KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Veiko Vaske, Maret Altnurme ja Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 19.03.2025, Tallinn Haldusasja number 3-24-3041 Haldusasi Politseija

) alusel 48 tunniks kinni. 2. PPA esitas 05.11.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba puudutatud isik kinni pidada ja paigutada ta

§ 362

lg 1 alusel kuni kaheks kuuks KPK-sse, kuivõrd isiku suhtes esineb

§ 361

lg-s 1 nimetatud põhimõte ja § 36 1 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused. Isiku põgenemise ohtu kinnitavad VSS § 68 p-s 6 nimetatud asjaolud. 3. Tallinna Halduskohus andis 06.11.2024 määrusega loa puudutatud isik kinni pidada ja paigutada ta KPK-sse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 06.01.2025 (k.a). Halduskohus rahuldas taotluse

§ 361lg 2 p 4 alusel.

PPA peab

§ 18

lg 2 kohaselt kontrollima esitatud andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning tegema selleks vajalikke menetlustoiminguid. Esineb isiku põgenemise oht (

§ 361lg 21 koosmõjus VSS § 68 p-ga 6).

Isik ei ole Schengeni alalt lahkunud pärast Eesti väljastatud viisa kehtivuse lõppu, vaid selle asemel reisinud Euroopas ringi ning lõpuks taotlenud rahvusvahelist kaitset Austrias. Seejuures on isik kinnitanud küsitluse käigus, et Austrias rahvusvahelise kaitse taotlemine oli tema ainus viis Euroopasse jääda. Samuti on isik kinnitanud, et ta oli teadlik, et pärast viisa kehtivuse lõppemist puudub tal seaduslik alus Schengeni alal viibida. Ühtlasi on isik küsitluse käigus selgitanud, et varjupaiga taotlemine ei olnud tema peamine soov, vaid ta tahtis Euroopas töötada. Isiku käitumisest ja hoiakutest järelduvalt esineb oht, et vabaduses viibides asub ta ennast PPA eest varjama. Isik ei pruugi vabaduses olla PPA-le enam kättesaadav. Seda enam, et isik on küsitluse käigus märkinud, et toimis sõbra soovitusel, kuna Austrias on rahvusvaheline kogukond ning nad panustavad migratsiooni rohkem. Isikut ei huvita õiguskorra järgimine. Seetõttu puudub ka usaldus, et isik oleks vabaduses viibides PPA-le kättesaadav, et menetleda isiku rahvusvahelise kaitse taotlust. Isiku kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine kuni kaheks kuuks ei ole ebaproportsionaalne meede. Tõhusamate alternatiivide puudumisel on taotletav meede mõõdukas. Olukorras, kus

§ 361

lg 2 p 4 eeldused on täidetud, puudub vajadus analüüsida kinnipidamise lubatavust

§ 361lg 2 p 5 alusel. 2

§ 362

lg 5 alusel kuni neljaks kuuks, kuna isiku suhtes esinevad

§ 361

lg-s 1 nimetatud põhimõte ja

§ 361lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud alus koosmõjus VSS § 68 p-ga 6.

1. Tallinna Halduskohus rahuldas 02.01.2025 määrusega PPA taotluse ning pikendas puudutatud isiku KPK-s kinnipidamise tähtaega kuni 02.05.
2. PPA on 29.11.2024 teinud puudutatud isikuga intervjuu. Seega ei ole rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus veel lõppenud. PPA on taotluses piisavalt põhjendanud seda, et praegusel hetkel on vaja tagada puudutatud isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotlusega seonduvate asjaolude väljaselgitamiseks ning jätkuvalt esineb isiku põgenemise oht, arvestades konkreetset isikut ja tema juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Puudutatud isik on andnud intervjuu käigus segaseid selgitusi ning kohtule nähtuvalt ei ole puudutatud isiku ütlused taotluse esitamise aluseks olevate asjaolude kohta järjekindlad, mistõttu ei ole olemasolev teave rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks piisav. Kohtul puudub alus kahelda PPA väidetes, et menetleja hinnangul esineb vajadus isikuga uue vestluse korraldamiseks. Määruse koostamise hetkeks ei ole taotluse osas lõplikku otsust koostatud. Rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks seaduses sätestatud 6-kuuline tähtaeg ei ole veel möödunud (vt

§ 181lg 1).

Sellest tulenevalt on isiku kinnipidamise pikendamine

§ 361lg 2 p 4 alusel põhjendatud.

Praegusel juhul on jätkuvalt põhjendatud alus arvata, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga lükata lahkumiskohustus edasi või vältida väljasaatmist. Sellele viitab asjaolu, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pärast VSS-i alusel kinnipidamist siis, kui isik mõistis, et on alustatud tema kodakondsusriiki tagasisaatmise protsessiga. Seega on põhjendatud isiku kinnipidamise pikendamine ka

§ 361lg 2 p 5 alusel.

Isiku suhtes esineb jätkuvalt põgenemise oht VSS § 6 8 p 6 mõttes (vt

§ 361 lg 21).

Isik ei ole pärast Eestis väljastatud viisa kehtivuse lõppu Schengeni alalt lahkunud, vaid selle asemel reisinud Euroopas ringi ning lõpuks taotlenud rahvusvahelist kaitset Austrias. Isik on küsitluse käigus kinnitanud, et Austrias rahvusvahelise kaitse taotlemine oli tema ainus viis Euroopasse jääda ning varjupaiga taotlemine ei olnud tema peamine soov. Isik ei hooli Schengeni alal liikumise reeglitest, kuna oli teadlik viisa kehtivusaja lõppemisest ja Schengeni alalt lahkumise kohustusest. Samuti on isik 29.11.2024 toimunud vestlusel kinnitanud, et reisis paremaid majanduslikke tingimusi otsides erinevates riikides. Puudutatud isik ei tulnud PPA-sse rahvusvahelist kaitset taotlema esimesel võimalusel, vaid Eestisse tagasi saabus ta Dublini menetluse raames sunniviisiliselt. Esimeses turvalises riigis varjupaiga taotlemata jätmine üksnes kinnitab, et isikul ei ole vajadust varjupaiga järele. Ühtlasi ei avaldanud isik PPA-le oma telefonis talletatud andmeid, mis viitab soovile varjata oma tegelikke eesmärke ja senist tegevust, ning näitab, et puudutatud isik teeb PPA-ga koostööd valikuliselt. Puudutatud isikul on tüdruksõber Eestis, kuid ta ei ole temaga koos elanud ega seda küsimust ka temaga arutanud. Seega ei ole alust arvata, et isikul on Eestis elukoht, kus ta oleks alati PPA-le kättesaadav. Puudutatud isik on teatanud ning tema hoiakutest on järeldatav, et ta ei soovi tagasi Marokosse minna. Põgenemisohule viitavad ka isiku antud vastuolulised selgitused 3

§ 363lg 3).

PPA selgituse kohaselt manustab puudutatud isik küll antidepressante, kuid kohtu hinnangul pole puudutatud isik veenvalt näidanud, et tema vaimne tervis on halvenenud. Isik pole vaimse tervise murega kordagi valveametnike, arsti või psühholoogi poole pöördunud. Isikul ei esine tervisest tulenevaid asjaolusid, mis välistaksid tema KPK-s viibimise. Kuigi KPK-sse paigutamine riivab intensiivselt liikumisvabadust, ei ole valitud abinõu ülemäärane, sest isiku jätkuv kinnipidamine on tema kättesaadavuse tagamiseks vajalik. Käeoleval juhul ei ole võimalik

§-s 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid (nt elamine kindlaksmääratud kohas, PPA-s registreerimas käimine, reisidokumendi PPA-le hoiule andmine) puudutatud isikust tuleneva põgenemisohu tõttu tõhusalt kohaldada. Kohtupraktikas on leitud, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamiseks ei piisa ainuüksi sellest, et nende kohaldamine oleks objektiivselt võimalik, vaid järelevalvemeetmete kohaldamine peab olema ka tõhus ehk tagama tulemuslikult lahkumiskohustuse täitmise (nt Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2020 määrus haldusasjas nr 3-20-274, p 9). Isikul puudub majanduslik või sotsiaalne seos Eestiga. Side tüdruksõbraga ei ole kohtu hinnangul nii tugev, et välistada põgenemise ohtu. 7. Puudutatud isik palub määruskaebuses halduskohtu määruse tühistada ja uue määrusega jätta PPA taotlus puudutatud isiku KPK-s kinnipidamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata. Puudutatud isiku kinnipidamine

§ 361lg 2 p 4 alusel pole põhjendatud.

PPA ja kohus ei ole piisavalt põhjendanud põgenemisohu olemasolu. Isiku ütlustega pole arvestatud.

§ 361lg 2 p 5 alusel kinnipidamiseks pole alust.

Isiku ütlustega pole arvestatud ning temaga seotud asjaolusid on ebaõigesti hinnatud. Argument, et olukord pole muutunud, ei ole isiku kinnipidamise pikendamiseks piisav. Kohus pole arvestanud, et isik on nõus tegema koostööd ega kavatse põgeneda. Kohus ei ole määruses piisavalt põhjendanud, miks ei ole isiku suhtes võimalik kohaldada

§ 29lg-s 1 sätestatud muid järelevalvemeetmeid.

8. PPA palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse esitaja suhtes esineb

§ 361lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise alus.

Halduskohus on põgenemisohu hindamisel arvestanud isiku enda antud selgitusi, samuti kohtus antud ütlusi, arvestanud nendega ning määruses põhjendanud, miks on PPA kahtlus põgenemise osas põhjendatud. Määruskaebuses on tsiteeritud Riigikohtu seisukohti, kuid neid ei ole seostatud praeguse juhtumiga. Isik on tunnistanud 05.11.2024 küsitluses, et oli teadlik võimalusest viisat pikendada või uuesti taotleda, aga ei teinud seda, kuna tal puudusid 4

§ 361lg 2 p 5 kohaldamise eeldused on samuti täidetud.

Isik anti Austria poolt üle illegaalina, mitte rahvusvahelise kaitse taotlejana. Isik küsis rahvusvahelist kaitset alles kinnipidamisele järgneval päeval, so 05.11.2024, kui temaga viidi läbi nn illegaalimenetlust ja isik mõistis, et on alustatud tema tagasisaatmise protsessi Marokosse. Juhul, kui isikul oleks vajadus rahvusvahelise kaitse järele, oli isikul mitmeid võimalusi seda taotleda, kuid ta tegi seda alles siis, kui ilmnes, et PPA hakkab teda Marokosse tagasi saatma. Halduskohus on määruses piisava põhjalikkusega põhjendanud, et isiku suhtes esineb

§ 361

lg 1 ning lg 2 p-de 4 ja p 5 kohased kinnipidamise alused ja põgenemisoht, mistõttu pole võimalik leebemaid järelevalvemeetmeid kohaldada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus võtab puudutatud isiku määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
2. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et puudutatud isikut võib jätkuvalt kinni pidada

36¹ lg 2 p 4 alusel. Eelnimetatud sätte järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Selles sättes on väljaselgitamist vajavate asjaolude all silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust (Riigikohtu 30.01.2018 määrus haldusasjas nr 3-17-792, p 18.2). Samas aitab selle normi kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele (Euroopa Kohtu 14.09.2017 otsus nr C-18/16, p 39). 11. Puudutatud isik on 05.11.2024 esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid menetlus on pooleli. PPA on viinud puudutatud isikuga 29.11.2024 läbi intervjuu. Puudutatud isik on määruskaebuses nõustunud, et tema rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolusid tuleb kontrollida. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et kuna puudutatud isik on andnud ebaselgeid ja -järjekindlaid selgitusi, siis on PPA-l puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud menetluse raames vaja kontrollida intervjuus toodud asjaolusid, viia läbi uus intervjuu, s.t. teostada erinevaid menetlustoiminguid ning see eeldab, et isik peab olema PPA-le kättesaadav. PPA ei ole veel jõudnud teha kõiki vajalikke toiminguid, milleks on

§ 181lg 1 kohaselt ette nähtud kuni 6 kuud.

12. Ainuüksi menetlustoimingute tegemise vajadus ei tingiks puudutatud isiku kinnipidamise pikendamist. Kinnipidamiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemisoht (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus haldusasjas nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5 ja seal viidatud kohtupraktika; Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2024 määrus haldusasjas nr 35

§ 361

lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu (

§ 361lg 21).

VSS § 68 kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 320-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). PPA hinnangul esineb isiku suhtes VSS § 68 p-st 6 tulenev põgenemisoht, st välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

1. Ringkonnakohtu hinnangul tekitavad isiku varem antud selgitused põhjendatud kahtluse, et ta ei soovi jääda Eestis rahvusvahelist kaitset taotlema, vaid reisida edasi mujale Euroopasse. Isiku varasem käitumine on näidanud, et ta ei hooli Schengeni alal rändamise reeglitest ning liikus ringi üksnes tööd ja paremaid majanduslikke tingimusi otsides. Ta ei tulnud esimesel võimalusel PPA-sse rahvusvahelist kaitset taotlema. Eestisse saabus ta tagasi Dublini menetluse raames sunniviisiliselt. Isik ei avaldanud esmasel küsitlemisel PPA-le oma telefoni talletatud andmeid, mis viitab soovile varjata oma tegelikke eesmärke ja senist tegevust ning mitte teha PPA-ga heas usus koostööd. Eeltoodud asjaolude tõttu kogumis tuleb puudutatud isiku puhul möönda piisavalt suurt põgenemisohtu, mis õigustab tema kinnipidamist neljaks kuuks, tagamaks isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Põgenemise ohtu ei välista praegusel juhtumil puudutatud isiku kinnitus, et ta ei kavatse põgeneda.
2. Ringkonnakohus jagab PPA ja halduskohtu hinnangut, et puudutatud isikut võib jätkuvalt kinni pidada ka

36¹ lg 2 p 5 alusel.

§ 36

1 lg 2 p 5 järgi on rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine vältimatu vajaduse korral lubatud, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Olukorras, kus ebaseaduslikult riigis viibimise kahtluse tõttu kinni peetud isik esitab rahvusvahelise kaitse taotluse pärast hetke, mil kahtlus tema ebaseaduslikust viibimisest leiab kinnitust, eesmärgiga nurjata enda tagasisaatmine, on selgelt tegemist

§ 361lg 2 p-s 5 ja direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p-s d kirjeldatud olukorraga.

See kehtib sõltumata asjaolust, kas isiku kinnipidamine jõutakse enne taotluse esitamist mingil moel ümber vormistada. Tagasisaatmise nurjamise eesmärgile võib mh viidata see, et isikul oli enne kinnipidamist küllaldaselt võimalusi taotleda rahvusvahelist kaitset (vt Riigikohtu 12.04.2024 määrus haldusasjas nr 3-23-2232, p 23).

1. Puudutatud isik on selgitanud, et Euroopas reisimise eesmärgiks oli leida tööd. Portugalis puudutatud isik rahvusvahelist kaitset ei taotlenud. Puudutatud isik peeti Eestis kinni 04.11.2024 ning rahvusvahelise kaitse taotluse esitas alles VSS-i alusel kinnipidamisele järgnenud päeval (05.11.2024), kui mõistis, et on alustatud tema kodakondsusriiki tagasisaatmise protsessiga. Seetõttu on usutav, et isik, saades aru, et ta saadetakse Eestist välja ja tal ei lubata edasi liikuda, otsustas seda takistada rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega. Halduskohus on seega põhjendatult leidnud, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.
2. Halduskohus on piisavalt põhjendanud oma seisukohta, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole võimalik. Põgenemisohu tuvastamisel võib eeldada, et muud järelevalvemeetmed ei ole põgenemise ärahoidmiseks piisavalt tõhusad (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18). Puudutatud isiku jätkuvat kinnipidamist ei ole alust hinnata ebaproportsionaalseks tulenevalt selle kestusest, arvestades, et

§-s 36 1 6

§ 363lg 1 ja VSS § 269). 17. Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 7