Obsah (12)

§ 168§ 361§ 429§ 206§ 150§ 173§ 162§ 175§ 177§ 660§ 433§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 25.november 2024, Kuressaare Tsiviilasja number 2-23-7951 Tsiviilasi TK hagi MJ vastu 27.05.2023 üldkoosoleku otsus

§ 168lg-le 4 ja 5 tugineda.

Kostja leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda

§ 168lg 4 alusel, tulenevalt sellest, et hageja on hagist loobunud.

Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud 5365 eurot. Kohtu põhjendused 6.

§ 361

lg 1 sätestab, et kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kuivõrd käesolevas asjas on menetluse peatamise alused ära langenud, tuleb kohtu hinnangul menetlus asjas uuendada ja menetlust jätkata. 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt

§ 429

lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 8. Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et hageja loobumine hagist kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine on poole õigus (

§ 206). Seega kuulub menetlus seoses hageja loobumisega hagist lõpetamisele.

Kohus peab menetluse lõpetamist võimalikuks kirjalikus menetluses, selleks kohtuistungit pidamata. 9. Hageja taotlusel ja

§ 150

lg 2 p 2 alusel tagastab kohus hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. 10.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 11.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja

§ 168lg-test 3-5 ei tulene teisiti.

Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab hageja

§ 168

lg 4 kohaselt kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida ta üritas hagiga saavutada, siis saab lugeda, et kostja on

§ 168lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (Riigikohtu 9.

märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 13 ja seal viidatud

1. mai 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-13, p 13). 2
2. Selliselt ongi praegusel juhul poolte vahel vaidlus selles, kas kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud, ning kelle kanda tuleks jätta menetluskulud. Seega sõltub menetluskulude jaotus sellest, kes pooltest on kohtuvaidluse põhjustanud.
3. Hageja hinnangul on kostja tema nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Nimelt ajal, kui menetlus oli peatatud, toimus 26.05.2024 kostja üldkoosolek, kus võeti vastu otsus kehtestada uus põhikiri. 26.05.2024 üldkoosoleku protokolli (dtl 196 jj)
4. punkti all pandi hääletusele eelnõu, millega otsustatakse muuta kostja põhikirja. 26.05.2024 üldkoosoleku protokolli
5. punkti all selgitati, et uues põhikirjas on fikseeritud liikmete kuuluvus jahtkondadesse, jahtkondade piirid jne. Koosolekul tehti järgmine otsus: „Muuta jahiseltsi põhikirja ja võtta vastu see alljärgnevas redaktsioonis koos lisadega, lisa 1 – Jahtkondade jahialade piirid ning lisa 2 – Seltsi liikmete nimekiri seisuga 26.05.2024 ja liikmete kuuluvus jahtkondadesse“. 26.05.2024 üldkoosoleku protokollile oli lisatud põhikirja uus redaktsioon (dtl 204 jj), milles on
6. peatükk pealkirjaga „JAHTKOND“. Uut põhikirja on seoses jahtkondasid puudutava regulatsiooniga oluliselt täiendatud. 26.05.2024 üldkoosoleku protokolli lisa 1 (dtl 213) kujutab endast kaarti, kus on selgelt toodud viis erinevat jahtkonda ja nende territoriaalne jaotus. Hageja leiab, et käesoleval juhul on kostja põhikiri vaidluse ajal muudetud selliselt, et probleemkohad, millele hageja menetluses tugines, on saanud kostja liikme uue otsuse ja uue põhikirjaga selguse, st hageja on saavutanud eesmärgi, et 27.05.2023 otsusega kinnitatud põhikiri on kaotanud uue otsuse tõttu kehtivuse.
7. Kostja leiab, et uue põhikirja vastuvõtmine ei olnud suunatud hageja osundatud puuduste kõrvaldamisele vaid kostja juhatus otsustas eraldisesivalt käesolevast menetlusest läbi viia põhikirja revisjoni, mille käigus muudeti ja täpsustati põhikirja. Menetluskulude kostja kanda jätmine oleks ebaõiglane, kuna nõude rahuldamine oli võimalik kohtuvaidluseta. Kostjal oli võimalik vaidlusalusel üldkoosolekul esitada põhikirja täiendusettepanekud või teha seda peale üldkoosolekut.
8. Hagiavaldusest nähtub, et hageja esitas hagi kostja 27.05.2023 otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks. Hageja eesmärgiks oli kõrvaldada otsus ja seeläbi ka 27.05.
9. a otsusega kinnitatud kostja põhikiri, millega moodustati osakonnad (jahtkonnad) ja loodi hageja arvates puudulik ja vastuoluline regulatsioon. Hageja tõi esile, et 27.05.2023 otsusega kehtestatud põhikirja muudatustes olid eelkõige järgmised puudused: - puudus regulatsioon jahtkondade kindlaksmääramise kohta, sh kuidas ühte jahtkonda teisest eristada, kes ja mille alusel jahtkonda üldse kuuluvad; - põhikirjast ei selgu, mis on jahtkondade ja jahtkonda kuuluvate isikute õigused ja kohustused; - põhikirjas pole seaduse nõuete kohaselt nimetatud jahtkondade organeid. Menetluse ajal 26.05.2024 toimunud MJi üldkoosolekul võeti vastu uues sõnastuses põhikiri, mis muuhulgas sisaldab osakondade (jahtkondade) regulatsiooni, nende moodustamist, osakondade liikmeks astumist, osakondade territoriaalset jaotust ning osakonna organite tegevust. Uues põhikirjas on muuhulgas kehtestatud järgmised muudatused seoses jahtkondadega. - Põhikirja p-s 2.2 on sätestatud, et kostja liikmeks astumise avalduses tuleb märkida, millisesse jahtkonda soovitakse kuuluda. - Põhikirja p-s 2.4 on antud kostja liikmetele õigus taotleda jahtkonna vahetamist. - Põhikirja p-s 2.13 on märgitud, et liikmete nimekirjasid peetakse iga jahtkonna kohta eraldi. -Põhikirja
10. peatükk kannab pealkirja „JAHTKOND“ ning seal on toodud jahtkondasid puudutav regulatsioon. 3 - Põhikirja p-s 4.1 on kehtestatud jahtkondade territoriaalne jaotus. -Põhikirja p-s 4.3 on märgitud jahtkonna organid: jahtkonna koosolek (MTÜS-i mõttes „osakonna üldkoosolek“) ja jahtkonna vanem (MTÜS-i mõistes „osakonna juhatus“). Samuti on sätestatud organite kohustused. -Põhikirja p-s 4.4 on toodud jahtkonna koosoleku pädevus. - Põhikirja p-s 4.5 on toodud jahtkonna vanema kohustus kutsuda kokku jahtkonna koosolek vähemalt kord aasta. Kohus nõustub hagejaga selles, et kõik eeltoodud muudatused, mis seoses jahtkondadega kostja uues põhikirjas 26.05.2024 otsusega kehtestati, likvideerivad need puudused, millele hageja oma hagiavalduses viitas. Uues põhikirjas on olemas regulatsioon: a. jahtkondade territoriaalse jaotuse kohta (st kuidas neid üksteisest eristada) ning kuidas toimub kostja liikmete jaotumine jahtkondadesse, b. jahtkondade ja jahtkonda kuuluvate liikmete õiguste ja kohustuste kohta ning c. jahtkondade (osakondade) organite kohta. Kohtu hinnangul on kostja uue põhikirja kehtestamisega hageja saavutanud hagiga taotletud eesmärgi (kõrvaldada varem kehtinud põhikirja redaktsioon). Kostja on ise 27.05.2024 üldkoosolekul vastu võtnud uue põhikirja, mille tõttu ei kehti enam 26.05.2023 kehtestatud põhikirja muudatused. Seda saab pidada hageja nõude rahuldamiseks

§ 168tähenduses.

Kohtuvaidluse põhjustas kostja. Seega tuleb menetluskulud jätta

§ 168lg 5 alusel jätta kostja kanda.

Kohtu hinnangul ei ole esine praegusel juhul erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust jätta menetluskulud

§ 162lg 4 alusel poolte enda kanda.

16. Hageja menetluskulude suuruseks on esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kokku 8228.95 eurot, mis koosnevad tagastamisele mittekuuluvast riigilõivust 210 eurot ja õigusabikuludest 8018.95 eurot (sh käibemaks). Hagejale osutas õigusteenust Advokaadibüroo Supremia vandeadvokaat Kristjan Mägi tunnihinnaga 190 eurot, millele lisandub käibemaks. Hagejale on osutatud õigusabi kokku 35 töötundi. 17.

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 190 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse turuhinda. Arvestades toimiku materjale, ei ole kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja tehtud toimingute ajakulu olnud kogu ulatuses põhjendatud. Hageja menetluskulude nimekirja järgi kulus tema lepingulisel esindajal kostja 9.08.2023 hagivastusega tutvumisele 2 tundi. Kohus leiab, et esindajal võis vastuse tutvumisele kuluda 1 tund. 13.02.2024 eelistungile ettevalmistusele kulud on hageja esindajal olnud 2,5 tundi. Kohus leiab, et esindajal võis selleks kuluda 1,5 tundi. Kokku on hageja esindaja ajakulu seega 33 tundi ning esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud kokku 7559.15 eurot, sh käibemaks, kuna hageja on kinnitanud, et füüsilise isikuna ei saa ta käibemaksu sisendkäibemaksu korras tagasi. Kostjal tuleb hagejale hüvitada ka tagastamisele mittekuuluv riigilõiv 210 eurot. 4 Hageja taotlusel ja

§ 177

lg 4 alusel tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 18.

§ 660

lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 433

lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

§ 178

lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 5