KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 29.01.2025, Tartu Haldusasja number 3-22-590 Haldusasi X.X. kaebus Viru Vangla

) § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada. 9.

§ 187

lg 31 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 2 10.

§ 133

lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Ringkonnakohus leiab, et vaidluse sisu arvestades saab käesolevat asja

§ 133lg 1 alusel läbi vaadata lihtsustatud korras.

Kuigi kaebaja vaidlustab distsiplinaarkaristust, on tegemist noomitusega, mis on VangS § 63 lg 1 järgi kergeim võimalik distsiplinaarkaristus, 1 millega ei kaasne täiendavat vabaduse piirangut.

1. Kaebaja apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole talle määratud karistus, s.o noomitus, proportsionaalne. Kaebaja leiab, et Viru Vangla kodukorra p-d 1.12.19, 8.2.2 ja 7.1.2 ei ole õigusselged. Ühtlasi ei ole vangla kunagi mitte kedagi karistanud selle eest, et üks kinnipeetav on teisele andnud lugemiseks isikliku ajalehe, kuigi taoline kinnipeetavate vaheline tegevus on toimunud üle kümne aasta. Kaebaja kambris on ülemisel naril olnud lõngakera viimased seitse aastat ning enne 14.09.2021 aset leidnud läbiotsimiste käigus neid ära ei võetud. Järelikult pole tegemist keelatud esemega.
2. Halduskohus on õigesti Viru Vangla kodukorra p-dest 1.12.19 ja 8.2.2 järeldanud, et ühel kinnipeetaval on keelatud võtta teise kinnipeetava käest enda valdusesse teise kinnipeetava asja, seejuures ei oma tähtsust see, kui asi võetakse valdusesse lühiajaliselt. Asjaolu, et kodukorra viidatud punktid ei nimeta konkreetselt küll ajalehte kui keelatud eset, ei tähenda, et ajalehe üleandmine ja/või vastuvõtmine selliselt oleks lubatud. Ei ole mõeldav, et kodukorras oleks üles loetletud kõikvõimalikud esemed, mille enda valdusesse võtmine on keelatud. Õige on halduskohtu järeldus, et kuna kaebaja võttis enda valdusesse teisele kinnipeetavale kuuluva ajalehe, pani ta toime distsiplinaarrikkumise. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles osas, et varasem keelatud tegevuste lubamine või nendele reageerimata jätmine ei saa luua kinnipeetavale õiguspärast ootust, et keelatud tegevusega jätkamise eest karistust ei järgnegi. Ühtlasi ei tähenda kaebaja karistamine ja väidetavalt kaebajale ajalehe andnud teise kinnipeetava karistamata jätmine seda, et tegemist oleks ebavõrdse kohtlemisega vms. Käesoleval juhul ei ole arutluse all teise kinnipeetava karistamine või väidetav karistamata jätmine, vaid kaebajale määratud distsiplinaarkaristus.
3. Halduskohus leidis, et kaebajal oli keelatud omada kambris ka nelja viiemeetrist lõnganööri, sest tegemist on keelatud esemega Viru Vangla kodukorra p 7.1.2 kohaselt. Ringkonnakohus nõustub, et tegemist ei ole kinnipeetavale lubatud esemega. Ühtlasi ei ole õige kaebaja väide, et nimetatud kodukorra punkt oleks õigusselgusetu. Kaebaja viitab küll sellele, et see lõng on olnud tema kambris aastaid ilma, et läbiotsimiste käigus oleks seda ära võetud, kuid sellest ei järeldu, et kaebaja võiks keelatud eset omada või et olukorras, kus keelatud ese avastatakse, jäetakse see ikkagi kaebajale alles.
4. Kokkuvõttes on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus ei ole ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti tõendeid hinnanud ja oluliselt kohtumenetluse normi rikkunud, nagu väidab kaebaja apellatsioonkaebuses. Ükski kaebaja poolt väljatoodud asjaolu ei viita sellele, et vangla oleks kaebajale distsiplinaarkaristust määrates rikkunud kaalutlusõiguse põhimõtteid. Vanglal on distsipliinirikkumise korral nii otsustuskaalutlus kui ka valikukaalutlus. Kui vangla otsustab kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määrata, on vanglal võimalik valida mitme erineva VangS § 63 lg-s 1 sätestatud karistusliigi vahel. Kaebajale distsiplinaarkaristusena määratud noomitus on kergeim võimalik distsiplinaarkaristus. VangS § 65 lg 5 järgi kustub distsiplinaarkaristus ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest arvates. Viidatud sättest tulenevalt on käesolevaks ajaks kaebajale vaidlusaluse käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristus kustunud ega mõjuta enam kuidagi kaebaja õigusi. Ringkonnakohtu hinnangul on käesolevas haldusasjas kogutud 1 Vt RKHKo 14.11.2012, 3-3-1-44-12, p 20; 16.02.2016, 3-3-1-62-15, p
5. 3 tõenditele tuginedes ja haldusasja asjaolusid arvestades kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on täidetud

§ 187lg-s 31 sätestatud tingimused ning apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada.

Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus

§ 187

lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks.

§ 187

lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. 16.

§ 187

lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule. Selleks on aega 15 päeva arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Kui kaebaja ei esita nimetatud tähtaja jooksul määruskaebust Riigikohtule, jõustub käesolev määrus. 17. Kaebaja on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 20 eurot oma vanglasiseselt arvelt. Kuna ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tagastada, kuulub tagastamisele ka tasutud riigilõiv vastavalt

§ 104lg 5 p-le 3.

Vastavalt

§ 104

lg-le 8 lausele 2 võib kohus tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada ka omal algatusel. (allkirjastatud digitaalselt) 4