Obsah (10)

§ 637§ 68§ 658§ 657§ 67§ 8§ 650§ 659§ 422§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Margit Jäätma, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 1. aprill 2025 Tsiviilasja number 2-22-14315 Tsiviilasi A.A. pankr

) § 663 lg 2). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (võlausaldaja) esitas
2. septembril 2022 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus nimetada A.A. (võlgnik) ajutise pankrotihalduri ja kuulutada välja võlgniku pankrot. Tartu Maakohus kuulutas
3. jaanuari
4. a määrusega välja võlgniku pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. Võlgnik esitas
5. jaanuaril 2023 määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu
6. jaanuari
7. a määruse täies ulatuses. Maakohus jättis
8. jaanuari
9. a määrusega määruskaebuse käiguta ning andis võlgnikule määruskaebuse eest riigilõivu 420 euro tasumiseks tähtaja 7 päeva alates määruse kättetoimetamisest. Võlgnik esitas
10. veebruaril 2023 taotluse, milles palus vabastada end riigilõivu tasumisest. Maakohus jättis
11. veebruari
12. a määrusega võlgniku
13. veebruari
14. a menetlusabi taotluse rahuldamata ja võlgniku
15. jaanuari
16. a määruskaebuse käiguta. Maakohus andis võlgnikule määruskaebuse eest riigilõivu 420 euro tasumiseks täiendava tähtaja 15 päeva alates määruse kättetoimetamisest. MAAKOHTU SEISUKOHT
17. Maakohus keeldus
18. märtsi
19. a määrusega võlgniku
20. jaanuari
21. a määruskaebuse menetlusse võtmisest ja luges selle esitajale tagastatuks. Maakohus leidis, et määruskaebuse menetlusse võtmisest tuleb

§ 637

lg 1 p 3 ja § 663 lg 1 alusel keelduda, kuna kohus jättis võlgniku menetlusabi taotluse rahuldamata ja määruskaebuselt on tasumata riigilõiv. Võlgniku esindaja C.C sai maakohtu

1. veebruari
2. a määruse kätte
3. veebruaril
4. Seega tuli võlgnikul tasuda määruskaebuselt riigilõiv hiljemalt
5. veebruariks
6. Võlgnik ei ole kohtu määratud tähtpäevaks riigilõivu tasunud ega menetlusabi andmata jätmise määrust vaidlustanud (määrus jõustus
7. veebruaril 2023). MÄÄRUSKAEBUS JA EDASINE MENETLUS
8. Võlgnik esitas
9. märtsil 2023 maakohtu
10. märtsi
11. a määruse peale määruskaebuse. Võlgnik palus
12. jaanuaril 2023 esitatud määruskaebus menetlusse võtta ja vabastada võlgnik riigilõivust. Võlgnik selgitas, et ta sai maakohtu
13. veebruari
14. a määruse kätte
15. veebruaril
16. Riigilõiv tuli seega tasuda hiljemalt
17. veebruaril
18. Võlgniku täisosaniku juhatuse liige C.C peeti
19. veebruaril 2023 kinni. Tartu Maakohus võttis
20. veebruaril 2023 C.C kaheks kuuks vahi alla. Võlgnikul ei olnud ja ei ole seetõttu võimalik riigilõivu tasuda.
21. Maakohus edastas
22. mail 2023 võlgniku
23. märtsi
24. a määruskaebuse maakohtu
25. märtsi
26. a määruse peale läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
27. Tartu Ringkonnakohus tagastas
28. mai
29. a kirjaga võlgniku
30. märtsi
31. a määruskaebuse maakohtule. Ringkonnakohtu hinnangul tuli võlgniku määruskaebuses esitatud selgitusi käsitleda taotlusena tähtaja ennistamiseks

§ 68mõistes.

Ringkonnakohus märkis, et ei saa määruskaebust lahendada enne, kui on lahendatud tähtaja ennistamise taotlus.

1. Maakohus jättis
2. mai
3. a määrusega võlgniku
4. märtsi
5. a menetlustähtaja ennistamise avalduse (pealkirjastatud määruskaebus Tartu Maakohtu
6. märtsi
7. a määruse peale) käiguta ning andis võlgnikule tähtaja 10 päeva alates määruse kättetoimetamisest puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus palus võlgnikul teatada, kas võlgnik 2 taotleb tähtaja ennistamist
8. jaanuari
9. a pankroti väljakuulutamise määruse peale määruskaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu 420 eurot maksmiseks, ning tasuda menetlustähtaja ennistamise avalduselt riigilõiv 105 eurot ja määruskaebuselt riigilõiv 420 eurot.
10. Võlgnik esitas
11. juunil 2023 maakohtule taotluse, milles palus ennistada
12. jaanuaril 2023 esitatud määruskaebuselt riigilõivu 420 euro maksmiseks antud tähtaeg. Võlgniku esindaja ei saanud võlgniku nimel riigilõivu tasuda, kuna viibib alates
13. veebruarist 2023 vanglas vahi all. Võlgnik esitas juriidilise isiku menetlusabi taotluse ja teatise taotleja majandusliku seisundi kohta. Võlgnik palus end vabastada menetlustähtaja ennistamise avalduse ja
14. jaanuaril 2023 esitatud määruskaebuse eest tasumisele kuuluvast riigilõivust.
15. Maakohus jättis
16. juuni
17. a määrusega võlgniku
18. juuni
19. a menetlusabi taotluse määruskaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu maksmisest vabastamise osas menetlusse võtmata ja menetlustähtaja ennistamise avalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu maksmisest vabastamise osas rahuldamata. Maakohus jättis võlgniku
20. märtsi
21. a menetlustähtaja ennistamise avalduse käiguta ning andis võlgnikule tähtaja 10 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, s.o menetlustähtaja ennistamise avalduselt riigilõivu 105 eurot ja määruskaebuselt riigilõivu 420 eurot tasumiseks.
22. Võlgnik esitas
23. juulil 2023 maakohtule menetlustähtaja ennistamise avalduse. Võlgnik palus ennistada
24. juuni
25. a määruses märgitud määruskaebuse tähtaeg. Võlgnik märkis, et ta vajab määruskaebuse esitamiseks juriidilist abi. Võlgnik ei ole
26. juuli
27. a seisuga abi saanud. Võlgniku täisosaniku juhatuse liige on Tartu vanglas vahi all.
28. Maakohus jättis
29. augusti
30. a määrusega võlgniku
31. juuli
32. a avaldused menetlustähtaja ennistamiseks ja riigi õigusabi saamiseks ning võlgniku
33. märtsi
34. a avalduse menetlustähtaja ennistamiseks menetlusse võtmata.
35. Tartu Ringkonnakohus jättis
36. märtsi
37. a määrusega maakohtu
38. augusti
39. a määruse resolutsiooni muutmata, muutes määruskaebuse põhjendusi. Ringkonnakohus märkis, et võlgniku
40. märtsi
41. a määruskaebus maakohtu
42. märtsi
43. a määruse peale on lahendamata. Ringkonnakohus selgitas, et maakohtul tuleb määruskaebust menetleda ja kui maakohus ei rahulda määruskaebust, edastada see ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
44. Maakohus edastas
45. jaanuaril 2025 võlgniku
46. märtsi
47. a määruskaebuse maakohtu
48. märtsi
49. a määruse peale läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Maakohus viitas

§ 658

lg-le 2, mille kohaselt on ringkonnakohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel maakohtule kohustuslikud, ning märkis, et asus ringkonnakohtu antud hinnangute ja korraldustega võlgniku 27. märtsi 2023. a määruskaebust menetlema taotlusena tähtaja ennistamiseks

§ 68mõistes.

Maakohus ei nõustunud ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt võlgniku

1. märtsi
2. a määruskaebus maakohtu
3. märtsi
4. a määruse peale on lahendamata. Maakohus on läbi viinud vajalikud toimingud võlgniku määruskaebuse menetlemisel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

3

1. Ringkonnakohus on juhtinud
2. märtsi
3. a määruses õigesti tähelepanu sellele, et võlgniku
4. märtsi
5. a määruskaebus maakohtu
6. märtsi
7. a määruse peale on lahendamata. Maakohus on lähtunud võlgniku määruskaebuse menetlemisel ringkonnakohtu varasemast ekslikust juhisest, mille kohaselt võlgniku määruskaebuses esitatud selgitusi tuleb käsitleda taotlusena tähtaja ennistamiseks

§ 68

mõistes ning määruskaebust ei ole võimalik lahendada enne, kui on lahendatud tähtaja ennistamise taotlus. Menetlustähtaja ennistamine on

§ 67

lg 1 järgi võimalik üksnes juhul, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja. Kohtu määratud menetlustähtaegasid ei saa ennistada (vt V. Kõve jt (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2017, § 67 komm 3.2.1). Maakohus jättis vaidlustatud

1. märtsi
2. a määrusega võlgniku
3. jaanuari
4. a määruskaebuse menetlusse võtmata, kuna võlgnik ei olnud tasunud määruskaebuselt kohtu määratud tähtpäevaks riigilõivu ega vaidlustanud menetlusabi andmata jätmise määrust. Võlgnik selgitab määruskaebuses asjaolusid, mille tõttu tal ei olnud võimalik tasuda
5. jaanuari
6. a määruskaebuse eest riigilõivu maakohtu
7. veebruari
8. a määrusega antud tähtaja jooksul. Maakohtu
9. veebruari
10. a määrusega võlgnikule määruskaebuse eest riigilõivu tasumiseks määratud tähtaeg ei ole seaduses sätestatud menetlustähtaeg, mida saaks ennistada.
11. Ringkonnakohus leiab, et maakohus keeldus vaidlustatud
12. märtsi
13. a määrusega põhjendatult võlgniku
14. jaanuari
15. a määruskaebuse menetlusse võtmisest. Kuna võlgnik ei olnud tasunud kohtu märatud tähtpäevaks määruskaebuse eest riigilõivu ega vaidlustanud menetlusabi andmata jätmise määrust, tuli võlgniku määruskaebuse menetlusse võtmisest

§ 637lg 1 p 1 ja § 663 lg 1 alusel keelduda.

Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus apellant teatab apellatsioonkaebuselt tasutava riigilõivu ringkonnakohtu määratud tähtpäevaks maksmata jätmise mõjuvast põhjusest pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise määruse tegemist, tuleb

§ 8

lg 2 alusel rakendada apellatsioonimenetluse uuendamist reguleerivat

§ 650lg-t 1 (vt RKTKm 30.11.2016, 3-2-1-67-16, p 19).

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb

§ 659

alusel kohaldada viidatud sätet ka praegusel juhul, kus keeldutud on määruskaebuse menetlusse võtmisest.

§ 650

lg 1 järgi, kui ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse läbi vaatamata seetõttu, et apellant ja tema esindaja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud mõjuvast põhjusest (

§ 422

) ilmumata jätmiseks, uuendab kohus menetluse apellandi avalduse alusel, kui kohtuistungilt puudumiseks oli mõjuv põhjus, millest ei saadud õigel ajal kohtule teatada. Apellant peab mõjuva põhjuse olemasolu ja teatamise võimatust põhistama. Menetluse uuendamise avalduse võib apellant esitada ringkonnakohtule

§ 650

lg 2 kohaselt kümne päeva jooksul kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest alates.

§ 650

lg-s 2 sätestatud tähtaega saab kohus

§-de 67 ja 68 järgi ennistada. Võlgniku esindaja sai määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse kätte 10. märtsil 2023, seega tuli võlgnikul teatada hiljemalt 20. märtsil 2023 (

§ 650

lg 2) riigilõivu maksmata jätmise ja sellest kohtule teatamata jätmise mõjuvast põhjusest (

§ 650lg 1).

Võlgniku

1. märtsi
2. a määruskaebuses ei ole esitatud

§ 650lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul.

Isegi kui menetluse uuendamise avalduse esitamise tähtaja saaks ennistada, siis ei oleks määruskaebuse menetluse uuendamiseks alust. Võlgnik ei ole põhistanud, et tal oli riigilõivu tasumata jätmiseks mõjuv põhjus, millest ta ei saanud õigel ajal (s.o riigilõivu tasumiseks määratud tähtaja jooksul) kohtule teatada. 4 Ülaltoodud põhjendustel ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks ja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 16. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel võlgniku kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 5