lg 2 p 1, 2 , § 424 lg 2 järgi ja Anna Borzhevskyi süüdistatuna
lg 2 p 2, § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kristo Adosson Süüdistatav Q.Q – isikukood XXX, elukoht xxx, kodakondsus määratlemata, põhiharidus, emakeel vene keel, xxx, varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud Süüdistatav Anna Borzhevskyi – isikukood 48609130239, elukoht xxx, kodakondsus määratlemata, keskharidus, emakeel vene keel, xxx, varem kriminaalkorras karistamata RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Q.Q
Süüdi tunnistada Q.Q
lg 2 järgi.
lg 1 alusel mõista karistuseks vangistus 5 kuud.
lg 1 ja
lg 1 alusel mõista liitkaristus Viru Maakohtu 19.02.2019.a kohtuotsusega nr 1-18-9926 mõistetud karistusega, suurendades üksikkaristusest raskemat, mõista liitkaristuseks vangistus 9 kuud. Liitkaristusest arvata maha ärakantud karistus 6 kuud vangistust ning kandmata liitkaristuseks lugeda 3 kuud vangistust. 1
lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 8.05.2018-9.05.2018.a, s.o 2 päeva, karistusaja hulka. Kanda jäävaks karistuseks lugeda 2 kuud 28 päeva vangistust.
kohaldades asendada vangistus üldkasuliku tööga 88 tunni ulatuses, mille tegemise tähtaeg on 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et Q.Q peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma
alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil xxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7. ei tarvita alkoholi; 8. allub alkoholi liigtarvitamise vastasele ravile, mis sisaldab psühholoogi/psühhiaatri külastusi, millega tuleb alustada esimesel võimalusel alates kohtuotsuse jõustumisest ning jätkata kuni arsti otsuseni, et ravi ei ole enam vajalik.
lg 1 alusel määrata Q.Q katseajaks kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Välja mõista Q.Q-lt KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 150 eurot riigituludesse. Kohustada Q.Q tasuma väljamõistetud kaitsjatasu kulu 5 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 30 eurot. Kaitsjatasu tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab Harju maakohtu kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Q.Q , kriminaalasi 1-196865, menetluskulud.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda telefoninumbril 6 200 100.
Liiklusseaduse § 127 alusel on Q.Q kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Süüdi tunnistada Anna Borzhevskyi
Süüdi tunnistada Anna Borzhevskyi
2
lg 1 alusel mõista karistuseks vangistus 8 kuud.
sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Anna Borzhevskyi ei pane 1-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.
lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 8.05.2018-9.05.2018.a, s.o 2 päeva. Välja mõista Anna Borzhevskyilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 810 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 150 eurot riigituludesse. Kohustada Anna Borzhevskyit tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 80 eurot. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab Harju maakohtu kantseleist või e-toimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „ Anna Borzhevskyi, kriminaalasi 1-19-6865, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda telefoninumbril 6 200 100. Asitõendid- CD- ja DVD- plaat (kriminaalasja materjalide juures) jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Q.Q-d on varem karistatud Harju Maakohtu 11.08.2014 otsusega
lg 2 p 7 järgi (grupis toime pandud vargus) ja 22.10.2015 otsusega
J Mi kasutuses oli Xxx OÜ-le kuuluv linnamaastur xxx registreerimismärgiga xxx. Sõiduk oli 8.05.2018 pärastlõunal pargitud J. Mi elukoha juurde Tallinnas aadressil xxx . Samal päeval enne kella 14.57 sai Q.Q enda valdusesse sõiduki süütevõtme. Q.Q , tarvitades koos Anna Borzhevskyiga alkoholi, sisenesid ühisel nõul koos autosse ning jätkasid ühiselt autos alkoholi tarvitamist. Vahepeal väljus Q.Q autost, et suitsu teha. Ühel 3 hetkel alustas A. Borževskyi OÜ xxx ja J. Mi loata linnamaasturiga sõitmist. Seejärel Q.Q , teades, et nii temal kui A. Borževskyil puudub õigus sõiduki valdamiseks, andis A. Boržhevskyile korralduse sõidukiga parkimiskohale sõita. Teel xxx maja juurde põhjustas A. Borževskyi sõidukiga avarii, mille järel asus sõidukit juhtima Q.Q , kes juhtis sõidukit kuni parkimiskohale jõudmiseni. Samuti Q.Q , olles joobeseisundis alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 0,80 mg/l, juhtis 8.05.2018 kella 14.57 ajal Tallinnas xxx maja juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides (korrakaitseseaduse § 36 lg 1). Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l kohta või rohkem (liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1). Q.Q pani toime
lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varem varguse toime pannud isikuna võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise. Lisaks pani Q.Q toime
mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis. J Mi kasutuses oli Xxx OÜ-le kuuluv linnamaastur xxx registreerimismärgiga xxx. Sõiduk oli 8.05.2018 pärastlõunal pargitud J. Mi elukoha juurde Tallinnas aadressil xxx . Samal päeval enne kella 14.57 sai Q.Q enda valdusesse sõiduki süütevõtme. A. Borzhevskyi ja Q.Q , tarvitades koos alkoholi, sisenesid ühisel nõul koos autosse ning jätkasid ühiselt autos alkoholi tarvitamist. Ühel hetkel alustas A. Borzhevskyi OÜ xxx ja J. Mi loata linnamaasturiga sõitmist. Seejärel Q.Q , teades, et nii temal kui A. Borzhevskyil puudub õigus sõiduki valdamiseks, andis A. Borzhevskyile korralduse sõidukiga parkimiskohale sõita, mida viimane täitma asus. Teel xxx maja juurde põhjustas A. Borzhevskyi sõidukiga avarii, mille järel asus sõidukit juhtima Q.Q , kes juhtis sõidukit kuni parkimiskohale jõudmiseni. Samuti A. Borzhevskyi, olles juhtimisõiguseta ja joobeseisundis alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 1,03 mg/l, juhtis 8.05.2018 kella 14.57 ajal Tallinnas xxx maja juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides (korrakaitseseaduse § 36 lg 1). Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l kohta või rohkem (liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1). Anna Borzhevskyi pani toime
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, kui see on toime pandud grupis. Lisaks pani A. Borzhevskyi toime
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Me netluskäik ja ko htuot suse põhj endused 4 Süüdistatav Q.Q , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 30.08.2019.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Q.Q süüdi tunnistamist
lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist
lg 2 järgi
Vastavalt kokkuleppele palub prokurör kohtult
lg 1 ja
MS § 338 lg 1 alusel vähendatud karistus kuus kuud vangistust), suurendades mõistetud üksikkaristustest raskemat (Viru Maakohtus mõistetud kuus kuud vangistust), mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks osalise suurendamise teel üheksa kuud vangistust.
lg 1 teise lause alusel arvata kokku lepitud liitkaristusest maha Viru Maakohtu 19.02.2019 otsuse alusel ära kantud 6 kuud vangistust ja lugeda lõplikuks ärakandmata liitkaristuseks kolm kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata vangistusliku karistuse hulka Q.Q eelvangistuses 8.-9.05.2018 viibitud aeg, s.o kaks päeva ning lugeda karistuse täitmisele pööramisel karistuse suuruseks kaks kuud ja 28 päeva vangistust. Vastavalt
§-le 69 asendada kokku lepitud kaks kuud 28 päeva vangistust ehk 88 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestusega, et üks päev vangistust võrdub ühe tunni üldkasuliku tööga, mõistes asendatud karistuseks 88 tundi üldkasulikku tööd. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks üks aasta. Võttes aluseks
lg 4 on Q.Q kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
lg -s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada Q.Q-d mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 5 alusel võtab Q.Q endale kohustuse alluda alkoholi liigtarvitamise vastasele ravile, mis sisaldab psühholoogi/psühhiaatri külastusi, millega tuleb alustada esimesel võimalusel alates kohtuotsuse jõustumisest ning jätkata kuni arsti otsuseni, et ravi ei ole enam vajalik.
lg 1 p 1 ja
lg 3 alusel võtta Q.Q-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus viieks kuuks. Süüdistatav Anna Borzhevskyi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 30.08.2019.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Anna Borzhevskyi süüdi tunnistamist
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tema karistamist
lg 2 p 2 järgi
lg 1 alusel vangistusega 8 kuud.
Borzhevskyi eelvangistuses 8.-9.05.2018 viibitud aeg, s.o kaks päeva ning lugeda karistuse täitmisele pööramisel karistuse suuruseks seitse kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel määrata, et kokku lepitud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdlane ei pane ühe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendid 5 KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 ,4 otsustab kohus k riminaalasjas olevad asitõendid - CD- ja DVD- plaat, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures - jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt Q.Q-lt välja järgmiselt: KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 150 eurot riigituludesse. Kuivõrd sundraha on Q.Q-lt kriminaalasjas nr 1-18-9926 välja mõistetud, jätta käesolevas kriminaalasjas sundraha Q.Q-lt välja mõistmata. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt Anna Borzhevskyilt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 810 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 150 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsjad ja süüdistatavad on sõlmitud kokkulepetes leppinud kokku süüdistatav atelt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub nendega ja ei pea vajalikuks kokkuleppeid menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavatelt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3 -1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada Q.Q-le kohtuotsusega välja mõistetavate menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 5 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest ning pikendada Anna Borzhevskyilt kohtuotsusega välja mõistetavate menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistatavatel ei ole reaalselt võimalik 6 menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatavate majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.