TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-477 Määruse kuupäev 4. märts 2025 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi Kaido Lundeni riigi õigusabi taotlus RESOLUTSIOON Jätta Kaido Lunde

) § 15 lg 8 ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte taotlejale. ASJAOLUD

1. Kaido Lunden (taotleja) esitas
2. novembril 2024 Tartu Maakohtule riigi õigusabi taotluse, milles palus võimaldada endale advokaat Tartu Vangla vastu haginõude esitamiseks. Taotleja kirjeldas taotluses enda kinnipidamistingimusi aastatel 2023 ja 2024 ning leidis, et vangla tekitas talle hingelisi, vaimseid ja füüsilisi kannatusi, millel on pöördumatud tagajärjed. Rahaliste võimaluste puudumise tõttu ei saa ta advokaati palgata ning vajab abi, et esitada hagi või kriminaalsüüdistus selliste piinamiste eest. Taotleja märkis, et tal on olemas Tartu Vangla ametlikud vabandused, mis tõendavad tema piinamist ning samuti on asjas olemas tunnistajad.
3. Tartu Maakohus jättis K. Lundeni riigi õigusabi taotluse
4. jaanuari
5. a määrusega rahuldamata.
6. Tartu Ringkonnakohus tühistas
7. veebruari
8. a määrusega Tartu Maakohtu
9. jaanuari
10. a määruse ning tegi uue määruse, millega jättis Kaido Lundeni taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 1). Ringkonnakohus edastas sama määrusega Kaido Lundeni riigi õigusabi taotluse Tartu Halduskohtule (resolutsiooni p 2). Ringkonnakohus leidis, et taotleja soovib taotluses kirjeldatud asjaolusid arvestades riigi õigusabi esindamiseks kas haldus- või halduskohtumenetluses. Seega kuulub taotluse lahendamine haldus-, mitte maakohtu pädevusse. KOHTU SEISUKOHT
11. Kohus mõistab, et K. Lundeni eesmärk on esitada riigi õigusabi osutaja vahendusel Tartu Vangla vastu kahjunõue. Arvestades vangistusseaduse (VangS) § 1 1 lg-s 8 ja HKMS § 47 lg-s 1 sätestatut, tuleks taotlejal enne hüvitamiskaebusega kohtu poole pöördumist läbida kohustuslik 3-25-477 kohtueelne menetlus, sest VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse nõue kehtib ka siis, kui isik on kinnipidamisasutusest vabanenud (vt Riigikohtu
12. juuni
13. a määrus asjas nr 3-3-1-24-15, p 18).
14. K. Lundeni taotluse sisust ei selgu, kas taotleja on vastava kahjunõudega Tartu Vangla poole pöördunud. Seepärast tõlgendab kohus riigi õigusabi taotlust nii, et taotleja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses ja sellele järgnevas võimalikus kohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (

) § 4 lg 3 p-d 5 ja 6). 6.

§ 6

lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad

§ 7

lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. 7.

§ 7

lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti ei anta riigi õigusabi olukorras, kus seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi (

§ 7lg 1 p 6).

7.

1. Kohus ei pea K. Lundenile riigi õigusabi andmist põhjendatuks, sest ta on kohtu hinnangul suuteline ise oma õigusi kaitsma. Arvestades riigi õigusabi taotluse sisu, on kohus veendunud, et taotleja on suuteline iseseisvalt esitama oma nõude kohtueelses menetluses ja vajadusel hiljem ka kohtumenetluses. Taotleja on riigi õigusabi taotluses toonud välja kahjunõude aluse ja kirjeldanud ka endale tekkinud kahjulikke tagajärgi. Kuigi kirjeldus on pigem üldsõnaline, on taotlejal võimalik kahjunõude esitamisel täpsemalt selgitada, milles tekkinud kahju väljendub. Taotleja on taotluses viidanud ka dokumentidele ja tunnistajatele, mis aitavad tal oma nõuet tõendada. Kohtu hinnangul saab taotleja samad asjaolud ja tõendid välja tuua vanglale või kohtule hüvitamisnõude esitamisel. Lisaks on kohtute infosüsteemist nähtuvalt taotlejal olemas ka märkimisväärne halduskohtusse pöördumise kogemus. Taotleja on varasemalt enda õigusi halduskohtumenetluses korduvalt iseseisvalt kaitsnud. 7.
2. Kohtu hinnangul ei ole tegemist ka keeruka õigusvaidlusega, mis eeldaks kvalifitseeritud õigusabi kasutamist. Haldusorgan on kahjunõuet lahendades kohustatud järgima uurimispõhimõtet (haldusmenetluse seaduse § 6) ning ka halduskohtul on selgitamiskohustus ja kohustus juhinduda uurimispõhimõttest (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5), mistõttu ei jää kaebaja vaidluses vanglaga nõrgemale positsioonile. Halduskohus selgitab enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, kohaldatava õiguse ja asjakohase kohtupraktika. Vajadusel selgitab kohus kaebajale, milliseid asjaolusid tuleks täiendavalt tõendada ja milliseid tõendeid esitada. Halduskohtusse pöördumine ei eelda seega taotlejal juriidiliste teadmiste olemasolu. 7.
3. Riigi õigusabi taotluse sisust saab järeldada, et tegemist oleks mittevaralise kahju hüvitamise nõudega.

§ 7

lg 1 p 6 välistab riigi õigusabi andmise mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks, kui asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohtu hinnangul ei oleks taotleja algatatava vaidluse puhul tegemist asjaga, mille osas esineks tungiv avalik huvi. Seega välistab ka

§ 7lg 1 p 6 kaebajale riigi õigusabi andmise.

8. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus K. Lundeni taotluse riigi õigusabi saamiseks

§ 7lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) 2 3-25-477 Ene Andresen 3