Obsah (13)

§ 428§ 168§ 162§ 663§ 657§ 659§ 456§ 175§ 477§ 174§ 171§ 178§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 28.03.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-7951 Kohtuasi R.M hagi Muhu Jahi

) § 168 lg 4 alusel, sest hageja on hagist loobunud. Kostja palus hagejalt välja mõista menetluskulud 5365 eurot. Maakohtu määrus 7. Maakohus uuendas 25.11.2025 määrusega menetluse, võttis vastu hageja avalduse hagist loobumiseks ja lõpetas tsiviilasja menetluse

§ 428lg 1 p 3 alusel.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 7769,15 eurot ja viivise. Maakohus tagastas hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. 7.

1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt oli poolte vahel vaidlus selles, kas kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud, ning kelle kanda tuleks jätta menetluskulud. 7.
2. Hagiavaldusest nähtuvalt oli hageja eesmärk hagi esitades kõrvaldada otsus ja seeläbi ka 27.05.2023 otsusega kinnitatud kostja põhikiri, millega moodustati 2 2-23-7951 osakonnad (jahtkonnad) ja loodi hageja arvates puudulik ja vastuoluline regulatsioon. Hageja tõi esile, et 27.05.2023 otsusega kehtestatud põhikirja muudatustes olid eelkõige järgmised puudused:  puudus regulatsioon jahtkondade kindlaksmääramise kohta, sh selles, kuidas ühte jahtkonda teisest eristada, kes ja millisel alusel jahtkonda kuuluvad;  põhikirjast ei selgu, mis on jahtkondade ja jahtkonda kuuluvate isikute õigused ja kohustused;  põhikirjas pole seaduse nõuete kohaselt nimetatud jahtkondade organeid. 7.
3. Menetluse ajal 26.05.2024 toimunud Muhu Jahiseltsi üldkoosolekul võeti vastu uues sõnastuses põhikiri, mis muu hulgas sisaldab osakondade (jahtkondade) regulatsiooni, nende moodustamist, jahtkonna liikmeks astumist, jahtkondade territoriaalset jaotust ning jahtkonna organite tegevust. Uues põhikirjas on muu hulgas kehtestatud järgmised muudatused seoses juhtkondadega:  Põhikirja p-s 2.2 on sätestatud, et kostja liikmeks astumise avalduses tuleb märkida, millisesse jahtkonda soovitakse kuuluda.  Põhikirja p-s 2.4 on antud kostja liikmetele õigus taotleda jahtkonna vahetamist.  Põhikirja p-s 2.13 on märgitud, et liikmete nimekirjasid peetakse iga jahtkonna kohta eraldi.  Põhikirja
4. peatükk kannab pealkirja „JAHTKOND“ ning seal on toodud jahtkondasid puudutav regulatsioon.  Põhikirja p-s 4.1 on kehtestatud jahtkondade territoriaalne jaotus.  Põhikirja p-s 4.3 on märgitud jahtkonna organid: jahtkonna koosolek (MTÜS mõttes „osakonna üldkoosolek“) ja jahtkonna vanem (MTÜS mõttes „osakonna juhatus“). Samuti on sätestatud organite kohustused.  Põhikirja p-s 4.4 on toodud jahtkonna koosoleku pädevus.  Põhikirja p-s 4.5 on toodud jahtkonna vanema kohustus kutsuda kokku jahtkonna koosolek vähemalt kord aasta. 7.
5. Maakohus nõustus hagejaga selles, et kõik eeltoodud muudatused, mis seoses jahtkondadega kostja uues põhikirjas 26.05.2024 otsusega kehtestati, likvideerisid need puudused, millele hageja oma hagiavalduses viitas. Uues põhikirjas on olemas regulatsioon jahtkondade territoriaalse jaotuse kohta (st kuidas neid üksteisest eristada) ning kuidas toimub kostja liikmete jaotumine jahtkondadesse, jahtkondade ja jahtkonda kuuluvate liikmete õiguste ja kohustuste kohta ning jahtkondade (osakondade) organite kohta. 7.
6. Maakohtu hinnangul saavutas hageja kostja uue põhikirja kehtestamisega hagiga taotletud eesmärgi (kõrvaldada varem kehtinud põhikirja redaktsioon). Kostja võttis 27.05.2024 üldkoosolekul vastu uue põhikirja, mille tõttu ei kehti enam 26.05.2023 kehtestatud põhikirja muudatused. Seda saab pidada hageja nõude rahuldamiseks

§ 168tähenduses.

7.6. Kuivõrd kohtuvaidluse põhjustas kostja, jättis maakohus menetluskulud

§ 168lg 5 alusel kostja kanda.

Kohtu hinnangul ei esinenud erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust jätta menetluskulud

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

7.

1. Maakohus pidas hageja esindaja ajakulu põhjendatuks 33 tunni ulatuses, vähendades ajakulu kostja 09.08.2023 hagivastusega tutvumisele 1 tunni võrra ja 13.02.2024 eelistungile ettevalmistusele 1 tunni võrra. Hageja lepingulise esindaja 3 2-23-7951 tunnitasu 190 eurot (käibemaksuta) ei ületanud maakohtu hinnangul keskmist sarnase õigusteenuse turuhinda. Seega olid hageja õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud 7559,15 euro (sh käibemaks) ulatuses. Kostjal tuleb hagejale hüvitada ka tagastamisele mittekuuluv riigilõiv 210 eurot. Määruskaebus
2. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse ja suuruse kindlaksmääramise osas ning teha uue määruse, millega jätta menetluskulud hageja kanda ja määrata kindlaks ja mõista kostja kasuks hagejalt välja menetluskulude hüvitis 5365 eurot ja viivis. 8.
3. Maakohus kohaldas menetluskulude jaotuse määramisel ebaõigesti

168 lg-d 4 ja 5, jättes menetluskulud kostja kanda.

§ 168

lg-tes 4 ja 5 sätestatud erandi kohaldamise eelduseks on, et kohtumenetluse jooksul on hageja saavutanud hagiga taotletud eesmärgi ja selline eesmärk on saavutatud kostja tegevuse tulemusena. Kostja hinnangul ei ole kumbki eeldus täidetud. 8.

1. Hageja taotles hagis kostja liikmete 27.05.2023 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist ja alternatiivselt tühisuse tuvastamist. Hageja eelnimetatud eesmärki ei saavutanud. Kõnealune üldkoosoleku otsus on endiselt kehtiv. Kui hageja eesmärgiks oli kõrvaldada 27.05.2023 põhikirjas väidetavad puudused või täiendada 27.05.2023 põhikirja, siis hagi taotlused olid vastuolus nende eesmärkidega. Isegi, kui nõustuda hagejaga, et hageja haginõude täitmiseks saab lugeda 27.05.2023 põhikirja muutmist, siis põhikirja ei ole muudetud vastavalt hageja taotletule või muudeti väga väikses ulatuses. Hageja tugines hagis otsuse tühisusele tulenevalt koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisest, kuid kostja ei ole väidetavaid koosoleku kokkukutsumise korraga seonduvaid rikkumisi kõrvaldanud, kuna seda tagantjärele ei ole võimalik teha. Hageja põhistas kehtetuks tunnistamise nõuet hagis kolme väidetava rikkumisega, millest kaks hageja etteheidetavat väidetavat rikkumist esineb ka 27.05.2024 põhikirjas. Seega enamik hageja etteheidetavatest vastuoludest on kostja 27.05.2024 põhikirjaga kõrvaldamata. Seetõttu ei ole hageja 27.05.2023 põhikirja muutmise läbi saanud enda soovitud eesmärki saavutada. Maakohtu järeldus on selles osas ebaõige. 8.
2. Kui hageja eesmärk oli kõrvaldada 27.05.2023 põhikirjas väidetavad puudused, siis sellist eesmärki ei ole võimalik saavutada kostja tegevuse tulemusena. Kostja põhikirja muutmine ei ole kostja (s.o juhatuse) võimuses, kuna mittetulundusühingu põhikirja muutmise üle otsustavad kostja liikmed. Kostjal (s.o juhatusel) ei ole võimalik põhikirja muuta. 8.
3. Kuivõrd

§ 168

lg-tes 4 ja 5 sätestatud eeldused menetluskulude kostja kanda jätmiseks ei ole täidetud, pidanuks kohus jätma poolte menetluskulud hageja kanda. Hagejal oli võimalik esitada vaidlusalusel üldkoosolekul 27.05.2023 põhikirja täiendusettepanekud või teha põhikirja täiendusettepanekud üldkoosoleku järgselt. Hageja seda võimalust ei kasutanud. Menetluskulude kandmine kostja poolt on ebaõiglane ka tulenevalt asjaolust, et näiliselt

§ 168

lg-tes 4 ja 5 järgne olukord on tekkinud hageja menetlusõiguste kuritarvitamisest ja pahausksest käitumisest. 8.

1. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku 7559,15 eurot. Tegemist ei olnud keeruka vaidlusega, vaid üksnes vähese mahu ja kestusega menetlusega, milles hageja ei esitanud rohkelt mahukaid ja keerukat analüüsi eeldavaid dokumente. Samuti olid hageja menetlusdokumendid sisuliste argumentide koha pealt teatud 4 2-23-7951 määral ennast kordavad. Võttes arvesse asja lihtsust, ei ole ka põhjendatud esindaja tunnitasu 190 eurot. Kostja hinnangul on põhjendatud ja vajalikuks kuluks maksimaalselt 5000 eurot. Menetluse edasine käik
2. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on menetluskulude jaotuse, kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 12. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu määruse üksnes menetluskulude jaotuse, kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas. Kumbki pool ei ole maakohtu määrust vaidlustanud osas, millega maakohus võttis vastu hagist loobumise ja lõpetas asja menetluse ning tagastas hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Maakohtu määrus on

§ 456lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 alusel jõustunud resolutsiooni p-de 1–3 osas.

13. Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 18), millesse kõrgema astme kohus võib sekkuda vaid siis, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetluskulude jaotamisel diskretsioonipiire. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul asjaolusid arvesse võttes põhjendatult jätnud menetluskulud kostja kanda

§ 168lg 5 alusel.

13.1. Kui hageja loobub hagist, kannab ta

§ 168

lg 4 järgi kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja

§ 168lg 5 järgi hageja menetluskulud.

13.2. Riigikohus on leidnud, et kui hageja pöördus enne haginõudest loobumist oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult (kostja on hageja nõude rahuldanud), siis kannab kostja loobutud nõude senise menetlemisega seotud kulud (RKTKm 10.06.2020, 2-18-17703, p 11.2). Hagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta üritab hagiga saavutada, ning kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on

§ 168

lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (RKTKm 09.03.2016, 3-2-1-182-15, p 13; RKTKm 15.05.2013, 3-2-1-55-13, p 13). 13.3. Hageja hinnangul on kostja tema nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja eesmärk oli kõrvaldada otsus, et kaotada 27.05.2023 otsusega kinnitatud kostja põhikirja kehtivus. Maakohus analüüsis 27.05.2023 üldkoosoleku otsusega kinnitatud põhikirja ja 26.05.2024 üldkoosoleku otsusega kinnitatud põhikirja ning leidis põhjendatult, et osas, 5 2-23-7951 milles hageja tegi hagiavalduses 27.05.2023 põhikirjale etteheiteid, on 26.05.2024 põhikirjas sisse viidud muudatused. Maakohus leidis õigesti, et uue põhikirja kehtestamisega saavutas hageja hagis taotletud eesmärgi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 13.

1. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja ei ole hagis taotletud eesmärki saavutanud, kuna 27.05.2023 otsus põhikirja kinnitamise kohta on endiselt kehtiv. Hageja saavutas oma eesmärgi seeläbi, et 26.05.2024 üldkoosoleku otsusega kinnitati uus põhikiri sellises redaktsioonis, mis kõrvaldas hageja viidatud puudused senises põhikirjas. 13.
2. Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse väitega, et hagi eesmärk täideti eriti väikeses ulatuses. Hageja tõi hagis esile, et 27.05.2023 otsusega kinnitatud põhikirjas on jahtkondasid puudutav regulatsioon puudulik. Kostja uues 26.05.2024 otsusega kinnitatud põhikirjas on täpsustatud jahtkondade regulatsiooni, sh nende moodustamist, liikmeks astumist, jahtkondade piire ja jahtkondade organite tegevust. Hageja on hagist loobumise avalduses kinnitanud, et kostja on 26.05.2024 üldkoosolekul uue põhikirja vastuvõtmisega tema nõude rahuldanud. Ringkonnakohtu hinnangul saab siinsel juhul kohtumenetluse ajal kostja 26.05.2024 üldkoosolekul otsuse vastuvõtmist, millega muudeti hageja osundatud puuduste osas kostja põhikirja, pidada hageja nõude rahuldamiseks

§ 168tähenduses.

13.

1. Põhjendatud ei ole määruskaebuse väide, et hageja soovitud eesmärki ei ole võimalik saavutada kostja tegevuse tulemusena, kuna põhikirja muutmise üle otsustavad kostja liikmed. Üldkoosoleku otsuse tühise tuvastamise või kehtetuks tunnistamise nõue esitatakse mittetulundusühingute seaduse § 241 lg 1 või § 24 lg 1 alusel mittetulundusühingu, mitte tema juhatuse ega liikmete vastu.
2. Kostja on vaidlustanud maakohtu määruse ka menetluskulude kindlaksmääramise osas. 14.1.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (

§ 174lg 8).

14.2. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastavalt

§ 175

lg-le 1 piisavalt põhjalikult kontrollinud ja analüüsinud hageja lepingulise esindaja töö mahtu ning sellest tulenevalt õigesti vähendanud toimingute ajakulu maakohtu määruses märgitud ulatuses ja mõistnud välja põhjendatud ja vajaliku õigusabikulu. Kuna kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus hageja lepingulise esindaja osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud, puuduvad alused maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja tulenevalt

§-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. 6 2-23-7951 14.

1. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et tegemist ei olnud õiguslikult keeruka ja üleliia mahuka vaidlusega. Samas on mõlemad pooled esitanud mitmeid menetlusdokumente, mille osas vastaspool pidi seisukoha esitama, ja asjas korraldati eelistung. Kostja ei ole sisustanud määruskaebuses enda väidet, mille kohaselt on tema hinnangul hageja põhjendatud ja vajalik kulu maksimaalselt 5000 eurot, jättes täpsustamata, millised hageja menetlustoimingud ei ole põhjendatud ega vajalikud või millise menetlustoimingu ajakulu on ülepaisutatud. Toimiku materjale ja menetluskulude nimekirja kõrvutades ei saa järeldada, et hageja oleks teinud põhjendamatuid toiminguid või kulutanud menetlusdokumentide koostamisele aega ülemääraselt. See, et kostja maakohtu hinnanguga menetlustoimingute põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta ei nõustu, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks. Ringkonnakohtu hinnangul on mõistlik ja turuhinnale vastav vandeadvokaadi tunnitasu 190 eurot (käibemaksuta) ning põhjendatud ei ole praegusel juhul tasumäära vähendada vaidluse sisust tulenevalt, nagu kostja taotleb. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 14.
2. Arvestades, et kostja määruskaebus jäi rahuldamata, tuleb määruskaebemenetluse kulud jätta

§ 171lg 1 hageja kanda.

Vastavalt

§ 174

lg-le 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud määruskaebemenetluses. 14.5. Hageja esitas vastuses määruskaebusele menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on talle määruskaebemenetluses õigusabiteenust osutatud kokku 3 tunni 35 minuti ulatuses: määruskaebusega tutvumine (35 minutit, 142,50 eurot) ja seisukoha koostamine (3 tundi, 570 eurot). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on teenust osutatud tunnihinnaga 190 eurot (käibemaksuta). 14.6.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale. 14.7.

§ 175

lg 1 alusel esindatava huvides toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 24.01.2024, 2-21-9796, p 18). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb ka määruskaebusmenetluses pidada advokaadist esindaja tunnitasu 190 eurot mõistlikuks. 14.8. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse ja sellele esitatud vastuse sisu ja mahtu arvestades hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud ning ajakulu põhjendatud ja vajalikud. Siiski tuleb hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada, et osaliselt on hageja vaidlustanud ka maakohtu kindlaks määratud menetluskulusid, millega seonduvaid kulusid

§ 178lg 4 järgi ei hüvitata.

Arvestades, et hageja vastus kostja määruskaebusele sisaldab väiteid hinnanguliselt 3/4 osas menetluskulude jaotuse ja 1/4 osas menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise kohta, on põhjendatud rahuldada hageja menetluskulude hüvitamise taotlus osaliselt. 14.

1. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus hageja määruskaebemenetlusega seotud menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks 712,50 eurot (käibemaksuta), 7 2-23-7951 millest mõistab kostjalt hageja kasuks välja 3/4 ehk 534,38 eurot (s.o osa, mis vastab menetluskulude jaotuse vaidlustamisele). 14.
2. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal

§ 177

lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. 15. Määruskaebemenetluse menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab

§ 178

lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib

§ 178

lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 8