomenetluse jätkamise osas, märgib kohus, et I.G süüks arvatud teo puhul ei saa kuidagi asuda seisukohale, et avalik menetlushuvi menetluse jätkamiseks puuduks. Liiklusõnnetused on peaaegu igapäevased. Läbi menetluse on I.G eitanud enda osa liiklusõnnetuse põhjustamises, kuigi tõendid on tema vastu. Tegemist ei ole menetlusaluse isiku esmakordse rikkumisega, ei ole tegemist vähetähtsa süüteoga ja seega puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. 6 Karistus Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 223 lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja karistas I.G LS § 223 lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Seega on kohtuväline menetleja karistanud I.G sanktsiooni keskmisest määrast suuremas määras. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Kuivõrd I.G tegevuse tulemusena põhjustati üksnes varaline kahju, siis võib hinnata menetlusaluse isiku süüd keskmiseks. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on I.G karistatud varasemalt liiklusnõuete rikkumise eest. Kohus nõustub osaliselt kaitsjaga, et osa rahatrahve on aegunud. Nimelt karistusregistri väljavõttes märgitud viiest kehtivast väärteokaristustest on aegunud kolm, kaks väärteokaristust on kehtivad, s.o Põhja prefektuuri otsused väärteoasjades 230217013049 ja 230219014359, millest üks on täidetud. I.G ei ole teinud varasematest karistustest järeldusi, rahatrahvid ei ole pannud isikut seaduskuulekalt käituma, mistõttu on põhjendatud teiseliigilise karistuse kohaldamine. Kuivõrd kohus ei tuvastanud raskendavaid asjaolusid, ei ole põhjendatud sanktsiooni keskmisest määrast suurema karistuse määramine. Puuduvad ka karistust kergendavad asjaolud, seega ei ole põhjust karistada teda sanktsiooni keskmisest väiksemas määras. Eeltoodut arvestades mõistab kohus I.G-le LS § 223 lg 1 järgi karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise sanktsiooni keskmises määras, s.o 3 kuuks. Menetluskulud Kohtuvälises menetluses teostati liiklustehniline ekspertiis maksumusega 457 eurot. Kohtuväline menetleja on ekspertiisi maksumuse välja mõistnud mõlemalt liiklusõnnetuses osalenud juhilt, s.o I.G-lt ja R. K.lt. Kohus jätab Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 05.01.2021.a otsusega väärteoasjas nr 2302,20,016367 väljamõistetud menetluskulu 228.50 eurot (ekspertiisi tegemisega seotud kulu) väljamõistmise osas muutmata. Kohtumenetluses on menetlusalusele isikule määratud kaitsja riigi õigusabi korras. Kaitsja Jugans Grossmann on esitanud kaitsjakulud summas 356.40 eurot ja tema asendaja Natalia Lausmaa summas 259.20 eurot. Kohtu hinnangul tuleb asenduskaitsja toimiku materjalidega tutvumine summas 129.60 eurot (koos käibemaksuga) jätta riigi kanda, sest menetlusalune isik ei pea hüvitama kaks korda ühe ja sama tegevuse eest. Kohtu hinnangul kuuluvad menetluskuludmääratud kaitsjale määratud tasu kokku 486 eurot riigi tuludesse väljamõistmisele I.G-lt . Taotlust menetluskulude riigi kanda jätmiseks esitatud ei ole. Samuti ei ole esitatud taotlust menetluskulude osade kaupa tasumise kohta, seega tuleb menetluskulud, s.o kohtuvälises menetluses välja mõistetud ekspertiisitasu ja kohtumenetluses välja mõistetud kaitsjatasu hüvitamisele käesoleva otsusele peale edasikaebe tähtaja jooksul. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 132 p
- Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on motiveeritud otsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 11.10.
- a kell 13.
- (digitaalselt allkirjastatud) Aime Ivanson kohtunik 7