← Eesti

2-18-187/141

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-18-187 Määruse kuupäev Tartu,

  1. aprill 2025 Kohtukoosseis Eesistuja Vahur-Peeter Liin, liikmed Kalev Saare ja Margit Vutt Kohtuasi Sten Janu ja ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel, kehtetu ärinimi 4K System OÜ) hagi Kerstin Jugansoni ja OÜ Lõuna Farm vastu tehingute tagasivõitmiseks ja tehingute alusel saadu kohtutäiturile üleandmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  2. juuni
  3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kerstin Jugansoni määruskaebus Sten Janu ja ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel) määruskaebus Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus nende Hageja Sten Janu, lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu Hageja ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu Kostja Kerstin Juganson, lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul T.K.Kattoasennus OÜ (OÜ Lõuna Farm õigusjärglane) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  5. juuni
  6. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-187 osas, milles ringkonnakohus jättis Kerstin Jugansoni apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, samuti menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
  7. Rahuldada Kerstin Jugansoni määruskaebus osaliselt. 2-18-187
  8. Rahuldada Sten Janu ja ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel) määruskaebus osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Sten Janu (hageja I) ja ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel, kehtetu ärinimi 4K System OÜ) (hageja II) esitasid
  10. jaanuaril 2018 Harju Maakohtule Kerstin Jugansoni (kostja I) ja OÜ Lõuna Farm (kostja II) vastu hagi, milles palusid tunnistada kehtetuks kostjate vahel
  11. aprillil 2016 ja
  12. septembril 2016 sõlmitud müügilepingud ning kohustada kostjat I andma kohtutäiturile üle kehtetuks tunnistatud müügilepingute alusel saadu 43 200 eurot või alternatiivselt saadu hariliku väärtuse kohtu õiglasel äranägemisel. Lisaks palusid hagejad tunnistada kehtetuks kostjate vahel
  13. mail 2016 sõlmitud toetusõiguste üleandmise tehingu ning kohustada kostjat I andma üle tehingu alusel saadud põllumajandustoetused
  14. a eest 36 488 eurot 79 senti ja
  15. a eest 37 729 eurot 20 senti või alternatiivselt kohtu õiglasel äranägemisel määratud suuruses. Samuti palusid hagejad kohustada kostjat I saadu kohtutäiturile üleandmisega viivitamisel tasuma viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt müüs kostja II kostjale I
  16. aprillil
  17. a 18 maheveist hinnaga 102 eurot 60 senti tükk (käibemaksuta) ja
  18. septembril
  19. a 18 maheveist hinnaga 192 eurot tükk (käibemaksuta). Mahekasvatatud lihaveise harilik väärtus on 1000 eurot (käibemaksuta). Kostja I võõrandas veised kolmandale isikule. Tehinguid ei tehtud turuhinnaga. Kostjad sõlmisid
  20. mail 2016 lepingu, millega kostja II andis kostjale I üle põllumajandusmaa kasutus- ja toetusõigused. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) maksis kostjale I
  21. a 36 488 eurot 79 senti ja
  22. a 37 729 eurot 20 senti. Kostjat II esindas kõikides tehingutes Erik Oltjan, kes on kostja I abikaasa. Kostjad viisid kogu kostja II vara üle kostjale I, kuid kohustused ja kulud jäid kostja II kanda.
  23. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata.
  24. Harju Maakohus rahuldas
  25. juuli
  26. a otsusega hagi osaliselt ja tunnistas kehtetuks kostja I ja kostja II vahel
  27. aprillil 2016 ja
  28. septembril 2016 sõlmitud müügilepingud ning kohustas kostjat I tasuma 43 200 eurot kohtutäiturile. Kohus jättis rahuldamata nõude tunnistada kehtetuks kostjate vahel
  29. mail 2016 sõlmitud toetusõiguste ja kohustuste üleandmise lepingu. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et kostja II võõrandas lihaveised kostjale I alla turuhinna. See, millise hinnaga kostja I veised edasi müüs, ei näita veiste turuväärtust. Veiste väidetav haigus ja halb seisukord on tõendamata. Lihaveiste võõrandamisega alla turuhinna rikuti hagejate huve. Tagasivõitmise ajaline kriteerium on täidetud ja lähikondsus tuvastatud. Hagejad on tõendanud, et maheveiste keskmine turuväärtus on 1000 eurot (käibemaksuta). Seega pidanuks 36 mahekasvatatud lihaveise keskmine müügihind olema kokku 43 200 eurot (käibemaksuga). PRIA toetuse saamise õiguse üleandmine oli tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 mõistes. Kostja I võttis kostjalt II üle kohustuse, mis andis kostjale I aluse saada toetust. Kostjate
  30. mai
  31. a tehing oli rahatu ja vastusoorituseta. Seega kahjustati tehinguga võlausaldajate huve. Samas leidis maakohus, et veenvad on kostja I väited, et kostja II andis kostjale I toetuse saamise õiguse üle seetõttu, et kostja II ise ei oleks toetust saanud või oleks pidanud selle tagasi maksma. Seega ei kahjustatud toetuse saamise õiguse üleandmisega sissenõudjate huve. 2

(5)2-18-187
  1. Kostja I esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
  2. Hagejad vaidlesid kostja I apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
  3. Hagejad esitasid vastuapellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise osas ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
  4. Kostja I vaidles vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
  5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  6. veebruari
  7. a otsusega maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas, ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata.
  8. Hagejad esitasid ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse.
  9. Riigikohus tühistas
  10. oktoobri
  11. a otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
  12. Tallinna Ringkonnakohus peatas
  13. juuni
  14. a määrusega tsiviilasja menetluse ning uuendas menetluse
  15. märtsi
  16. a määrusega. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  17. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  18. juuni
  19. a määrusega apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 643 lg 1 teise lause alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohus jättis ringkonnakohtus ja Riigikohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda ning vabastas kostja I kohustusest tasuda apellatsioonkaebuselt riigituludesse 1000 eurot riigilõivu. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt kustutati kostja II äriregistrist
  20. detsembril
  21. Kostjat II ei ole äriregistris taastatud. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kostja II õigusvõime on lõppenud, kuid leidis, et see ei anna alust jätta hagi läbi vaatamata. Kuivõrd kostja II kustutati äriregistrist
  22. detsembril 2020, siis lõppes tema õigusvõime sellel ajal kehtinud seaduse järgi
  23. detsembril
  24. Äriseadustikust (ÄS) ei tulene, et juba lõppenud äriühingu õigusvõime võiks alates
  25. veebruarist 2023 automaatselt taastuda, kui äriühingul oli kustutamise hetkel vara. Kostja II on lõppenud õigusjärgluseta. Kostja II lõppemine ei anna aga alust jätta hagi läbi vaatamata. Ringkonnakohus leidis, et kostjad I ja II on tehingute kehtetuks tunnistamise nõude osas vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes (RKTKo 18.12.2019, 2-17-14925/50, p 9). Kuna kostja II on vältimatu kaaskostja ja -apellant, siis kostja II lõppemine õigusjärgluseta takistab asja menetlust. Arvestades eeltoodut, jättis ringkonnakohus kaebused läbi vaatamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  26. Kostja I esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse osaliselt tühistada ja teha uue määruse, millega jätta hagi läbi vaatamata, samuti tühistada Harju Maakohtu
  27. juuli
  28. a otsus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oleks ringkonnakohus pidanud jätma hagi TsMS § 423 lg 2 p 1 või p 2 alusel läbi vaatamata. Hagejad on esitanud kohtule hagi tehingute tagasivõitmiseks 3
(5)2-18-187 täitemenetluses. Täitemenetluse seadustiku § 187 lg 1 esimese lause järgi võib sissenõudja esitada hagi tehingu tagasivõitmiseks võlgniku ja tehingu teise poole vastu. Kostjad I ja II on tehingute kehtetuks tunnistamise nõude osas vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes, mistõttu ei ole võimalik hagi menetleda.
  1. Hagejad vaidlevad kostja I määruskaebusele vastu ja paluvad jätta see rahuldamata, kuna kostja I ei ole määruskaebuses vaidlustanud kaebuste läbi vaatamata jätmist.
  2. Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvad ringkonnakohtu määruse tühistada hagejate vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas ning saata tsiviilasi tühistatud osas tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus on jätnud ebaõigesti kohaldamata TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg
  3. Ringkonnakohus ei ole määruses märkinud, mis saab hagejate vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust. Riigilõiv tuleb TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel tagastada. Ringkonnakohus jättis menetluskulude jaotamisel kohaldamata TsMS § 168 lg 2, mis ei näe ette võimalust jätta menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 2 alusel tuleb hagejate ringkonnakohtus ja Riigikohtus kantud menetluskulud jätta kostja I kanda ja kostja I menetluskulud hagejate kanda. Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et hagejad ega kostja I ei vastuta kaebuste läbi vaatamata jätmise eest. Ringkonnakohus oleks saanud kohaldada ka TsMS § 162 lg-t
  5. Kostja I vaidleb hagejate määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
  6. Riigikohus peatas
  7. veebruari
  8. a määrusega selle tsiviilasja menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-23-6802 lõpplahendi jõustumiseni ja uuendas menetluse
  9. detsembri
  10. a määrusega. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada osas, milles ringkonnakohus jättis kostja I apellatsioonkaebuse läbi vaatamata ja jaotas menetluskulud. Asi tuleb tühistatud osas saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Osas, milles ringkonnakohus jättis hagejate apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, on ringkonnakohtu määrus jõustunud. Määruskaebused rahuldatakse osaliselt.
  12. Kolleegium lahendab esmalt kostja I määruskaebuse, milles vaidlustatakse ringkonnakohtu määrust osas, milles ringkonnakohus ei tühistanud maakohtu otsust ja ei jätnud hagi läbi vaatamata. Kuigi kostja I ei ole sõnaselgelt vaidlustanud ringkonnakohtu määrust osas, milles tema apellatsioonkaebus jäi läbi vaatamata, saab tema taotlusest ja põhjendustest järeldada soovi vabaneda tema kahjuks tehtud maakohtu otsusest. Sama eesmärk oli tema esitatud apellatsioonkaebusel, mistõttu saab vaatamata määruskaebuse mõneti vastuolulistele põhjendustele lugeda, et ta on vaidlustanud ringkonnakohtu määruse ka osas, milles ringkonnakohus jättis tema apellatsioonkaebuse läbi vaatamata.
  13. Ringkonnakohus jättis kostja I apellatsioonkaebuse läbi vaatamata põhjusel, et kostja II kui kostja I vältimatu kaaskostja (TsMS § 207 lg 3) kustutati äriregistrist
  14. detsembril
  15. Kostja II ennistati
  16. mail 2024 täiendavaks likvideerimiseks äriregistrisse. Sellega langes ära olukord, kus apellandiks või vastustajaks olev juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta ja see takistab asja edasist menetlust. Kuigi kostja II on
  17. juunil 2024 taaskord registrist kustutatud, toimus see 4
(5)2-18-187 põhjusel, et kostja II ühines T.K.Kattoasennus OÜ-ga. Ühinemise tagajärg on üldõigusjärglus (ÄS § 403 lg 1), mis toob omakorda kaasa menetlusõigusjärgluse TsMS § 209 lg 1 mõttes. Seega on kostja II asemel kostjaks T.K.Kattoasennus OÜ. Eelnevast tulenevalt on ära langenud alus jätta kostja I apellatsioonkaebus läbi vaatamata ja asi tuleb saata ringkonnakohtule kostja I apellatsioonkaebuse sisuliseks läbivaatamiseks.
  1. Kolleegium selgitas käesolevas tsiviilasjas
  2. veebruaril 2024 tehtud määruses, et ühe vältimatu kaaskostja õigusvõime lõppemine ei tähenda igal juhul, et ülejäänud kaaskostjate vastu ei saaks hagi menetleda. Sellises olukorras tuleb hinnata, kas hagiga soovitavat eesmärki on võimalik saavutada vaatamata ühe kostja õigusvõime lõppemisele. Kolleegium selgitas, et kuna praeguses asjas ei ole võimalik tagasivõitmise hagi menetleda üksnes kostja I suhtes, olnuks kostja II äriregistrist kustutamise korral, kui puudub alus kostja II täiendavaks likvideerimiseks või sellekohane taotlus jäetakse rahuldamata, alus jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata (vt RKTKm 05.02.2024, 2-18-187/134, p 11).
  3. Hagejad vaidlustavad ringkonnakohtu määruse osas, milles ringkonnakohus ei tagastanud neile apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu ja jättis apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.
  4. Hagejad on iseenesest õigesti märkinud, et apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmine annab TsMS § 150 lg 1 p 3 järgi aluse apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagastada. Hagejad on aga jätnud tähelepanuta TsMS § 150 lg 4, mille esimese lause järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hagejad ringkonnakohtule vastavat taotlust esitanud. Seetõttu on hagejate määruskaebus selles osas põhjendamatu ning jääb rahuldamata.
  5. Hagejate määruskaebus tuleb määruskaebuse põhjendustest sõltumata rahuldada osas, milles nad heitsid ringkonnakohtule ette seda, et ringkonnakohus jättis apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohtu määrus tuleb menetluskulude jaotuse osas TsMS § 173 lg 3 alusel tühistada põhjusel, et menetluskulude jaotus sõltub kostja I apellatsioonkaebuse sisulise läbivaatamise tulemusest.
  6. Kolleegium märgib lisaks, et äriregistri seaduse (ÄRS) § 60 lg 2 järgi on juriidilise isiku registrist kustutamise tingimuseks mh see, et ta ei osale menetlusosalisena üheski käimasolevas kohtumenetluses, kriminaalmenetluses ega täitemenetluses. Samuti keelab sellises olukorras juriidilist isikut registrist kustutada TsÜS § 45 lg 11 esimene lause (vt ka RKKKm 07.03.2024, 1-23-5055/16, p-d 19 ja 20). Kui juriidiline isik siiski ekslikult kustutatakse registrist ajal, mil ta osaleb menetlusosalisena nt kohtumenetluses, on selline kustutamiskanne vale ja esineb alus selle kande parandamiseks ÄRS § 53 lg 2 ja TsMS § 600 lg 2 esimese lause kohaselt. Kui registripidaja teeb mistahes allikast pärineva teabe alusel kindlaks, et juriidilise isiku kustutamise kanne on vale, siis parandab ta ÄRS § 53 lg 2 alusel kande omal algatusel ja ennistab juriidilise isiku registrisse. ÄRS § 53 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb teavitada kande parandamise kavatsusest kustutatud juriidilist isikut (eelkõige tema viimase teadaoleva seadusliku esindaja kaudu), lähtudes eeldusest, et kanne on ekslik ning juriidiline isik on jätkuvalt õigusvõimeline.
  7. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 kohaselt ringkonnakohtu otsustada sõltuvalt kostja I apellatsioonkaebuse lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.