Obsah (11)

§ 121§ 4231§ 74§ 75§ 78§ 28§ 29§ 24§ 16§ 56§ 423

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohus 20. veebruar 2025, Viljandi kohtumaja, Viljandi, Posti 22 Kriminaalasja number 1-24-5826 (kohtueelses menetluses nr 24

§ 121

lg 2 p 3 järgi üldmenetluses Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav Kevin Kreedemann (isikukood: 50006116041; elukoht: , XXX-i ; töökoht: XXX ; karistatus: varem kriminaalkorras karistatud: 1) Tartu Maakohtu 11.11.2021.a. otsusega

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi tingimisi vangistusega 1 aasta 28 päeva, 2-aastase katseajaga; 2) Tartu Maakohtu 16.11.2020 otsusega

§ 4231

järgi tingimisi vangistusega 3 kuud, 1-aastase katseajaga; tõkend: ei ole kohaldatud) Kaitsja vandeadvokaat Otto Preem (riigi õigusabi korras) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 309 lg 3, § 311, § 312, § 313, kohus otsustas: 1. Tunnistada Kevin Kreedemann süüdi karistusseadustiku (

) § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Kevin Kreedemannile katseaeg 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud ning mõistetud vangistust 2 aastat 6 kuud ei pöörata täitmisele, kui Kevin Kreedemann ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX-i; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Kevin Kreedemannile katseajaks

§ 75

lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või sellega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

§ 78

p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 20.02.

2. Kriminaalmenetluse kulude osas: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista süüdimõistetult Kevin Kreedemannilt riigi tuludesse menetluskuludena 2583,16 eurot: s.h sundraha 1329 eurot ja riigi õigusabi tasu 1254,16 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata riigi tuludesse väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud summas 2583,16 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava menetluskulu osa 215,26 eurot tasumistähtaeg on kuu
3. kuupäev. Tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99925700004793 ning selgituse „Kevin Kreedemann, otsus nr 1-24-5826, menetluskulu“. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Rahuldada vandeadvokaat Otto Preemi kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Valga Advokaadibüroo kasuks 1051,64 eurot (s.h käibemaks 189,64 eurot) vandeadvokaat Otto Preemi poolt Kevin Kreedemanni kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
4. Asitõendid ja salvestised: DVD-R plaat häirekeskuse kõnega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja toimiku juurde. Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, kes kohtuotsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamisest soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleis
5. märts 2025.a. Apellatsiooniõigusest loobumisel jõustub käesolev kohtuotsus ilma asjaolusid kirjeldamata ja põhjendusteta. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
6. Süüdistus ja kvalifikatsioon Kevin Kreedemanni (Kreedemann) süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud Tartu Maakohtu 11.11.2021 kohtuotsusega

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi, lõi 27.06.2024 kella 12.40 paiku XXX talus B.X-ist korduvalt käte ja jalgadega näopiirkonda. Peale löömist viskas Kevin Kreedemann kannatanu kasutuses oleva mopeedauto Ligier reg.märgiga XXXX vasakpoolse tagumise akna kiviga katki. Seejärel võttis kannatanu katkise telliskivi enda kätte, mille peale võttis Kevin Kreedemann vöö vahelt välja lahtikäiva noa ning tegi sellega kannatanu suunas kolm lööki. B.Xil õnnestus noalöökide eest ära põigelda. Oma tegevusega põhjustas Kevin Kreedemann kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused, s.o otsmikule marrastused ja turse ninale ning varalist kahju auto akna lõhkumisega 200 eurot. Seega pani Kevin Kreedemann toime

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis oli toime pandud korduvalt.

1. Menetluse käik, kohtus uuritud tõendid ja kohtumenetluse poolte seisukohad 2.
2. Tartu Maakohtu 22.11.2024 määrusega nr 1-24-5826 jäeti kannatanu B.X-i tsiviilhagi Kevin Kreedemanni vastu varalise kahjuhüvitise 200 eurot nõudes käiguta ja määrati tähtaeg tsiviilhagis puuduste kõrvaldamiseks. Tartu Maakohtu 12.12.2024 määrusega nr 1-24-5826 jäeti kannatanu B.X-i tsiviilhagi menetlusse võtmata ja läbi vaatamata, kuna kohtu määratud tähtajaks kannatanu tsiviilhagis puudusi ei kõrvaldanud. 2.
3. Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi isikulisi tõendeid: ristküsitluse vormis kuulati üle kannatanu B.X ning süüdistatav Kevin Kreedemann. Kohtuliku uurimise käigus avaldatud ja uuritud kirjalikeks tõenditeks olid: - nõudekiri SA Viljandi Haiglale ja vastus nõudekirjale - epikriis nr VH-EP24-33415, kannatanu nõusolek terviseandmete avaldamiseks (tl 41-47); - sõiduki vaatlusprotokoll koos fotodega (tl 48-52); - asitõendi vaatlusprotokoll ja selle lisana salvestis DVD-R plaat (tl 55-58); - õiend koos fototabeliga (tl 53-54); - karistusregistri õiend ja kohtuotsused (tl 59-70); - väljatrükk Maksu- ja Tolliameti maksukohuslaste registrist ja teatis keskmise päevasissetuleku kohta (tl 71-72); - tunnistaja E.S-i ülekuulamise protokollid (tl 77-80); 3 - taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ning riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrus (tl 73-76). 2.
4. Poolte seisukohad: Prokurör leidis, et Kevin Kreedemanni käitumises esinevad kuriteo koosseisu objektiivsed tunnused ja subjektiivse külje osas pani Kevin Kreedemann kuriteo toime otsese tahtlusega. Tema tegu on õigesti kvalifitseeritud ning teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Prokurör taotles Kevin Kreedemanni süüditunnistamist

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja karistamist vangistusega 2 aastat 6 kuud.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Kevin Kreedemann ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid

§ 75lg 1 ja lg 2 p 8 alusel.

Samuti taotles prokurör Kevin Kreedemannilt välja mõista menetluskuludena riigi õigusabi tasu ning sundraha. Menetluskulude tasumine määrata ositi ühe aasta jooksul. Süüdistatav Kevin Kreedemann end temale inkrimineeritud kuriteos

§ 121

lg 2 p 3 järgi süüdi ei tunnistanud kinnitades, et ta ei ole seda tegu toime pannud. Ta lõi kannatanut ühel korral nina ja otsmiku piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused, kuid kannatanut lõi ta enesekaitseks, kuna kannatanu tahtis teda kividega visata. Kevin Kreedemann eitas kohtuistungil kannatanu kasutuses olnud mopeedauto akna lõhkumist ning kannatanu suunas noalöökide tegemist. Süüdistatava kaitsja leidis avakõnes, et tema positsioon on piiritletud süüdistatava positsiooniga ja kuna süüdistatav eitab süüdistust, siis kaitsja positsioon on seda seisukohta toetada. Kohtuvaidluses märkis kaitsja, et kuigi süüdistatav kohtuistungil süüdi ei tunnistanud, siis ristküsitlusel andis ta ütlusi, milles möönis konflikti alustamist kannatanuga ja viimase löömist ühe korra rusikaga näkku ning löögi tagajärjel tervisekahjustuste tekkimist. Sisuliselt võttis süüdistatav süüdistuse õigeks, samas on ta rääkinud seda, et ta lõi kannatanut sellepärast, et kannatanu võttis eelnevalt kätte telliskivid ja seetõttu ta end süüdi ei tunnistanud. Objektiivselt vaadates on koosseis ilmselt täidetud. Kaitsja hinnangul auto aknaklaasi purustamise ja noaga löögiliigutuste tegemise osas esinevad põhjendatud kahtlused. Kaitsja ei nõustu prokuröri poolt taotletud karistusega ja leiab, et kohaldatavat karistusmäära ja katseaega tuleks olulisel määral vähendada. 3. Kohtu seisukoht süüdistuse osas 3.1.

§ 121

lg 2 p 3 sätestab, et teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud korduvalt karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Seega on

§ 121

lg 2 p 3 kohaselt kriminaalkorras karistatav nii teise isiku tervise kahjustamine kui ka tema kehaline väärkohtlemine valu tekitaval viisil, kui see on toime pandud korduvalt. 3.2. Süüdistatavale Kevin Kreedemannile esitatud süüdistus

§ 121

lg 2 p 3 järgi seisneb nii kannatanu tervise kahjustamises kui ka kannatanu suhtes valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, mis oli toime pandud korduvalt. 3.3. Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et Kevin Kreedemann tuleb

§ 121lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuses süüdi tunnistada.

Eeltoodud seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. 3.

1. Kohus märgib, et arutatava kriminaalasja keskne vaidlusküsimus seisneb selles, mitu korda ja millega süüdistatav kannatanut lõi ja kas süüdistatava poolt kannatanu löömine toimus enesekaitse eesmärgil ning kas kannatanu B.X-i ja süüdistatava Kevin Kreedemanni ütlusi saab pidada usaldusväärseks tõendiks. 4 Kohtupraktikas on tõdetud (RKKK 21.12.2015 nr 3-1-1-100-15 p 16-17), et tõendi tunnistamine usaldusväärseks tähendab peamiselt kohtu veendumust, et see tõend kajastab uuritava kuriteo tunnust ja et seda kajastust on võimalik kriminaalmenetluses ka taas esitada. Riigikohtu kriminaalkolleegium on ütluste kui isikulise tõendiallika usaldusväärsust seostanud näiteks ütluste andja isikuomaduste ja tajumise asjaolude ning ütluste detailsuse, selguse ja elulise usutavusega. Samuti on oluline arvesse võtta ütluste andmise asjaolusid ja seda, kas antud ütlused süüstavad või võivad süüstada isikut ennast ning kas ütluste andja on ütluste sellisest tähendusest teadlik. Tõendi usaldusväärsust saab põhjendada ka selle kaudu, kuidas see riimub teiste tõenditega. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. veebruari
3. a otsus asjas nr 31-1-89-12, p 14 koos edasiste viidetega ja
4. mai
5. a otsus asjas nr 3-1-1-131-13, p 13). 3.
6. Kannatanu B.X-i ütlustest (tl 29p-33) nähtub, et 2024.a. suvel ühel päeval ennelõunasel ajal külastas ta oma tuttavat E.S-i tema talus XXX et kokku leppida muruniitmise teenuses. Sel ajal, kui kannatanu vestles E.S-iga talus olevas paviljonis, tuli nende juurde süüdistatav Kevin Kreedemann, kes ütles kannatanule, et kannatanu peab E.S-i talust varem ära minema kui süüdistatav. Kuna kannatanu selle peale midagi ei öelnud, siis asus süüdistatav kannatanu suhtes füüsilist vägivalda tarvitama, sealjuures peksis kannatanut rusikate ja jalgadega ning väänas kannatanu jalgu. Kannatanu oli tema peksmise ajal diivanil pikali ja üritas end süüdistatava löökide eest kaitsta. Süüdistatava löögid tabasid kannatanut näkku ja pähe ning kannatanu sai marrastusi nina piirkonda, otsmikule ja pealaele. Löökide tagajärjel kaasnesid kannatanule verejooks ninast ning tugevad peavalud, mis lõpptulemusena kestsid nädal aega. Pärast kannatanu peksmist süüdistatav lahkus paviljonist võttis telliskivi ja ütles kannatanule, et lõhub kannatanu mopeedauto ära. Kannatanu läks süüdistatavale järele võttes kumbagi kätte poolikud telliskivid, et kaitsta ennast või autot. Seejärel nägi kannatanu, kuidas süüdistatav lõi mopeedauto vasakpoolse tagumise küljeklaasi telliskiviga katki. Pärast seda lähenes süüdistatav kannatanule, tal oli käes taskunuga, millega tegi kannatanu suunas kolm löögiliigutust. Kannatanu viskas kivid käest maha ning taganedes kukkus viinamarjaistanduse traatidesse. Seejärel jooksis kannatanu kiiruga mopeedauto juurde ja sõitis sündmuskohalt minema. Ta teatas sündmusest politseile. Politsei ja kiirabiga kohtus kannatanu XXX. Kohtu hinnangul on kannatanu B.X-i ütlused detailsed, selged ja eluliselt usutavad. Kannatanu ütlused tema ründamise kohta süüdistatava Kevin Kreedemanni poolt süüdistuses märgitud ajal ja kohas haakuvad kannatanu poolt häirekeskusele tehtud telefonikõne faili s.o asitõendi vaatlusprotokollist 01.10.2024 ja kõne salvestisest nähtuvate asjaoludega (tl 55-58). Viidatud tõenditest nähtub, et kannatanu helistas häirekeskusse 27.06.2024.a. kell 12.46 mobiiltelefonilt XXX ja teatas, et teda ründas tema naaber XXX - Kevin Kreedemann. Kannatanu teatas häirekeskusele, et läks XXX sõbrannaga juttu ajama ja siis ilmus Kevin Kreedemann nurga tagant välja. Ta tuli kannatanule kallale ja lõhkus tema mopeedauto klaasi ära. Kannatanul on nina vigastatud ja soovib kiirabi. Süüdistuses märgitud ajal kannatanu kasutuses olnud mopeedautole tekitatud kahjustused on tõendatud 27.06.2024.a. koostatud sõiduki vaatlusprotokolli ja lisatud fotodega, millest nähtub, et mopeedauto Ligier registreerimisnumbriga XXXX vasakpoolne tagumine aken on purunenud (tl 48-52). Ühtlasi kinnitab eelmärgitud tõend kannatanu ütluste usaldusväärsust, tema kasutuses olnud mopeedauto küljeklaasi lõhkumise osas süüdistatava poolt. Asjaolud, mis nähtuvad õiendist kriminaalasjas nr 24284050216 ja sellele lisatud fototabelist kannatanu B.X-i näopiirkonnas olevate vigastuste kohta (tl 53-54) ning Viljandi Haiglas koostatud B.X-i epikriisist (tl 45-47), riimuvad kannatanu ütlustega temale süüdistatava poolt tekitatud tervisekahjustuste osas ja tõendavad B.X-il tuvastatud tervisekahjustusi s.h tuvastati kannatanu otsmikul marrastused ja nina turse. Epikriisi sissekandes 27.06.2024 kell 15.16 on märgitud, et tund tagasi tuldud kallale, löödud näkku. Fototabeli fotolt nr 1 nähtub, et kannatanul on lisaks nina tursele ka nina vasakpoolsel küljel marrastus ning marrastused otsmiku erinevates piirkondades s.h marrastused, mis on otsmikul kulmude lähedal ja marrastused otsmiku ülemises osas juuste lähedal. 5 Samuti tõendavad süüdistuses märgitud ajal ja kohas süüdistatava poolt kannatanu suhtes füüsilise vägivalla kasutamisega seonduvat rünnet tunnistaja E.S-i ütlused (tl 77-80). Tunnistaja E.S keeldus kohtuistungil KrMS § 71 lg 1 p 5 alusel ütlusi andmast oma endise elukaaslase Kevin Kreedemanni vastu, mistõttu kohus võttis KrMS § 291 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel vastu ja avaldas tunnistaja E.S-i kohtueelses menetluses antud ütlused. Kohtu hinnangul on tunnistaja E.S-i kohtueelses menetlused antud ütlused lubatavad ja tõendi kogumise korda ei ole rikutud. Tunnistaja E.S-i ütlustest nähtuvalt 27.06.2024 kell 12.00 tuli B.X XXX tallu ja nad arutasid tunnistajaga paviljonis, millal B.X saab niitma tulla. Järsku ilmus paviljoni Kevin Kreedemann, kes läks B.X-ile kallale. Ta tahtis B.X-ist lüüa, kuid tunnistaja läks vahele, seejärel rüselesid Kevin Kreedemann ja B.X üle diivani serva. Tunnistaja püüdis Kevin Kreedemanni ära tirida. B.X jooksis eemale ja Kevin Kreedemann kadus ära. Natukese aja pärast nägi tunnistaja, kuidas B.X-il oli telliskivi käes ja ta seisis eemal põllu juures. Kevin Kreedemann võttis noa välja ja nuga käes hoides tuli põllu poole. Seepeale tahtis B.X põgeneda, kuid viinapuu traatide vahel sai Kevin Kreedemann ta kätte. Tunnistaja jooksis Kevin Kreedemannile järele ja tõmbas teda uuesti ära, millega takistas teda B.X-ist löömast. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on süüdistatava ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on usaldusväärne. Tõendi usaldusväärseks tunnistamisel on kohtul võimalik hinnata, kas süüdistatava ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlusi muudetakse ristküsitluse käigus, kas ütlustes on vastuolu tunnistajate ütlustega või teiste kogutud tõenditega, kas ütlused on eluliselt usutavad (RKKK nr 3-1-1-25-15 p 8). Süüdistatav Kevin Kreedemann kinnitas kohtuistungil antud ütlustes (tl 34-37p) 27.06.2024.a. XXX talus viibimist, kannatanu B.X-iga kohtumist, kannatanu lükkamist ja löömist ühel korral rusikaga ning kannatanule füüsilise valu ja vigastuste tekitamist. Süüdistatava ütlustest tuleneb, et ta oli E.S-il külas, sel hetkel kui B.X XXX tallu tuli. Süüdistatav soovis, et B.X XXX talust ära läheks ja läks talu paviljoni ning ütles seda kannatanule. Seejärel läks ta kannatanu juurde ja lükkas teda. Rüseluse käigus lõi süüdistatav kätega kannatanule mõlemale poole külgede peale. Kannatanu oli diivanil ning kaitses end kätega, seejärel hakkas süüdistatav kannatanut jalast sikutama. Seepeale tuli E.S vahele ja tõmbas süüdistatava eemale ning süüdistatav lõpetas kannatanuga kakluse ära. Pärast seda lahkus süüdistatav paviljonist. Kui ta paviljoni tagasi pöördus tuli kannatanu tema poole kahe telliskiviga. Süüdistatav kõndis kannatanule viinamarja traatide juurde vastu. Kannatanu tõstis telliskivi üles ja tahtis sellega süüdistatava poole visata. Seepeale võttis süüdistatav noa välja ning kannatanu viskas telliskivid maha. Järgnevalt viskas süüdistatav samuti noa maha ning läks kannatanu juurde ja lõi kannatanut ühe korra rusikaga nina ja otsmiku piirkonda. Süüdistatava löögi tagajärjel tekkisid kannatanule vigastused ning kannatanu kukkus viinamarja istanduse traatide vahele. Noaga löögiliigutusi kannatanu suunas süüdistatav ei teinud ning mopeedauto tagumist küljeakent ei ole tema lõhkunud, see oli juba varem katki. Ta kõndis auto juurest ainult mööda. Süüdistatava väitel lõi ta kannatanut enesekaitseks, kuna kannatanu tahtis teda telliskividega visata. 3.
7. Süüdistatav on võtnud õigeks, et tema alustas vägivalla toimepanemisega kannatanu suhtes XXX talus olevas paviljonis, lükates kannatanut ja lüües kannatanut kätega kummalegi poole. Süüdistatava väitel tema poolt paviljonis sooritatud löögid kannatanut ei tabanud. Lisaks on süüdistatav võtnud õigeks, et ta lõi kannatanut rusikaga (nn. althaagiga) ühel korral nina ja otsmiku piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja kannatanul tuvastatud tervisekahjustused. See toimus XXX talu viinamarja istanduse traatide juures ja löömine toimus enesekaitse eesmärgil. Kuna ülalviidatud fototabeliga kannatanust ning Viljandi Haiglas koostatud kannatanu epikriisiga on tõendatud, et kannatanul B.X-il tuvastati tervisekahjustusi näo erinevates piirkondades (s.o otsmikul ja nina piirkonnas), siis kohtu hinnangul on põhjendatud asuda seisukohale, et usaldusväärsemad on kannatanu ütlused, kelle ütlustest tuleneb, et süüdistatav lõi teda näkku ja pähe korduvalt ja seda nii käte kui ka jalgadega. Kohus leiab, et ühe löögiga ei ole 6 võimalik näo erinevatesse piirkondadesse tervisekahjustusi tekitada. Arvestades kannatanul näol tuvastatud vigastuste paiknemist näo erinevates piirkondades, tuleb lugeda tõendatuks, et süüdistatav lõi kannatanut mitmel korral kannatanu poolt kirjeldatud viisil ja kohas. Löömise tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu ja sai tervisekahjustused. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-8-10 p 11 sedastanud, et kuritegude uurimise praktikas on kinnitust leidnud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms. Sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis (nn modus operandi) niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtaval kokkulangemisel võib sellest teha järelduse nende kuritegude toimepanemise kohta sama isiku poolt (
8. mai 2005 otsuse nr 3-1-1-32-05 p 8 või
9. novembri 2009 otsuse nr 3-1-1-87-09 p 11). Kevin Kreedemann on Tartu Maakohtu
10. novembri 2021.a. otsusega nr 1-21-4797 süüdi tunnistatud

§-de 121 lg 2 p 2, 3 järgi. Kevin Kreedemanni poolt toimepandud kehalise väärkohtlemise episoodidest 13.03.2021-23.03.2021 nähtub, et Kevin Kreedemann on K.K.-d m.h löönud nii käega kui ka jalaga, s.h on löönud K.K.-le näo piirkonda. Oma tegevusega põhjustas Kevin Kreedemann kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjutusi (tl 62-66). Kohus märgib, et võrreldes Kevin Kreedemanni poolt ülalmärgitud kohtuotsusega tuvastatud ja toimepandud kehalise väärkohtlemise asjaolusid 27.06.2024.a. XXX talus toimunuga, siis võib leida mõlema juhul kattuvaid spetsiifilisi asjaolusid Kevin Kreedemanni käitumises. Mõlemal korral on Kevin Kreedemann kannatanute suhtes kehalise väärkohtlemise toimepannud viisil, et on kannatanuid löönud nii käe kui ka jalaga, sealjuures on ta kannatanuid löönud ka näopiirkonda. Seega eeltoodust lähtudes kohus leiab, et antud juhul esineb sarnasusi süüdistatava poolt erinevatel aegadel toimepandud kehalise väärkohtlemise viisides ning varasemalt Kevin Kreedemanni poolt teise inimese kehalise väärkohtlemise toimepanemise viis langeb suurel määral kokku käesolevalt menetletava

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemise viisiga lähtuvalt objektiivse teokoosseisu üldpildi sarnasusest (modus operandi), mis võimaldab teha järelduse, et käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistuses märgitud ajal ja kohas on Kevin Kreedemann isikuna, kes on varem toime pannud

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi sätestatud kuriteo, oma tegevusega realiseerinud objektiivse teokoosseisu

§ 121

lg 2 p 3 järgi tungides kallale B.X-ile, kellele lõi mitmel korral käte ja jalgadega näopiirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused. 3.

1. Puutuvalt süüdistatava ütlusi selles, et ta lõi kannatanut ühe korra rusikaga enesekaitseks, siis kohus antud juhul süüdistatava väitega ei nõustu. Esmalt juhib kohus tähelepanu asjaolule, et kannatanu ütlustest tuleneb, et tema löömine toimus XXX talu territooriumil olevas paviljonis, mille tagajärjel sai ta tervisekahjustusi ja tundis füüsilist valu. Ka süüdistatav ei eita, et ta viidatud kohas kannatanut ründas ja tegi paar-kolm lööki kannatanu suunas. Lisaks sellele on süüdistatav rääkinud, et tema kaklus kannatanuga paviljonis toimus 1 minuti vältel. Kannatanu ja süüdistatava vahelist rüselust paviljonis kinnitavad ka tunnistaja E.S-i ütlused. Seega kohus leiab, et süüdistatav algatas ründe ja pani paviljonis kannatanu suhtes toime käte ja jalgadega löömise näo piirkonda. Tõendatud on, et kannatanu ja süüdistatava konflikt jätkus mõni hetk hiljem XXX talu territooriumil asuva viinamarja istanduse lähistel (s.o viinapuu traatide vahel). Siinjuures on oluline tähele panna, et kannatanu ei ole rääkinud, et teda oleks löödud süüdistatava poolt viinamarja istanduse traatide juures, vaid kannatanu on rääkinud nimetatud kohas koos süüdistatavaga kukkumisest. Süüdistatav vastupidi räägib kannatanu löömisest just eelmärgitud kohas. Tunnistaja E.S-i ütlustest tuleneb, et tema takistas viinapuu traatide vahel Kevin Kreedemanni kannatanut löömast. Tunnistaja E.S-i ütlustest nähtub, et süüdistatav ja kannatanu seal lihtsalt maadlesid. Eeltoodud ütlusi kogumis hinnates kohus leiab, et kannatanu löömist 7 süüdistatava poolt XXX talu viinamarja istanduse traatide juures ei ole toimunud, süüdistatava poolt rünne ja kannatanu löömine toimus enne seda paviljonis. Eelmärgitu on tõendatud nii kannatanu kui ka tunnistaja E.S-i ütlustega ja fototabeli- ning epikriisiga tekitatud tervisekahjustuste kohta. 3.
2. Süüdistatav lõi oma ütluste kohaselt kannatanut viinamarja traatide vahel rusikaga põhjusel, et kannatanu tahtis teda telliskiviga visata. Nii kannatanu, tunnistaja E.S-i kui ka süüdistatava ütlustest nähtuvad antud juhul asjaolud, mis süüdistatava versiooni tegutsemisest hädakaitse seisundis kummutavad. Nagu eelnevalt märgitud, siis kannatanu ja tunnistaja E.S-i ütluste pinnalt järeldub, et kannatanu löömist viinamarja istanduse traatide juures ei toimunud. Antud juhul on tegemist olukorraga, kui süüdistatav püüab leida põhjendust tema poolt kannatanu suhtes vägivalla tarvitamisele ja enda süüd pisendada. Süüdistatava ja kannatanu ütlustest tuleneb, et kui nad kohtusid viinamarja põllul, siis olid kannatanul käes poolikud telliskivid ja süüdistatava väitel tõstis kannatanu käe, et teda kiviga visata. Kannatanu ütlustest nähtub, et tal olid tõepoolest pooleks murtud telliskivid kummaski käes ning need võttis kätte siis, kui süüdistatav suundus telliskiviga tema auto suunas, olles eelnevalt lubanud auto ära lõhkuda. Samas on nii süüdistatava kui ka kannatanu ütlustega tõendatud, et hiljem viinamarja istanduse juures viskas kannatanu kivid koheselt maha, kui süüdistatav võttis pükste vöö vahelt noa välja ja lähenes kannatanule. Pärast kannatanu poolt kivide mahaviskamist viskas süüdistatav omakorda tema käes olnud noa maha. Tunnistaja E.S-i ütlustest tuleneb, et kannatanu, nähes süüdistataval käes nuga, tahtis põgeneda, kuid süüdistatav sai kannatanu viinapuu traatide vahel kätte. Seega mingit rünnet kannatanu poolt süüdistatava suhtes ei realiseerunud ja süüdistatava väide, et teda on kannatanu poolt rünnatud, ei ole tõendamist leidnud.

§ 28

lg 1 kohaselt tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-17-04 p 9-10 selgitanud, et hädakaitse jaguneb esmalt hädakaitseseisundiks (vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või mõne teise isiku õigushüve vastu) ja teiseks hädakaitsetegevuseks (ründaja õigushüvede kahjustamine sobiva ja kaitsja käsutuses oleva säästvaima vahendiga, mis peab vastama ründe ohtlikkusele). Seejuures ei tohi kaitsetegevuse eesmärgiks olla ründajale ilmselt liigse kahju tekitamine. Õigusvastase ründe olemasolu on kõige olulisem tunnus, mis piiritleb hädakaitseseisundit (

§ 28

) hädaseisundist (

§ 29

). Selleks, et oleks võimalik üldse rääkida hädakaitsest ja/või selle piiride ületamisest, tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisundi olemasolu. Alles pärast hädakaitseseisundi tuvastamist on võimalik hinnata, kas kaitsetegevus jäi hädakaitse piiridesse või ületas neid. Hädakaitseseisundi olemasoluks peab esinema õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüvedele. Seejuures peab rünne olema vahetu või seisma vahetult ees (peab olema vahetu oht ründeks). Seega võib hädakaitseseisund tekkida enne seda, kui ründaja tegevus jõuab katse staadiumisse karistusõiguslikus mõttes ehk enne vahetu ründe algust. See aga tähendab, et rünnatav isik ei pea ootama, et ta satuks ründajaga vahetusse võitlusolukorda, vaid ta võib enda või teise isiku õigushüvede kaitseks hakata tegutsema hetkest, kui seda õigushüve ähvardab reaalne oht vahetuks ründeks. Selleks, et määratleda, kas ründaja käitumine annab aluse kartuseks, et nüüd võib järgneda vahetu rünne, tuleb igal konkreetsel juhul olukorda hinnata ja tuvastada, kas oht kaitsja või mõne teise isiku õigushüvele oli olemas või mitte. Ründest tuleneva ohu hindamiseks kasutatakse nn objektiivse kõrvaltvaataja mõistet, mis tähendab, et olukorda püütakse hinnata selle informatsiooni järgi, mis oli kasutada konkreetses sündmuses osalejal (nn ex ante hindamine). Kui selline "objektiivne kõrvalseisja" leiab, et õigushüve kahjustamine oli tõenäoline, siis tuleb asuda seisukohale, et ründe oht oli olemas. 8 Kohus leiab, et kuna antud juhul ei ole tõendatud XXX talu territooriumil kannatanu poolt süüdistatava suhtes õigusvastase ründe toimumist, siis ei ole alust rääkida hädakaitseseisundist ega ka süüdistatava hädakaitsetegevusest. Kannatanu poolt kivide kätte võtmine toimus pärast seda, kui teda oli süüdistatava poolt käte ja jalgade löödud talu paviljonis. Kannatanu, nähes et süüdistatav võtab vöö vahelt välja noa ja läheneb talle, tehes löögi liigutusi, viskas kivid maha ja soovis sündmuskohalt lahkuda. Seega mingit rünnet kannatanu poolt süüdistatava suhtes ei toimunud ja süüdistataval ei olnud end põhjust ka kaitsta. 3.

1. Seega on kannatanu B.X-i, tunnistaja E.S-i ja süüdistatava K. Kreedemanni ütlustega, Viljandi Haigla epikriisiga, õiendi- ja lisatud fototabeliga ning häirekeskusele tehtud kõnefaili kui asitõendi vaatlusprotokolliga ja lisatud salvestisega usaldusväärselt tõendamist leidnud süüdistusaktis märgitud ajal ja kohas süüdistatava poolt kannatanu korduv löömine käte ja jalgadega näopiirkonda, millega tekitati kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused. Kohtu hinnangul on asjaolu, et süüdistatav vahetult pärast kannatanu löömist viskas kiviga katki kannatanu kasutuses olnud mopeedauto akna, tõendamist leidnud kannatanu ütlustega, mille kohaselt pärast kannatanu peksmist süüdistatav lahkus paviljonist võttis telliskivi ja ütles kannatanule, et lõhub kannatanu mopeedauto ära ning suundus mopeedauto poole. Kannatanu kinnitas, et nägi, kuidas süüdistatav lõi katki mopeedautol, millega kannatanu tuli E.S-i tallu, vasakpoolse tagumise aknaklaasi. Kannatanu eelviidatud ütlused riimuvad 27.06.2024.a. häirekeskusele tehtud kõnefaili vaatlusprotokolli ja salvestisega, milles kannatanu on häirekeskusele teatanud, et Kevin Kreedemann ründas teda ja lõhkus ära tema autoklaasi. Samal kuupäeval koostatud sõiduki vaatlusprotokollist nähtuvalt on sõiduki vaatlusega tuvastatud, et mopeedauto Ligier registrinumbriga XXXX vaskpoolne tagumine aken on purunenud. Vastavat asjaolu tõendavad vaatlusprotokollile lisatud fotod. Süüdistatav on oma ütlustes kinnitanud tema viibimist mopeedauto juures. Kaitsja on viidanud tunnistaja E.S-i 03.09.2024.a. antud ütlustele, milles tunnistaja kinnitab, et tema ei näinud süüdistatava poolt kannatanu autoakna purukslöömist. Kohus leiab, et tunnistajal E.S-il ei olnudki võimalik näha eelmainitud sündmust, kuna tal puudus teadmine, kuhu K. Kreedemann läks ja millega tegeles pärast kannatanuga rüselemise lõpetamist paviljonis. Samas on teada kannatanu ütlustest, et tema mopeedauto asukoht paviljonist nähtav ei olnud. Eelmärgitud asjaoludel ei saanudki tunnistaja E.S näha mopeedauto akna kahjustamist süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul on süüdistatava Kevin Kreedemanni ütlused ennastõigustavad ning kantud soovist oma süüd pisendada. Süüdistatava ütlusi saab arvestada üksnes nendes asjaoludes, mis haakuvad muude tõenditega. 3.
2. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Riigikohtu Kriminaalkolleegium kohtuasjas nr 3-1-1-50-13 p 12 on selgitanud, et valu tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut. Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on erinevate inimeste puhul erinev (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. septembri 2010.a. otsus asjas nr 3-1-1-60-10, p 16). Siiski tuleb märkida, et

§ 121

koosseisu kontekstis ei või piirsituatsioonides eelviidatud tõdemusega piirduda, vaid tuleb täiendavalt küsida ka selle järgi, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. 3.

1. Kohtul puudub kahtlus, et Kevin Kreedemann on löömisega süüdistuses märgitud ajal ja kohas põhjustanud kannatanule tervisekahjustused ja tekitanud füüsilist valu. Eelmärgitu on tõendamist leidnud nii kannatanu ütlustega, Viljandi Haigla epikriisi-, õiendi- ja sellele lisatud fototabeliga. Samuti on Kevin Kreedemann on oma ütlustes möönnud, et tema tegu võis põhjustada kanntanule füüsilist valu ja põhjustada tervisekahjustusi. 9 Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütlustes, kuivõrd kannatanu ütlused valu olemasolu kohta seonduvad tema tervisekahjustusi tõendavate tõenditega. Ühtlasi kohus leiab, et kannatanul valuaistingu tekkimine süüdistatava poolt korduvate löökide tagajärjel nii käte kui ka jalgadega on teo tagajärjena objektiivselt omistatav, sest kannatanu on rääkinud, et süüdistatava teoga kaasnes kannatanule tugev füüsiline valu ning peavalu kestis nädal aega pärast sündmust. Eelmärgitu annab alust järelduseks, et süüdistatava löögid olid piisavalt tugevad, mille tagajärjel tekkis kannatanul tervisekahjustus ning eeltoodud asjaoludel puudub kohtu hinnangul alus kahelda füüsilise valu olemasolus kannatanul. Kohus leiab, et valuaistingu tekkimine kannatanul pärast seda, kui süüdistatav oli teda korduvalt löönud ja sellise tegevusega tekitanud nina turse ja marrastusi näo erinevates piirkondades, on süüdistatava teo tagajärjena objektiivselt omistatav, kuna kannatanu ütluste kohaselt tundis füüsilist valu peavaluna veel pikemat aega (1 nädala vältel) pärast süüdistatava poolt tema peksmist. 3.
2. Kohus nõustub Kevin Kreedemanni süüdistuses toodud süüteo kvalifikatsiooniga

§ 121

lg 2 p 3 järgi, kuna süüdistatav on kannatanu suhtes toime pannud tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis oli toime pandud korduvalt. Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu. Objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervisekahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist (RKKK nr 1-17-105/35, p 11). Nii nagu teise inimese tervise kahjustamisel (

§ 121

lg 1 esimene alternatiiv), sekkutakse ka valu tekitava kehalise väärkohtlemise korral (

§ 121

lg 1 teine alternatiiv) olulisel määral inimese kehalisse puutumatusesse ning häiritakse tema kehalist ja vaimset heaoluseisundit (RKKK nr 1-18-7833, p 24). Korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus (

§ 24

lg 1).

§ 121

lg 2 p 3 kontekstis peab isik olema vähemalt kahel korral toime pannud kehalise väärkohtlemise. See näitab tema spetsiifilist isikuomadust, mis seisneb kalduvuses panna toime sama kuritegu. Seetõttu kätkeb uus kehaline väärkohtlemine esimesega võrreldes suuremat ebaõigust. Oluline ei ole, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv) (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. septembri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-72-16, p 9). Juriidilise retsidiivi korral avaldub uue kehalise väärkohtlemise ebaõigus muu hulgas selles, et varem mõistetud karistus pole mõjutanud toimepanijat hoiduma samast kuriteost (RKKK nr 119-5146, p 8). Kevin Kreedemanni teos esineb korduvus

§ 121

lg 2 p 3 järgi, kuna ta on varem toimepannud kehalise väärkohtlemise ja teda on selle teo eest karistatud. Toimikus olevast karistusregistriteatest ja Tartu Maakohtu 11.11.2021.a. kohtuotsusest nähtub, et Kevin Kreedemann on viidatud kohtuotsusega

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi süüdi tunnistatud ja karistatud tingimisi vangistusega 1 aasta 28 päeva, 2-aastase katseajaga. 3.13. Kohus leiab, et kehalise väärkohtlemise süüdistuses kirjeldatud asjaoludel pani süüdistatav kannatanu suhtes toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Otsest tahtlust süütegu toime panna järeldab kohus süüdistatava löökide korduvusest ja ründe intensiivsusest, tegemist on keskmise intensiivsusega kehalise väärkohtlemisega, kuna süüdistatava teoga kaasnesid kannatanule tagajärjena nii tervisekahjustused kui ka füüsiline valu. 3.14. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 4. Kohtu seisukoht karistuse osas 10 4.1.

§ 56lg 1 järgi on isiku karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. 4.2. Riigikohtu praktika kohaselt (RKKK nr 3-1-1-63-14, p 15.2) tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

§ 121

lg 2 p 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. 4.3. Isikuandmetest nähtuvalt on süüdistataval olemas kindel töökoht. Karistusregistri andmete kohaselt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud kahel korral, kusjuures Tartu Maakohtu 11.11.2021.a. otsusega on K. Kreedemann süüdi tunnistatud ja karistatud

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi vangistusega 1 aasta 28 päeva tingimisi, 2-aastase katseajaga ning Tartu Maakohtu 16.11.2020 otsusega on K. Kreedemann süüdi tunnistatud ja karistatud

§ 4231 järgi vangistusega 3 kuud tingimisi, 1-aastase katseajaga.

4.4. Lähtudes

§ 56lg 1 arvestab kohus Kevin Kreedemannile karistuse mõistmisel süü suurust.

Kannatanule põhjustatud tervisekahjustuste iseloomu ja kuriteo toimepanemise asjaolusid hinnates tuleb Kevin Kreedemanni süüd kõnealuses kuriteos tuleb hinnata vähemalt keskmiseks, kuna süüdistatav tekitas kannatanule oma teoga nii tervise kahjustusi kui ka füüsilist valu. Tervisekahjustusi tekitas süüdistatav kannatanule näo piirkonda korduvate löökidega nii käte kui ka jalgadega. Süüd suurendab seegi asjaolu, et süüteo pani Kevin Kreedemann toime otsese tahtlusega. Süüteo asjaoludest nähtuvalt kasutas süüdistatav kannatanuga erimeelsuste lahendamiseks füüsilist jõudu. Taoline käitumine ei ole ühiskonnas aktsepteeritav. Kohus ei tuvastanud Kevin Kreedemanni käitumises karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid

§-de 57 ja 58 järgi. 4.

1. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava süü suurust ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistus sanktsiooni keskmises määras. 4.
2. Puutuvalt Kevin Kreedemannile mõistetavat karistuse liiki, siis antud juhul kohus lähtub süüteo asjaoludest ning isiku varasemast käitumisest. Käesolevalt menetletatava kehalise väärkohtlemisega põhjustas süüdistatav kannatanule nii tervisekahjustusi kui ka füüsilist valu. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei ole Kevin Kreedemannile põhjendatud, kuna teda on varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud ning rahaline karistus kui kergem karistuse liik ei ole piisav, et mõjutada teda edaspidi seaduskuulekalt käituma. Siinjuures osundab kohus asjaolule, et süüdistatavat on varem kriminaalkorras kahel korral karistatud vangistusega ning üks varasemalt toimepandud süütegudest oli kehaline väärkohtlemine. See näitab isiku kalduvust panna toime samalaadseid kuritegusid. Seega eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on põhjendatud Kevin Kreedemannile teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, mis oli toime pandud korduvalt, karistada

§ 121

lg 2 p 3 järgi vangistusega sanktsiooni keskmises määras s.o 2 aastat ja 6 kuud vangistust. 4.

1. Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi
2. aprilli
3. a otsuse nr 3-1-1-10-09 p 30.2 sedastatakse, et kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis karistusest tingimisi vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seetõttu tuleb isiku karistusest tingimisi vabastamise korral hinnata ka süüdistatavat iseloomustavaid andmeid. 11 Antud juhul arvestab kohus asjaoluga, et Kevin Kreedemann käesoleval ajal omab kindlat töökohta - ta töötab XXXX . Lisaks eeltoodule räägib karistusest tingimisi vabastamise kasuks seegi, et viimasest kriminaalkorras süüdimõistmisest on möödunud pikem ajavahemik (ca üle kolme aasta), seega on põhjendatud

§ 74

lg-te 1 ja 3 sätteid kohaldades määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata, kui Kevin Kreedemann 2 aasta ja 8 kuu pikkuse katseaja vältel ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 ja lg 2 p 8 sätestatud käitumiskontrolli kontrollnõudeid ja kohustusi.

Lähtudes kehtivast kohtupraktikast peab katseaeg ajaliselt olema pikem mõistetavast vangistusest (RKKK nr 3-1-1-10-09 p 30.1).

1. Kohtu seisukoht kriminaalmenetluse kulude osas Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja riigi õigusabi tasu. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse
2. detsembri 2024 määrusest nr 87 Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 886 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaitsja poolt kohtueelses menetluses süüdistatavale osutatud riigiõigusabi eest on määratud tasu 202,52 eurot, millele lisandub kohtumenetluses kaitsja riigiõigusabi tasu ja kuludena 1051,64 eurot (s.h käibemaks 189,64 eurot) s.o kokku 1254,16 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel kuuluvad süüdimõistetult Kevin Kreedemannilt riigi tuludesse väljamõistmisele menetluskuludena sundraha 1329 eurot ja riigi õigusabi tasu 1254,16 eurot s.o kokku 2583,16 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades menetluskulude suurust määrab kohus need hüvitamisele ositi maksetena 12 kuu jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 12