Obsah (6)

§ 424§ 68§ 73§ 16§ 56§ 44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2021, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-1139 (21284000003) Menetlus kohtus kirjalik menetlus Koh

§ 424

lg 1 järgi käskmenetluses Prokurör abiprokurör Triin Tumala Süüdistatav Y.W (sünniaeg: 13.01.1982; elukoht: xxxxxxxxx xxxxx x-xx xxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxxxxx; töökoht: xxxxxxxxx xxxxxxxxx xx ; karistatus: info puudub, tõkend: ei ole kohaldatud) Kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv (riigi õigusabi korras) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus otsustas: 1. Tunnistada Y.W süüdi karistusseadustiku (

) § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära, s.o 2000 (kaks tuhat) eurot.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 03.-04.01.2021, s.o 2 päeva (s.o 6 päevamäära) mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Y.W-l kandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 194 (ükssada üheksakümmend neli) päevamäära, s.o 1940 (üks tuhat üheksasada nelikümmend) eurot.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Y.W-le katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud rahalist karistust 194 (ükssada üheksakümmend neli) päevamäära, s.o 1940 (üks tuhat üheksasada nelikümmend) eurot ei pöörata täitmisele, kui Y.W ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu.

1. Menetluskulude hüvitamine: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Y.W-le kriminaalmenetluse kuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot ja riigi õigusabi tasu 97 (üheksakümmend seitse) eurot 20 senti riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 973 (üheksasada seitsekümmend kolm) eurot 20 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise menetluskulu osa 81 (kaheksakümmend üks) eurot 10 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu
2. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99921700017085 ning selgituse “Y.W , otsus nr 1-21-1139, menetluskulu“. Selgitused kohtuotsusele ja edasikaebamise kord Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392). KrMS § 254 lg 6 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
3. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Y.W toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis

§ 424lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 03.01.2021.a.

kella 11.20 paiku Viljandi maakonnas Mulgi vallas Lilli külas Karksi-Nuia-Lilli tee

1. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Touran, registreerimismärgiga xx xxxx , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,89 mg/l kohta. Oma tahtliku tegevusega rikkus Y.W kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.
2. Prokuratuuri taotlus Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses ja Y.W süüdimõistmist

§ 424

lg 1 j ärgi ja karistamist rahalise karistusega 200 päevamäära, s.o 2000 eurot (päevamääraks 10 eurot).

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva s.o 03.01.2021 – 04.01.2021 (s.o 6 päevamäära). Seega kuulub kandmisele rahaline karistus 194 päevamäära, s.o 1940 eurot.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb tingimisi täitmisele pööramata, kui Y.W ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 3. Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse kohta Kohus leiab, et on olemas KrMS § 251 lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme 2 asjaolud selged, süüdistatav on täisealine ning süüdistatava suhtes ei ole vaja kohaldada sõltuvusravi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kriminaalmenetluse lõpetamise või käskmenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise.

§ 424

lg 1 näeb ette kriminaalkorras vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Y.W poolt 03.012021.a. kella 11.20 paiku Viljandi maakonnas Mulgi vallas Lilli külas Karksi-Nuia-Lilli tee

1. kilomeetril mootorsõiduki Volkswagen Touran, registreerimismärgiga xxxxxx , juhtimine olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,89 mg/l kohta on tõendatud järgnevate tõenditega: - tõendusliku alkomeetri väljatrükiga 03.01.2021.a (tl 4), millega on tõendatud, et Y.W juhtis 03.01.2021.a mootorsõidukit Volkswagen Touran reg. nr xxxxxx alkoholijoobes, kus isiku väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholisisalduseks 0,89mg/l kohta. Süüdistatava joobeseisundi kindlakstegemisel on 03.01.2021.a. kasutatud mõõtevahendina tõenduslikku alkomeetrit. Süüdistatav on nõustunud alkoholijoobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga ning süüdistatavale on tutvustatud enne alkoholijoobe tuvastamist korrakaitseseaduse § 38 lõikes 2 sätestatud õigusi (tl 5). Eelmärgitud väljatrükist nähtub, et mõõtevahendit on taadeldud – tunnistus nr TTRC-20-00192 ja tema töökorras olekut on kontrollitud: test kontr.nr:
2. Tõendusliku alkomeetri lugemi kohaselt Y.W-l mõõdeti alkoholisisaldus 0,98 mg väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning võttes arvesse laiendmääramatust 0,09 mg/l kohta saadi lõplikuks mõõtetulemuseks 0,89 mg/l. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest 03.01.2021.a (tl 1) ilmneb, et Y.W, kes juhtis 03.01.2021.a. sõidukit Volkswagen Touran reg. nr xxxxxx otsustati 03.01.2021.a kell 12.05 kõrvaldada mootorsõiduki juhtimiselt, kuna oli alust arvata et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. - sõiduki hoiukohta teisaldamise aktiga 03.01.2021.a (tl 2) on tõendatud, et Y.W juhtis alkoholijoobes mootorsõidukit Volkswagen Touran reg. nr xxxxxxja eelnimetatud sõiduk on teisaldatud hoiukohta. - tunnistaja G.S 03.01.2021.a antud ütluste (tl 6-7) kohaselt helistas 03.01.2021 kella 11.20 paiku talle sõber R.V ja teatas, et tema talu teeotsa juures on kraavis Läti numbrimärkidega auto. Tunnistaja tuli koheselt majast välja ning suundus kraavis olnud tumedat värvi sõiduki juurde. Sõiduki juures oli pikka kasvu, kõhna kehaehitusega meesterahvas, kellel olid seljas tumedat värvi riided. Lisaks sellele meesterahvale, oli sõiduki juures peatunud ka teine auto ja selle roolis olnud naisterahvas helistas politseisse. Kraavis oleva auto juht, kes rääkis vene keeles, oli silmnähtavalt alkoholijoobes. Kui ta rääkis, oli tunda alkoholilõhna. Meesterahvas ajas vene keeles mõistetamatut juttu, aga nii palju sai tunnistaja aru, et ta tahtis traktorit ja abi, et kraavis olnud sõidukit tagasi tee peale saada. Peale häirekeskusesse helistamist suundus naisterahvas sündmuskohalt minema ja kuna politsei oli juba teel, otsustas ka tunnistaja tuppa minna, sest alkoholijoobes meesterahvas muutus väga pealetükkivaks. Toas olles tuli joobes meesterahvas tema talu hoovi peale ning koputas uksele ning käis ümber maja. Niipalju sai ta aru, et meesterahvas soovis sigaretti ja tuld. Tunnistaja väitel tema juures xxxxxx talus see meesterahvas ei ole alkoholi tarvitanud. - tunnistaja A.E 03.01.2021.a antud ütluste (tl 8 -9) kohaselt sõitis ta enda autoga Karksi-Nuiast Lilli poole. Umbes kella 11.20 paiku märkas vahetult enne Lilli piirkonda ühe kurvi juures vasakul pool teed kraavis tumedat värvi Volkswagenit, mis oli juhipoolse külje peal külili. 3 Esialgu sõidukis kedagi ei paistnu d. Ta jättis oma auto seisma paremale poole tee äärde ning suundus täpsemalt vaatama, kas kedagi autos on või mitte. Kui läks üle sõidutee, siis avanes Volkswageni kõrvalistuja uks ning sealt ronis välja meesterahvas. Tunnistaja läks koheselt enda auto juurde, et võtta telefon helistamiseks politseisse. Samal ajal tuli ka lähedalt talust kaks kohalikku meesterahvast juurde uudistama. Sel ajal kui tunnistaja kohalikega püüdis politseile selgitada täpset sündmuse asukohta, tuli tema juurde ka Volkswagenist välja roninud juht. Juht oli pikka kasvu, kõhna kehaehitusega ja tumedates riietes. Esialgu rääkis ta läti keeles, hiljem vene keeles ning tunnistaja ei saanud temast väga täpselt aru. Rääkimise ajal oli suust tunda tugevat alkoholilõhna. Juhi kehakeelest oli aru saada, et ta nagu tahtis, et teda aidatakse. Kuna tunnistaja auto seisis tee ääres halva kohapeal, siis peale häirekeskusesse helistamist jätkas ta oma teekonda, teades, et politsei on sündmuskohale teel. - fototabel (tl 10-12) 03.01.2021 Viljandi maakonnas, Mulgi vallas, Lilli külas, Karksi -NuiaLilli tee
3. km juures, kus sõitis teelt välja Y.W poolt juhitud mootorsõiduk VW Touran registreerimismärgiga xxxxxx . - kahtlustatava Y.W kinnipidamise protokollist 03.01.2021.a. (tl 14-20) nähtub, et isik on kinni peetud 03.01.2021.a. kell 12.05 Viljandi mk, Mulgi vald, Karksi-Nuia-Lilli tee 11 km ning vabastatud 04.01.2021.a. kell 16.
4. - kahtlustatava Y.W 04.01.2021.a antud ütlustest (tl 22-24) nähtub, et ta võtab omaks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise 03.01.2021.a. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et Edagrs Y.W juhtis 03.01.2021.a. kella 11.20 paiku Viljandi maakonnas Mulgi vallas Lilli külas Karksi-Nuia tee
5. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Touran reg. nr HV7316, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,89 mg/l kohta. Sellise tegevusega rikkus Y.W LS § 69 lg 1, LS § 69 lg 2 p 1 nõudeid. Seega on Y.W toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüdistatava otsesele tahtlusele viitab tema väljahingatavas õhus mõõdetud alkoholisisalduse määr (0,89 mg/l kohta), eelmärgitu kinnitab, et isik istus mootorsõiduki rooli teades endal joobe olemasolu. Kohus leiab, et Y.W tuleb käskmenetluses

§ 424lg 1 j ärgi süüdi tunnistada.

Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ja Edagrs Y.W süüd välistavaid asjaolusid. 4. Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 424

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud süüdistatava tegevuses karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise käskmenetluses. Karistusregistri teatisest nähtuvalt ei ole Y.W kantud Eesti Vabariigi karistusregistrisse (tl 13), Y.W juhiloa koopiast (tl 29-30) nähtub, et Y.W-l on kehtiv juhtimisõigus, mis on välja antud Läti Vabariigis. 4

§ 44

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.

§ 44

lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot.

§ 44

lg 3 kohaselt keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt Maksu - ja Tolliametile teostatud päringu kohaselt Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed Y.W tulude kohta (tl 28).

§ 44lg 2 alusel kuulub antud juhul kohaldamisele miinimumpäevamäär 10 eurot.

Arvestades Y.W süü suurust, Eestis kehtivate kriminaalkaristatuse puudumist ning toimikus olevaid tõendeid süüdistatava tulude kohta, leiab kohus, et süüdistatavat on võimalik mõjutada rahalise karistusega, seega on põhjendatud süüdistatavale mõista

§ 424

lg 1 järgi karistuseks rahaline karistus 200 päevamäära, s.o 2000 eurot.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva s.o 03.01.2021 – 04.01.2021 (s.o 6 päevamäära). Seega kuulub kandmisele rahaline karistus 194 päevamäära, s.o 1940 eurot.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb tingimisi täitmisele pööramata, kui Y.W ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

1. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse
2. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdi mõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 876 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel määratud kaitsja Nikolai Kõivu tasu summas 97,20 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude summas 973,20 eurot tasumine ühe aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.
3. Muud põhjendused KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 254 lg 6 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. KrMS § 254 lg 5 kohaselt tuleb 5 käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia saata KrMS § 164 lg-te 3 ja 5 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6