Obsah (4)

§ 133§ 121§ 43§ 179

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-25-554 10. märts 2025 Karin Jõks

) § 121 lg 2 p 2 1 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. Kaebaja väitel on psühhiaatri vastuvõtt ära jäänud kolmel korral. Faktilised andmed on kaebaja esitanud kahe juhtumi kohta - 1) veebruaris jäi vastuvõtt ära, kuna kaebaja viibis samal ajal kohtuistungil; 2) 03.03.2025 jäi vastuvõtt ära teadmata põhjusel. Vastuvõtu ärajäämine põhjusel, et kaebaja viibis samal ajal kohtuistungil, ei ole etteheidetav Tartu Vanglale või Viljandi Haiglale. Kaebuse aluseks on seega ühel korral ära jäänud psühhiaatri vastuvõtt.
2. Seda, kui arsti vastuvõtt jääb ühel korral toimumata, ei saa pidada kaebaja õiguste intensiivseks riiveks. Arusaamatusi ja ka vigu tuleb elus ikka ette. On väga vähe tõenäoline, et ühel korral toimumata jäänud arsti vastuvõtu tõttu määrab kohus kaebajale rahalise hüvitise, rääkimata sellest, et hüvitis ületab 1000 eurot (

§ 133lg 1).

Põhjendatud ja proportsionaalne ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine selleks, et kindlaks teha, kas täidetud on kõik riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 sätestatud kahju hüvitamise eeldused. S.h kas kaebaja oli 03.03.2025 registreeritud arsti vastuvõtule, kui jah, siis millisel põhjusel jäi see toimumata, kui vastuvõttu ei toimunud Tartu Vangla või Viljandi Haigla õigusvastase ja süülise tegevuse või tegevusetuse tõttu, kas siis kaebajal on tekkinud rahas hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju jne.

1. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et mittevaralist kahju ehk kaebaja valu ja kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada. Kohus saab lähtuda väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Mittevaraline kahju hüvitatakse rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab. Kui kaebaja väidab kahju tekkimist tervise kahjustamise tõttu, siis tuleb kaebajal faktilise asjaoluna välja tuua ja tõendada tervisekahjustuse tekkimine. Kaebaja ei ole tervisekahjustust kaebuses välja toonud. Kohtu hinnangul on vähe tõenäoline, et ühekordne arsti vastuvõtu toimumata jäämine sai tekitada kaebajale tervisekahjustuse. Kaebuse aluseks olev juhtum ja selle väidetavad mõjud kaebajale (magamatus, närvilisus jms) ei ole sellise raskuse või intensiivsusega, et tegemist võiks olla väärikuse alandamisega RVastS § 9 lg 1 tähenduses. On vähe tõenäoline, et kohus teeb kindlaks rahas hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju tekkimise. See tähendab, et kaebuse rahuldamine on vähe tõenäoline.
2. Kokkuvõttes on

§ 121lg 2 p 21 kohaldamise eeldused täidetud ja kohus tagastab kaebuse.

7. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis ei tee kohus kindlaks, kes oleks õige vastustaja ja kas kaebaja oleks pidanud läbima kohustusliku kohtueelse menetluse, samuti ei käsitle kohus riigilõivu küsimust. 8.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda võimaldab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 9. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks