← Eesti

2-25-1832/4

Obsah (10)§ 394§ 416§ 407§ 444§ 173§ 174§ 162§ 175§ 200§ 177

2-25-1832 KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 05. märts 2025 Tsiviilasja number 2-25-1832 Tsiviilasi

§ 394

ja

§ 416

) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 630 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 03.02.2025 Viru Maakohtule hagi V. M. vastu põhivõlgnevuse 8 083.61 eurot, intressi 394.40 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2 552.01 eurot ja edaspidiste viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt AS I (edaspidi märgitud kui esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 22.03.2021 tarbijakrediidilepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 9 280 eurot. Leping on kostja poolt digitaalselt allkirjastatud 22.03.
  2. Lepingu nr põhitingimuste kohaselt on krediidi kulukuse määraks 16.47%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 9 280 eurot, intressimäära 13,9%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 20.03.2027, osamaksete arvu 72 kuud, laenulepingu sõlmimise tasu 185.60 eurot, igakuine lepingu haldustasu 2.50 eurot, kooskõlas VÕS § 404 lg-ga
  3. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 06.10.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le
  4. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga, s.o 06.10.2022 oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o 10.07.2022, 10.08.2022, 10.09.2022 osamaksetega. 27.07.2022 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 20.10.
  6. Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 9 280 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 20.04.2021 – 20.03.
  7. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 1 196.39 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 8 083.61 eurot (9 280 - 1 196,39). 2

(5)2-25-1832
  1. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 13,9% aastas, s.o 3,58 eurot päevas. Kostjal on intressivõlgnevus alates
  2. osamaksest, s.o 20.07.2022 kuni ülesütlemiseni, s.o 27.10.2022 summas 394,40 eurot. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 394.40 eurot.
  3. Vastavalt 22.03.2021 sõlmitud laenulepingule ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 2.50 eurot kuus. 20.07.2022.a. laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 20.07.2022 – 20.10.2022 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 10,00 eurot. Tulenevalt eeltoodust on laenuhaldustasu võlgnevus summas 10 eurot.
  4. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja sissenõudekulude summa 50 eurot kujunemine: 31.10.
  5. a esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot; 08.11.
  6. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 23.11.
  7. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.
  8. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 8 083,61 eurot lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates, s.o 28.10.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 03.02.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 13,9% aastas, s.o 0,04% päevas kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.
  9. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 2 552.01 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt, s.o 8 083.61 eurolt kuni sellekohase tasumiseni alates 4.02.2025 lepingujärgses viivisemääras, s.o 13,9% aastas.
  10. Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 403¹ lg 1 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Hageja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 403⁴ lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Tulenevalt KAVS § 49 on krediidiandjal kohustus kontrollida laenutaotleja sissetulekut ning veenduda tema maksevõimekuses. Muu hulgas kontrollib laenuhaldur analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsuseni. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Otsuse tegemisel lähtus esialgne võlausaldaja kostja pangakonto väljavõttelt saadud andmetest: otsuse tegemisel kasutati kinnitatud sissetulekuid (1 100 eurot) ja kohustusi (350 eurot), mis kehtivad kuni 14.05.
  11. Võttes arvesse, et kostja sissetulek oli 1100 eurot kuus ja muud finantskohustused 350 eurot kuus, jäi kostjale peale laenu väljastamist kätte 552.09 eurot 3
(5)2-25-1832 igapäevasteks majandamiskuludeks. Seega jäi kostjale kätte 50% tema igakuisest sissetulekust ning seega oli kostja krediidivõimeline.
  1. Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 8 083.61 eurot, intressi 394.40 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2 552.01 eurot ja viivise alates 04.02.2025 kuni põhinõude summas 8 083.61 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 13,9% aastas. Lisaks palub hageja välja mõista menetluskulud summas 1 262.50 eurot, sh riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulud 422.50 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
  2. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega. MENETLUSE KÄIK
  3. Viru Maakohus võttis 04.02.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohtudokumendid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 12.02.
  4. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub

§ 407lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

12.

§ 407

lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja I AS-i vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. 13. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 11 090.02 euro (sh põhivõlgnevus 8 083.61 eurot, intress 394.40 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 2 552.01 eurot) ulatuses. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis alates 04.02.2025 kuni põhinõude summas 8 083.61 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 13,9% aastas, kuid mitte rohkem kui 8 083.61 eurot. 14.

§ 444lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. MENETLUSKULUD 4

(5)2-25-1832 15.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 16. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 840 eurot ja õigusabikulud 422.50 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus.

Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hagejale on osutatud õigusabi 2.5 tunni ulatuses. Hageja poolt toodud andmetel osutab hageja poolt volitatud esindaja Julianus Inkasso teenust 169 eurot tunnis, millele käibemaksu ei lisandu. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 2.5 tunni ulatuses, so summas 422.50 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja poolt kohtule esitatud standardne hagiavaldus on sisuliselt küll 10-l leheküljel, millele on lisatud sõlmitud leping, ülesütlemise teatis, menetluskulude nimekiri, volikiri ja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid, kuid hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega.

§ 200

lg 1 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulud hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 2.5 tunni mahus mõistlikud ja on põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise, trafaretse hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 1.5 tundi. Tulenevalt hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas esitatud andmetest, on hageja esindaja tunnihind 169 eurot tund. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 253.50 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 03.02.2025 summas 840 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1 093.50 eurot, s.h riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulud 253.50 eurot. 17.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 18. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.