lg 3³ alusel 29.12.2011.a kohtuistungil ei osalenud teatas 28.12.2011.a elektroonselt, et ei soovi osa võtta ja edastas elektroonselt 28.12.2011.a ka enda arvamuse, milles märgitu kohaselt toetab B.R-i vangistusest elektroonilise valvega tingimisi ennetähtaegselt vabastamist Süüdimõistetu Kaitsja riigi õigusabi osutamise korras B.R asukoht Tartu Vanglas, kannab karistust isikukood XXX Valli Murde RESOLUTSIOON KarS § 76 lg 2 p 1 ja KarS § 76 lg 3, 4 alusel vabastada B.R talle 15.04.2010.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 214 lg 2 p 4,5 järgi
S § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks mõistetud 3 aasta 9 kuu vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt alates käesoleva määruse jõustumisest. Jõustunud määruse ärakirja saadab kohus määruse jõustumisest koheselt Tartu Vanglale. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Ärakandmata karistust (kui määrus jõustub 10.jaanuaril 2012.a ja B.R vabaneb vangistusest 10.jaanuaril 2012.a, siis 1 aastat 9 kuud 14 päeva vangistust) ei pöörata B.R-i suhtes täielikult täitmisele, kui ta 1 (ühe) aasta 9 (üheksa) kuu 14 (neliteist) päeva pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja nõuetekohaselt täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna 2 kriminaalhooldusametniku järelevalve all talle KarS § 75 lg 1,4 ja KarS § 75 lg 2 p 2,4,5,7,8,9 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: • elab kohtu määratud alalises elukohas - XXX; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, • ei tarvita alkoholi ja narkootikume, • ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, • osaleb kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis või sotsiaalprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb B.R-ile neis osalemise kohustuslikuks, • asub ametlikult tööle hiljemalt 1 kuu jooksul vanglast vabanemisest alates või võtab sama tähtaja jooksul ennast töötuna ametlikult arvele ja esitab kriminaalhooldusametnikule selle kohta tõendid; • allub sõltuvusvastasele ravile – selleks pöördub 1 kuu vältel vangistusest vabanemisest alates vastava erialaspetsialisti-psühhiaatri vastuvõtule ja kui erialaspetsialisti hinnangul on sõltuvusvastane ravi vajalik, siis allub erialaspetsialisti määratud ravile, • allub elektroonilisele valvele 3 (kolme) kuu vältel – elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge (KarS § 75¹ lg 4); • ilmub koos käesoleva määruse koopiaga Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonda (Kuninga 22, Pärnu – Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu talitus, talituse juhataja Eve Hiiemäe tel 4479570) kriminaalhooldaja (Kristi Luik – tel 447 9571 või mõne teise kriminaalhooldusosakonna talitusejuhataja määratud kriminaalhooldaja) juurde 3 (kolme) tööpäeva jooksul ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast arvates. KarS § 76 lg 4 alusel on katseaja pikkuseks 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud 14 (neliteist) päeva. KarS § 78 p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja B.R-i vangistusest vabanemisest. Jõustunud määruse koopia saata viivitamatult täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Advokaat Valli Murde kaitsjatasutaotlus rahuldada ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Karl Saavo Advokaadibüroo kasuks 57 eurot 53 eurosenti (summa on koos käbemaksuga, käibemaks 9,59 eurot) advokaat Valli Murde süüdimõistetu B.R-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest (Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord, punktid 23-26). 2 3
lg 3,
lg 1,
lg 1 p 4 alusel ning riigi õigusabi seaduse § 25 lg 4 alusel välja mõista B.R-ilt riigituludesse menetluskuluna 57 eurot 53 eurosenti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „B.R , 1-10-3712, menetluskulu 29.12.2011.a Tartu Maakohtu määruse alusel“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „B.R , 1-10-3712, menetluskulu 29.12.2011.a Tartu Maakohtu määruse alusel“, või - pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „B.R , 1-10-3712, menetluskulu 29.12.2011.a Tartu Maakohtu määruse alusel“. Kui süüdimõistetu ei ole menetluskulusid täies ulatuses tasunud määruse jõustumisest alates ühe kuu jooksul, saadetakse kohtulahendi ärakiri kümne päeva jooksul kohtutäiturile (
,
lg 2,
Määruse koopia edastada vanglale, kaitsjale ja allkirja vastu B.R-ile ning elektroonselt prokurörile ja jõustumise järgselt Kohtute Raamatupidamiskeskusele (menetluskulu osas). EDASIKAEBAMISE KORD
lg 1,
lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus.
lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Kriminaalkorras on B.R karistatud 5-l korral. 4 esimest süüdimõistvat kohtuotsust seonduvad sõiduki joobes juhtimisega (KarS § 424) ja/või sõiduki juhtimisega ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud (KarS § 329). Vangistuses kannab B.R reaalset vanglakaristust esmakordselt ja seda 15.04.2010.a Harju Maakohtu kohtuotsuse alusel. 15.04.2010.a Harju Maakohtu kohtuotsusega tunnistati B.R süüdi KarS § 214 lg 2 p 4,5 järgi ja karistuseks mõisteti 5 aastat vangistust.
S § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 9 kuud vangistust, mille kandmise alguseks 26.01.2010.a. B.R on karistusest enam kui pool ära kantud. 21.09.2011.a andis B.R kirjaliku nõusoleku enda suhtes eletroonilise valve kohaldamiseks (II,48). Kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt on elukoht – XXX sobilik elekroonilise valve kohaldamiseks ja selle korteri omanik H.L. ning selles majas elavad B.R-i vanemad on andnud kirjaliku nõusoleku B.R-i peale vangistusest vabanemist sellesse eluruumi elama asumiseks ja sellesse majja elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. 3 4 KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast ja isik nõustub tema suhtes teostatava elektroonilise valve kohaldamisega. 29.12.2011.a kohtuistungil kinnitas B.R soovi, vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud 29.12.2011.a kohtuistungil ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, ning olles tutvunud prokuröri 28.12.2011.a elektroonselt kohtule esitatud arvamusega, on seisukohal, et esinevad KarS § 76 lg 2 punktis 1 märgitud eeldused süüdimõistetu B.R-i vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ja lähtudes KarS § 76 lõikes 3 sätestatust on põhjendatud anda esmakordselt vanglas viibivale ja vangistuses töötanud ning taasühiskonnastavates tegevustes ja programmides osalenud B.R-ile võimalus, vabaneda vangistusest elektroonilise valvega tingimisi ennetähtaegselt. B.R kannab küll karistust I astme kuriteo – väljapressimise eest, kuid käesolevaks ajaks on karistus enda eesmärgi täitnud – B.R tunnistab enda süüd, kahetseb toimepandut ja on motiveeritud enda elu edasiselt seaduskuulekalt elama ning on selleks vangistuses astunud ka konkreetseid samme, kuna on tegelenud kuritegudeni viinud põhipõhjusega, s.o alkoholsõltuvusega, osaledes vastavates sotsiaalprogrammides. Vangistuse ajast on B.R küll kehtivad distisplinaarkaristused – 3 noomitust (25.11.2010, 18.01.2011, 31.05.2011 – II,25,31,39), kuid B.R-i toimepandud diststiplinaarsüüteod (II,25,31,39) ei ole oma olemuselt sellise raskusega, et välistaksid käesolevalt B.R-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise. Kuna esmakordselt vanglas karistust kandev B.R on vangistuses töötanud ning taasühiskonnastavates tegevustes ja programmides osalenud, siis peab kohus põhjendatuks võimaldada B.R vabaneda vangistusest elektroonilise valvega tingimisi ennetähtaegselt. Taasühiskonnastavatest programmidest on B.R osalenud sotsiaalprogrammides Sotsiaalsete oskuste treening ja Eluviisitreening (individuaaltööna). Nimetatud programmide raames on B.R tegelnud ka kuritegude toimepanemiseni viinud põhipõhjusega – alkoholsõltuvust käsitleva temaatikaga. B.R-i kohtule avaldatu kohaselt on ta ka peale vanglast vabanemist motiveeritud tegelema tal esineva alkoholsõltuvusega ning alluma sõltuvusvastasele ravile. B.R-i kohtule avaldatu kohaselt saab ta aru, et tal tuleb alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda. B.R-i suhted lähedastega on head ja B.R toetavad. Vangistuse järgselt on lähedased B.R valmis igati toetama. Elama asub B.R õele kuuluvasse majja, kus elavad peale õe ka B.R-i vanemad ning B.R-i poeg. 4 5 Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt tunnistab B.R kuritegu ja on täitnud vangla poolt koostatud individuaalset täitmiskava ning on olnud motiveeritud tegelema kuriteo toimepanemise riskide maandamisega; B.R on vangistuse ajal töötanud majandusabitöödel; B.R tunnistab alkoholiprobleemi olemasolu ning on vangistuses läbinud ka vastava sotsiaalprogrammi, vabanemise korral on B.R kindel soov pöörduda täiendava ravi saamiseks psühhiaatriakliinikusse, kuna on motiveeritud alkoholitarvitamisest täielikult loobuma; tulevikueesmärgid on optimistlikud – elada seaduskuulekat elu lähedastega, kasvatada poega ning toetada oma elukaaslast koos tütrega. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt väljendab B.R motivatsiooni enda käitumist muuta, mida tõendab ka osalemine sõltuvusrehabilitatsiooni sotsiaalprogrammis Eluviisitreening; Tartu Vangla toetab B.R-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Eeltoodud asjaoludel kogumis on kohtu hinnangul reaalne vanglakaristus enda eesmärgi B.R-i suhtes täitnud ning kriminaalhooldus koos elektroonilise valvega on B.R-i suhtes tõhusam ja vajalikum meede kui karistuse edasine vanglas kandmine. Käitumiskontroll ja kohustuste järgimine elektroonilise valve all aitaks paremini toetada ja kindlustada B.R-i motiveeritust oma edasise elu seaduskuulekalt elamiseks. 29.12.2011.a kohtuistungil kinnitas B.R , et ta soovib teha kriminaalhooldusametnikuga koostööd ja täita KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja ta on nõus võtma endale katseajaks järgmised kohustused: • ei tarvita alkoholi ja narkootikume, • ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, • osaleb kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis või sotsiaalprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb neis osalemise kohustuslikuks, • asub ametlikult tööle hiljemalt 1 kuu jooksul vanglast vabanemisest alates või võtab sama tähtaja jooksul ennast töötuna ametlikult arvele ja esitab kriminaalhooldusametnikule selle kohta tõendid; • allub sõltuvusvastasele ravile – selleks pöördub 1 kuu vältel vangistusest vabanemisest alates vastava erialaspetsialisti-psühhiaatri vastuvõtule ja kui erialaspetsialisti hinnangul on sõltuvusvastane ravi vajalik, siis allub erialaspetsialisti määratud ravile, • allub elektroonilisele valvele ja ilmub kriminaalhooldusosakonda 3 tööpäeva jooksul ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast arvates. Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks ja seaduskuuleka käitumise kinnistamiseks on põhjendatud panna B.R-ile katseajaks eelmärgitud kohustused. Heli Sillaots kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.