← Eesti

4-24-679/34

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 77lg 2 järgi Viru Maakohtu 29.

augusti

  1. a otsus Kohtuväline menetleja Keskkonnaamet, kassatsioon Menetlusaluste isikute kaitsja vandeadvokaat Allan Valk
  2. jaanuar 2025, kirjalik menetlus
  3. Tühistada Viru Maakohtu
  4. augusti
  5. a otsus ja saata väärteoasi uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus.
  6. Rahuldada kassatsioon.
  7. Mõista Eesti Vabariigilt menetlusaluste isikute kasuks välja 640 eurot 50 senti kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Kanda see summa Semjon Šutaki arvelduskontole nr X. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuvälise menetleja otsus
  8. Keskkonnaameti
  9. veebruari
  10. a otsusega karistati Semjon Šutakki, Roman Goršanovit, K.A-d ja Riho Pärna kalapüügiseaduse (KPS) § 85 lg 1, § 84 lg 1, §

§ 77lg 2 järgi Kar

S § 63 lg-t 1 kohaldades rahatrahviga 250 trahviühikut ehk 1000 eurot. Otsuse kohaselt püüdsid menetlusalused isikud ebaseaduslikult kala ja rikkusid kalapüüginõudeid järgmiselt: 1)

  1. a septembris püüdsid nad Peipsi järvel avaveemõrraga nr TA230109 rääbist rääbisepüügikeelu ajal, rikkudes KPS § 10 lg-t 2 ja kalapüügieeskirja (KPE) § 33 p
  2. Sellega panid nad toime väärteo KPS § 85 lg 1 järgi; 2)
  3. septembril 2023 kallasid menetlusalused isikud üle kalalaeva parda kaks kasti eluvõime kaotanud ahvenaid ja rääbiseid. Nad rikkusid kalapüünise kontrollimise sageduse nõudeid (KPE § 19 lg 1), sest kala hukkus püünises, ja eluvõime kaotanud kala järve tagasiheitmise keeldu (KPS § 10 lg 4 p 2). Sellega panid nad toime KPS § 84 lg 1 ja § 79 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo; 4-24-679 3) 3., 7.,
  4. ja
  5. septembril 2023 käisid menetlusalused isikud nõudmas mõrda nr TA
  6. Püügi kohta esitasid nad Keskkonnaametile teise kalapüügiloa nr TA230110 andmed, varjates kalapüügiloa nr TA230109 alusel püütud kalakoguseid. Sellega panid menetlusalused isikud toime KPS § 77 lg 2 järgi karistatava väärteo. Kaebus
  7. Kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustas menetlusaluste isikute kaitsja, kes taotles väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. Maakohtu otsus
  8. Viru Maakohus tühistas
  9. augustil 2024 kohtuvälise menetleja lahendi ja lõpetas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus mõistis riigilt menetlusaluste isikute kasuks välja valitud kaitsjale makstud tasu. Maakohus märkis järgmist.
  10. S. Šutakile, R. Goršanovile ja R. Pärnale etteheidetav rääbisepüük ei täida KPS § 85 lg 1 objektiivset koosseisu, kuna tegemist ei olnud lõpuleviidud kalapüügiga kalapüügiseaduse tähenduses. Riigikohus on selgitanud, et isikul ei ole kontrolli selle üle, millised kalad võrku ujuvad, ja seega tegutseb kalur võrku vette heites, seda välja tõmmates ja laeva asetades lubatud riski piires. Karistusõiguslik vastutus võib kõne alla tulla selle eest, kui püütud kalad jäetakse vette tagasi toimetamata.
  11. septembril 2023 avastasid menetlusalused isikud mõrrast umbes pool kasti kala, mida nad püüda ei tohtinud, sh mõned rääbised. Nad heitsid need kalad aga tagasi järve. K.A kala ei püüdnud, vaid oli teistega kaasas turistina.
  12. Menetlusaluste isikute tegu ei vasta ka KPS § 84 lg 1 objektiivsetele tunnustele. Kalalaev käis avaveemõrda nr TA230109 nõudmas 3., 7.,
  13. ja
  14. septembril
  15. Kalapüügiseaduses ei sätestata kalapüügivahendi kontrollimise sagedust. S. Šutaki, R. Goršanovi ja R. Pärna kinnitusel oli mõrra ülevaatamine sellise sagedusega septembris normaalne, kala oli püügivahendis elus ja nad heitsid vette tagasi elusa kala. Lisaks on kaheldav, kas kutselised kalurid laseksid kalal mõrras hukkuda. K.A oli kalalaeval üksnes turist ja tal ei olnud kohustust mõrda kontrollida.
  16. Täidetud ei ole ka KPS § 79 lg 2 objektiivne koosseis, kuna ei ole tõendatud, et S. Šutak, R. Goršanov, R. Pärn ja K.A heitsid
  17. septembril 2023 järve tagasi eluvõime kaotanud kalu. Alust ei ole kahelda menetlusaluste isikute ütlustes, et vette tagasiheitmise hetkel oli kala veel elus ja kalu võis kukkuda vette ka mõrra nõudmisel. K.A-le ei saa etteheiteid teha juba seetõttu, et olles teiste kaluritega üksnes kaasas, tema kala ei püüdnud.
  18. Kinnitust ei leidnud ka see, et menetlusalused isikud oleksid rikkunud kalapüügiga seotud andmete esitamise korda ehk pannud toime KPS § 77 lg 2 järgi karistatava väärteo. Tõendeid ei ole selle kohta, et 3., 7.,
  19. ja
  20. septembril 2023 oleks mõrrast saadud kalu, millest Keskkonnaametit ei teavitatud. Ka ei leidnud kinnitust, et S. Šutak, R. Goršanov, R. Pärn ja K.A käisid kõigil nendel päevadel koos mõrdasid kontrollimas. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  21. Keskkonnaamet taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja enda otsuse jõustamist või väärteoasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Kassaatori põhiväited on järgmised.
  22. Rääbise püüdmine keeluajal on tõendatud. Menetlusalused isikud püüdsid kala KPS § 3 lg 1 tähenduses, kuna nende tegevuse tagajärjel kaotasid rääbised eluvõime. 2

(5)4-24-679
  1. Menetlusalused isikud rikkusid ka püügivahendi kontrollimise sageduse nõuet ja kala vette tagasiheitmise keeldu, sest
  2. septembril 2023 heitsid nad vette eluvõime kaotanud kalu. Kohtuotsuses ei ole põhjendatud, miks pidas kohus kaalukamaks menetlusaluste isikute ütlusi selle kohta, et vette lasti tagasi elus kala. Keskkonnaameti inspektorite ütluste ja sündmuskoha vaatlusprotokolli järgi oli osa veepinnal hulpivaid kalu elus ja osa surnud.
  3. Maakohus tõlgendas liiga kitsalt mõistet „kalapüük“, kui leidis, et tõendatud ei ole kalapüügiga seotud andmete esitamise korra rikkumine. Kõik toimingud püügivahenditega (sealhulgas mõrra kontrollimine, kala mõrrast väljavõtmine, mõrra püügilt eemaldamine) on tegevused, mille kohta peab Keskkonnaametile andmed esitama.
  4. Ekslik on ka maakohtu seisukoht, et K.A ei püüdnud
  5. septembril 2023 kala. Tema nimel on sel kuupäeval tehtud kalateade, mille kohaselt püüti kalu OÜ-le Intu Tööd kuuluva kalapüügiloa nr IV2300144 alusel ja ta oli sellele loale märgitud kalurina. Seega osales ta kalurina püügireisil, mille käigus kontrolliti mõrdasid nr TA230109, TA230110 ja IV
  6. Ta ei olnud kalalaeval turist, kes püügitegevusest osa ei võtnud. K.A abistas teisi püügivahendite nr TA230109 ja TA230110 nõudmisel ja pani toime kaastäideviimise kvaliteediga teo.
  7. Kaitsja nõustub kassatsioonivastuses maakohtu seisukohtadega ja palub jätta kassatsiooni rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  8. Kohtuväline menetleja leidis, et S. Šutak, R. Goršanov, R. Pärn ja K.A panid toime KPS § 85 lg 1, § 84 lg 1, §

§ 77lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Maakohus asus vastupidisele seisukohale ja lõpetas väärteomenetluse.

  1. Kolleegium nõustub, et menetlusaluste isikute tegu ei saa kvalifitseerida KPS § 85 lg 1 järgi. Kuna kalapüügiga tegeleval inimesel ei ole kontrolli selle üle, millised kalad võrku ujuvad, siis ei ole kala võrku ujumise ega püügivahendi laeva asetamise hetkel veel tegemist lõpuleviidud kalapüügiga KPS § 3 lg 1 tähenduses. Karistusõiguslik vastutus keelatud kalapüügi eest võib tulla kõne alla siis, kui toimepanija jätab püütud kalad vette tagasi toimetamata. (RKKK 21.03.2016, 3-1-1-3-16, p-d 12– 14) Järelikult saab käesoleval juhul olla rääbiste püüdmiseks ehk objektiivset koosseisu täitvaks teoks üksnes see, kui menetlusalused isikud jätsid rääbised vette tagasi laskmata. Vette tagasilaskmise kohustus kehtib aga üksnes elusa kala kohta. Seda eeskätt põhjusel, et KPS § 10 lg 4 p 2 kohaselt on eluvõimetu kala vette tagasiheitmine keelatud. Väärteoasjas andsid keskkonnainspektorid ütlusi selle kohta, et kontrollimise ajal,
  2. septembril 2023 nägid nad menetlusaluste isikute kalalaeva juures vees eluvõime kaotanud ja surnud rääbiseid.
  3. Lõpetades väärteomenetluse KPS § 84 lg 1, §

§ 77

lg 2 järgi, ei analüüsinud maakohus kohaselt tõendeid ega täitnud otsuse põhistamise minimaalseid nõudeid. Need vead tingivad kohtuotsuse osalise tühistamise ja väärteoasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmise. Väärteoetteheiteid järgemööda käsitledes märgib kolleegium järgmist.

  1. S. Šutakile, R. Goršanovile, R. Pärnale ja K.A-le heidetakse KPS § 84 lg 1 järgi ette kalapüünise kontrollimise sageduse nõuete rikkumist. Seda etteheidet sisustatakse KPE § 19 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmisega. Väärteoprotokolli kohaselt avastasid keskkonnainspektorid
  2. septembril 2023 kontrolli ajal kalalaeva läheduses veest eluvõime kaotanud ja hukkunud kalad.
  3. KPE § 19 lg 1 järgi peab kalur püüniseid kontrollima sellise sagedusega, et see väldiks saagi hukkumist. Maakohus leidis, et rikkumine ei ole tõendatud ja menetlusalustele isikutele ei saa ette 3

(5)4-24-679 heita, et nad kontrollisid mõrda liiga harva, kuna S. Šutaki, R. Goršanovi ja R. Pärna kinnitusel oli septembris mõrra sellise sagedusega kontrollimine tavapärane. Samuti oli nende väitel kala püügivahendis elus, s.o nad heitsid vette tagasi elusa kala. Kohtuotsuses peeti ka kaheldavaks, et kutselised kalurid laseksid kalal mõrras hukkuda. See oleks vastuolus nende huvidega, kuna surnud ja roiskunud kala ei ole võimalik realiseerida.
  1. Kohus jättis aga andmata hinnangu tunnistajate R. O. ja I. V-i ütlustele selle kohta, et mõrra juurde viival liikumisteel oli veepinnal hulpimas elutuid kalu. Surnud kalade leidmine võib viidata KPE § 19 lg 1 rikkumisele. Siiski ei saa üksnes kalade hukkumisest KPE § 19 lg 1 rikkumist järeldada. Kalade hukkumise võisid põhjustada muud looduslikud või inimtekkelised tegurid, mis ei sõltunud menetlusalustest isikutest ega olnud neile ettenähtavad ja millega nad ei saanud arvestada. Seega pidanuks maakohus hindama, kas hoolimata hukkunud kalade leidmisest oli etteheidetava teo ajal valitsenud ilma- ja veeoludes mõrra kontrollimine kolmeteistkümne-päevase vahega objektiivse ex ante-vaatleja seisukohalt kalade hukkumise vältimiseks piisav (vt ka RKKK 04.10.2019, 4-18-5832/18, p 21).
  2. Kui maakohtus leiab tõendamist, et püügivahendi kontrollimise sagedust siiski rikuti, tuleb lahendada küsimus sellest, kes nõuetekohase kontrolli eest vastutas (kellel oli garandiseisund). Maakohtul tuleb välja selgitada, kes ja millisest õiguslikust alusest tulenevalt oli kohustatud püügivahendit piisava sagedusega kontrollima või sellist kontrolli korraldama. Kui garandiseisund oli mitmel isikul, siis tuleb hinnata, kas nende vahel oli tööjaotus, millele tuginevalt (arvestades usalduspõhimõtet) saab osa isikuid vabaneda vastutusest (vt ka RKKKo 13.12.2017, 4-17-1195/22, p-d 8–11).
  3. Järgmiseks on menetlusalustele isikutele ette heidetud eluvõimetute kalade Peipsi järve heitmist. KPS § 10 lg 4 p 2 kohaselt on keelatud vette tagasi heita eluvõime kaotanud kala ja vastutuse sellise tegevuse eest kutselisel kalapüügil näeb ette KPS § 79 lg
  4. Maakohtu hinnangul ei vasta menetlusaluste isikute tegu kõnealuse väärteokoosseisu tunnustele, kuna tõendatud ei ole, et kalad olid eluvõimetud. Kohus märkis, et S. Šutaki, R. Goršanovi ja R. Pärna kinnitusel viskasid nad järve elusa kala ning väärteoasjas ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks vastupidist. Selline põhistus ei ole jälgitav ega rajane väärteoasjas esitatud tõenditel. Maakohus on selle väärteoetteheite käsitlemisel ise kajastanud keskkonnainspektorite I. V-i ja R. O. ütlusi, mille kohaselt hulpis kalalaeva liikumisteel veepinnal umbes poole kasti või kasti jagu nii elus kui ka surnud kalu. Samuti on otsuses välja toodud, et sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt olid vee peal rääbised ja mõned ahvenad, kellest osa enam ei liigutanud. Lisaks on kohus märkinud, et R. O. telefoniga sündmuskohal filmitud videol on näha veepinnal hõbedasi kalu. Asudes seisukohale, et puuduvad tõendid, mis viitaksid eluvõimetute kalade vette tagasiheitmisele, ei pööranud maakohus osutatud tõenditele tähelepanud ega põhjendanud nende kõrvalejätmist. Seega on menetlusaluste isikute ütlused kõrvutamata teiste tõenditega ning tõendeid on hinnatud valikuliselt ja ühekülgselt.
  5. Viimaseks on menetlusalustele isikutele ette heidetud kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise korra rikkumist (KPS § 77 lg 2). Väärteoetteheites kirjeldatud teo ajal kehtis KPS § 61 lg 9 alusel antud Vabariigi Valitsuse
  6. detsembri
  7. a määrus nr 155 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ (edaspidi kord). Selle § 20 lg 1 sätestas, et kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi järvel toimuva kalapüügi korral tuleb Keskkonnaametile esitada sama lõike punktides 1–4 loetletud andmed vähemalt üks tund enne püügilt sadamasse või randa saabumist.
  8. Väärteoprotokolli kohaselt käisid menetlusalused isikud 3., 7.,
  9. ja
  10. septembril 2023 nõudmas avaveemõrda märgistusega nr TA230109, aga esitasid Keskkonnaametile teise kalapüügiloa nr TA230110 andmed ning varjasid kalapüügiloa nr TA230109 alusel püütud kalakoguseid. Põhjendades väärteomenetluse lõpetamist, märkis maakohus, et pole tõendeid, mis kinnitaksid, et 4
(5)4-24-679 nimetatud kuupäevadel saadi mõrrast kala. Samas, maakohus ei selgitanud, millest ta järeldab, et korra § 20 lg 1 kohast teadet ei tule Keskkonnaametile esitada, kui mõrras kala pole.
  1. Maakohtule jäi arusaamatuks, kuidas on kindlaks tehtud, et kõik neli menetlusalust isikut käisid Peipsi järvel kala püüdmas süüdistuses märgitud kuupäevadel. Kohus selgitas, et menetlusaluste isikute ütlustest saab vaid järeldada, et
  2. septembril 2023 püüdsid kala S. Šutak, R. Goršanov ja R. Pärn ning 3.,
  3. ja
  4. septembril käis järvel S. Šutak ja arvatavasti R. Goršanov. Sellest järeldas kohus, et isikute süü pole kinnitust leidnud. Sealjuures refereeris maakohus ka muid tõendeid, kuid jättis need sisuliselt analüüsimata. Miks on välistatud ka S. Šutaki ja R. Goršanovi vastutus, kohus ei põhjendanud.
  5. Väärteoasja uuel arutamisel on maakohtul vaja tuvastada, kas Peipsi järvel kala püüdmisel peab Keskkonnaametile esitama püügiandmed ka juhul, kui saaki ei saadud. Sellele küsimusele jaatava vastuse andmisel tuleb ka kindlaks teha, kas andmete esitamise kohustuse täitmise eest vastutasid kõik mõrra nõudmisel osalenud isikud. KPS § 77 lg 2 etteheidet on sisustatud väärteoprotokollis korra § 20 lg-s 1 loetletud andmete esitamata jätmisega. Seega tuleb sarnaselt käesoleva otsuse punktis 20 tooduga ka selle etteheite osas välja selgitada, kellel oli andmete esitamise kohustus, ja kui selline kohustus oli mitmel isikul, siis kas keegi võis vastutusest vabaneda usalduspõhimõttele tuginevalt.
  6. Maakohtu otsuses on läbivalt välistatud K.A vastutus ebaseadusliku kalapüügi ja kalapüüginõuete rikkumise eest paljasõnaliseks jääva väitega, et
  7. septembril 2023 oli tema laevas turistina ning teda ei olnud kalurina kantud kalapüügiloale, mille alusel sel päeval püügivahendit kontrolliti. Väärteoasja uuesti arutades peab esimese astme kohtus kontrollima, kas K.A siiski osales koos teiste menetlusaluste isikutega kalapüügil. Samuti tuleb vastata küsimusele, kas kutseline kalur vastutab kalapüüginõuete rikkumise eest ka juhul, kui ta faktiliselt osaleb kala püüdmisel, kuid ei ole kantud kalurina püügiloale.
  8. Kohtuväline menetleja kohaldas karistust mõistes KarS § 63 lg-t
  9. Sellest võib järeldada, et ta pidas menetlusalustele isikutele etteheidetavat käitumist tervikuna üheks jätkuvaks teoks, mis vastab mitmele väärteokoosseisule. Uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hinnata ka seda, kas praegusel juhul oli tegemist ühe või mitme teoga. Arvestades reformatio in peius-keelu põhimõtet, ei tohi sellise hinnangu tulemusel aga raskendada menetlusaluste isikute olukorda võrreldes kohtuvälise menetleja otsusega.
  10. Kokkuvõtlikult on maakohtu vead tõendite hindamisel ja materiaalõiguse kohaldamisel viinud väärteomenetluse alusetu lõpetamiseni. See on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena VTMS § 149 lg 1 mõttes. Seetõttu ning juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 1 ja 2, tühistab kolleegium Viru Maakohtu
  11. augusti
  12. a otsuse täielikult.
  13. VTMS § 38 lg 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 186 lg 1 alusel rahuldab kolleegium kaitsja taotluse mõista riigilt menetlusaluste isikute kasuks välja 640 eurot 50 senti valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks. Kaitsja taotluse alusel tuleb see summa tasuda S. Šutaki arvelduskontole X. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.