4-21-3693 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2021 Narva kohtumajas Väärteoasja number 4-21-3693 Kohtunik Olga Dorogan Väärteoasi kaebemenetlu

§ 201lg 1 järgi.

1. Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Diana Tahtarova tegi 02.09.2021.a otsuse nr 2330,21,002915, milles leidis, et isiku rikkumine on tõendatud tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlustega, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ning videosalvestisega. Otsuse kohaselt menetlusalune isik väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,17 mg/l. Samuti juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria sõidukite juhtimise õigust. Menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 3 ja § 90 lg 1 p 1 nõudeid. Kuna LS § 201 lg 1 ja LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS § 201 lg 1 järgi. Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati A.R LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 160 trahviühikut summas 640 eurot. 2 4-21-3693 Kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale
2. 20.09.2021 saabus Viru Maakohtule A.R kaebus tema suhtes 02.09.2021 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2330,21,
4. Kaebuses palub menetlusalune isik Viru Maakohtul mõista talle kergem karistus ning võimaldada talle selle ositi tasumine vastavalt KarS § 66 lg 2,
5. Kaebuses märkis A.R , et ta nõustub otsuses kirjeldatud rikkumistega ning tunnistab oma süüd täielikult ja kahetseb toimepandut. Kaebuse esitaja avaldab, et 03.08.2021 õhtul viibis tema autokooli treeningplatsil autoga ja tõepoolest oli alkoholijoobe jääknähtudega. Tema õppis autosõitu, kuna lõpetas „Yngan" autokoolis juhtimiskursused ja valmistus juhilubade saamise eksamiks. Tema juhtis sõidukit õhtusel kellaajal ja juhtimiseks spetsiaalselt kohandatud kohas, kus ei olnud autosid ega jalakäijaid. A.R arvates, ei olnud tema käitumine teistele eriti ohtlik. Samuti kaebuses märkis A.R , et Viru Maakohtu otsus KarS § 424 järgi on tema suhtes tehtud 22.08.2013.a, trahv on tema poolt ära tasutud. Tollest ajast ei ole tema toime pannud mitte ühtegi Liiklusseaduse rikkumist. Kaebuse esitaja palus mõista kergem karistus, kuna ta on hetkel töötu ja ülalpidamisel on 3 alaealist last. A.R avaldas, et ei soovi kohtuistungil osaleda ja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas
6. Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitas kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas.
7. Kohtuväline menetleja leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, väärteod on A.R poolt toime pandud ja ta on süüdi. Seega, menetleja on seisukohal, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ja karistuse määr vastab isiku süü suurusele. Karistuse määramisel tuleb eelkõige lähtuda süü suurusest ja eripreventiivsetest kaalutlustest, st milline karistus oleks konkreetsel juhul mõjus ja kohane. Liiklusseaduse § 201 lg 1 näeb mootorsõiduki, maastikusõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ette karistuse rahatrahvi kuni 200 trahviühikut (800 eur) või aresti. LS § 224 lg 1 näeb mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi, ette karistuse rahatrahvi kuni 100 trahviühikut, või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel asjaoludega, et LS § 201 lg 1 ja LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga ning määras nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS § 201 lg 1 järgi. Isik on toime pannud kaks tõsist liiklusrikkumist korraga. Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on tahtlikult toimepandud väärtegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enimohtliku väärtegudega – selles seisundis liikuma asudes seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Eriti ohtlik kui juhil puudub juhtimisõigus. A.R oli teadlik, et tal puudus juhtimisõigus. Samuti A.R-il puudus hädavajadus mootorsõiduki juhtimiseks, ta lihtsalt tahtis sõita ja tegi seda. Kohtuväline menetleja leidis, et see tegu oli toime pandud otsese tahtlusega. Otsuse tegemisel kohtuväline menetleja arvestas eelkõige väärteo raskust, sest isik seadis reaalsesse ohtu nii 3 4-21-3693 enda kui ka kaasliiklejad. Samuti karistuse määramisel kohtuväline menetleja võttis arvesse isiku süü tunnistamist ja seda, et isik on juba varasemalt karistatud õigusrikkumiste eest. Määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Määratud rahatrahvid ja rahaline karistus isiku poolt tasumata, kuid vaatamata sellele isik jätkub süütegude toimepanemist. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8. Kohus, tutvunud A.R poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja otsuse ja seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120-le lahendada kirjalikus menetluses, menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud /tl 3, tl 31/.
9. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis (tl 15) ja väärteootsuses (tl 14) olev teokirjeldus kattub.
10. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
11. Kohus uurib, kas A.R on toime pannud väärteo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Süüdistus puudutab LS § 69 lg 3 ja § 90 lg 1 p 1 rikkumist mis on kvalifitseeritud LS §

§ 201lg 1 järgi.

1. Kohus uuris väärteotoimikus olevaid tõendeid: Tunnistaja ülekuulamise protokoll (tl 18), mille kohaselt Kalev Kuusk olles patrullteenistuses 03.08.2021 kell 21.30 paiku Narva linnas, märkas Joala 38 platsil sõidukit Škoda Octavia numbriga xxx, mille juhil oli juhtimisõigus peatunud juhiloa kehtivusaja lõppemisega. Juhiks osutus A.R . Kontrolliti juhti ka indikaatorvahendiga ning saadi tulemuseks 0,28 mg/l. Tõendusliku alkomeetri lõppnäit oli 0,17 mg/l. Tunnistaja ülekuulamise protokoll (tl 19, tõlge 20-21), mille kohaselt xxx 03.08.2021 oli sõiduauto Skoda nr xxx juht, kuid kell 21.36 andis ta juhtimise üle A.R-ile . Ta teadis, et A.R-il ei ole juhtimisõigust ning et ta oli enne rooli istumist tarvitanud alkoholi. Nad sõitsid harjutusplatsil. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 22), mille kohaselt 03.08.2021 kell 21.36 tuvastati A.R-il väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,28 mg/l. Protokollile kirjutasid alla menetlusalune isik, kontrollija ja protokollija. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl 23) ja tõendusliku alkomeetri tulemuse väljatrükk, mille kohaselt 03.08.2021 kell 21.51 tuvastati A.R-il alkoholisisalduse piirmära ületamine, laiendmääramatust arvestades on lõplik tulemus on 0,17 mg/l. Mõõtmise teostamisel on kasutatud alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE nr ARLE-
2. Protokollist nähtub, et mõõtmise teostamise kohaks on märgitud: Vahtra 3, Narva. Kontrollile allutatud isik andis protokollile oma allkirja. Taatlustunnistus (tl 24), et alkomeeter Dräger Alcotest 9510 EE nr ARLE-0014 on taadeldud 26.02.
3. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 25), mille kohaselt on A.R liiklusjärelevalve teostamise käigus kõrvaldatud 03.08.2021 kell 21.36 mootorsõiduki Škoda 4 4-21-3693 Octavia numbriga xxx juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2, 3 alusel, isik on sellele omakäeliselt alla kirjutanud. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl 26, tõlge 27-28), mille kohaselt A.R andis ütlusi, et on nõus alkoholi jääknähtudega juhtimisega, kuid juhtimisõiguseta juhtimisega pole nõus, kuna autokooli instruktori sõnul tohib sellel platsil harjutada ilma juhtimisõiguseta. Sündmuskohal vahetult tehtud videosalvestustelt (tl 29) on näha, kuidas 03.08.2021 peeti mootorsõiduk kinni. Nimetatud videosalvestiselt on samuti näha, et sõidu ajal ei olnud harjutusplatsil teisi liiklejaid.
4. Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja edastatud seisukohaga ning uurinud ja hinnanud kirjalikke tõendeid kogumis, asub alljärgnevatele seisukohtadele.
5. Kuna menetlusalune isik ei seadnud tõendite usaldusväärust kahtluse alla ning ka kohtul puudub alus kahelda dokumentaalsete tõendite ning menetlusaluse isiku ütluste usaldusväärsuses, ei ole vaja seda aspekti täiendavalt analüüsida. Tõendites puuduvad vastuolud, nad langevad kokku omavahel ja annavad kohtule väärteo toimepanemise pildi.
6. Käesolevas väärteoasjas puudub poolte vahel vaidlus väärtegude toimepanemise asjaolude üle. Kohtule esitatud kaebuses ei vaidlusta A.R väärtegude toimepanemise fakti või asjaolusid.
7. Käesolevas asjas on tõendatud ja menetlusaluse isiku poolt õigeks võetud, et A.R juhtis sõiduautot, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,17 mg/l, rikkudes LS § 69 lg 3 sätestatut. Tegu on tõendatud tunnistajate x ja X ütlustega, menetlusaluse isiku ütlustega, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega. A.R tegevus vastab LS § 224 lg 1 objektiivsele koosseisule: LS § 224 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
8. Samuti on käesolevas asjas tõendatud ja menetlusaluse isiku poolt õigeks võetud, et A.R juhtis sõiduautot omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust, rikkudes LS § 90 lg 1 p 1 sätestatut. Tegu on tõendatud tunnistajate x ja X ütlustega, menetlusaluse isiku ütlustega ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega. A.R tegevus vastab LS § 201 lg 1 objektiivsele koosseisule: LS § 201 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
9. Seega, kohus on seisukohal, et A.R käitumises väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas on tuvastatavad talle etteheidetavad väärteokoosseisud, so LS §

§ 201lg 1 sätestatud rikkumised ning teda tuleb selle eest karistada. 18. Kar

S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. 5 4-21-3693 19. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et A.R pani LS §

§ 201lg 1 objektiivsele koosseisule vastavad teod toime tahtlikult.

Vastuses A.R kaebusele kohtuväline menetleja leidis, et väärteod on toime pandud otsese tahtlusega. Kohtuvälise menetleja otsusest ega vastusest kaebusele ei ole aru saada, kuidas sellise järelduseni on jõutud, põhjendused puuduvad. Tuginedes tõendamist leidnud asjaoludele, leiab kohus, et A.R , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. A.R oli eelnevalt tarvitanud alkoholi ja seega pidi ta möönma keelatud seisundi esinemise võimalust peale selle tarvitamist. Vaatamata sellele asus ta mootorsõidukit juhtima. Kuna alkoholi sisaldus oli tema väljahingatavas õhus niivõrd väike, siis ei pruukinud ta aru saada, et on joobes ning seetõttu ei saa tema tegu lugeda sooritatuks otsese tahtlusega. Sama kehtib ka juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise osas. Ta teadis, et temal puudub kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid vaatamata sellele juhtis sõidukit harjutamise platsil. Menetlusaluse isiku sõnul selgitas talle instruktor, et antud platsil on harjutamine ilma juhtimisõiguseta võimalik. Samas on sõiduõpetaja ilmselt jätnud selgitamata, et LS § 109 kohaselt on õppesõit võimalik vaid õpetaja või juhendaja juuresolekul, kuid A.R , kui värkelt autookooli läbinud isik, pidi seda ise teadma. Nii pidi ta olema teadlik rikkumisest ja eiras seega Liiklusseaduse sätteid. 20. Seega on tuvastatud, et A.R , juhtides mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,17 mg/l kohta ning ilma juhtimisõiguseta, tegutses kaudse tahtlusega ja seega on kinnitust leidnud A.R poolt Liiklusseaduse §

§ 201

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine nii objektiivse kui ka subjektiivse külje poolt.

1. Kohus ei tuvastanud A.R puhul tema tegude õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
2. peatüki
3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et A.R on talle süüks arvatud LS §

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises süüdi, sest vastavalt Kar

S § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. 22. Eeltoodud põhjustel on kohus veendunud, et A.R on pannud toime koosseisulised, õigusvastased ning süülised väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS §

§ 201lg 1 järgi.

1. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks. Lisaks on kohus tuvastanud, et karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. Karistus
2. 02.09.2021 tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega A.R tunnistati süüdi ning karistati KarS § 63 lg 1 alusel, LS § 201 lg 1 järgi 160 trahviühikuga s.o 640 EUR. Kaebaja leiab, et määratud karistus ei vasta tema süü suurusele ja ei ole vastavuses eripreventsiooni 6 4-21-3693 eesmärkidega. Kaebuse esitaja palus mõista kergem karistus, kuna ta on hetkel töötu ja ülalpidamisel on 3 alaealist last. Seega, vaidlus seisneb süü osas mis puudutab karistuse määramist ning rahatrahvi suurust.
3. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.
4. Kuna LS § 201 lg 1 ja LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lg 1 kohaselt karistus LS § 201 lg 1 järgi. LS § 201 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt rahatrahviga kuni 200 trahviühikut (see on 800 eurot – 1 trahviühik on 4 eurot) või arestiga. LS § 201 lg 1 keskmine määr on 100 trahviühikut. Antud juhul on kohtuväline menetleja on oma otsusega määranud rahatrahvi 160 trahviühiku ulatuses ehk keskmisest oluliselt suuremas määras.
5. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et karistamise alus on isiku süü. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ka selles, et karistuspraktikas on välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks tuleb arvestada erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuid kohus ei näe väärteootsusest, et kohtuväline menetleja oleks karistuse määramisel sellest seisukohast lähtunud.
6. Kohtuväline menetleja, leidis, et A.R süü on keskmisest suurem. Kohtuvälise menetleja otsuses puudub igasugune põhjendus süü suuruse kohta. Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse väärtegude toimepanemise asjaolusid. A.R poolt toime pandud liiklusalaste väärtegude asjaolusid arvestades leiab kohus, et kaebuse esitaja süü on keskmine. Menetlusaluse isiku süü hindamisel arvestab kohus, et A.R pani toime kaks väärtegu ühe teona. Kuna isik on oma teoga täitnud kokku kahe erineva kvalifikatsiooniga koosseisu, siis tuleb hinnata menetlusaluse isiku süü suureks. Samas menetlusaluse isiku süü suuruse hindamisel väärib tähelepanu, et maakohtu hinnangul A.R pani väärteod toime tahtluse kergemas vormis, so kaudse tahtlusega, mis viitab isiku väiksemale süüle. Kohtu hinnangul on oluline ka see, kus sõitmine toimus. Menetlusaluse isiku rikkumised on toime pandud harjutusplatsil, kus sõidu ajal teised liiklejad puudusid ning mis annab aluse arvata, et A.R pole otseselt seadnud teiste liiklejate elu ja tervise ohtu.
7. On selge, et liiklusnõuded on kehtestatud selleks, et tagada kõikide liiklejate turvalisus ja liiklusreeglite mittejärgimine võib tekitada olukorra, mille tagajärjel satuvad ohtu nii rikkuja enda kui kaasliiklejate tervis või elu. Kohus leiab, et seetõttu ongi seadusandja sätestanud konkreetsete liiklusnõuete rikkumise eest karistused ja seadusandja poolt paika pandud sanktsioonides sisaldub juba teo võimalik ohtlikkus. Kuid igal konkreetsel juhul tuleb teo ohtlikkus ja süü suurus tuvastada. Kohtu arvates, mõnevõrra tuleb karistuse mõistmisel siiski eristada juhte, kes on lõpetanud autokooli ning valmistub sõidueksamiks harjutamisplatsil. Lisaks nähtub tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükist, et A.R alkoholijoobe kontrollimisel oli mõõtetulemuseks 0,17 mg/l, mis on LS § 224 lõikes 1 sätestatud vahemiku keskmine määr. Arvestades eelkirjeldatud asjaolusid, leiab kohus, et rahatrahvi kohaldamisel on põhjendatud lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast. 7 4-21-3693
8. Karistust kergendava asjaoluna on kohtuvälise menetleja esindaja arvestanud isiku süü ülestunnistamisega LS § 224 lg 1 järgi, kohus nõustub sellega. Maakohtu hinnangul tuleb lisaks sellele lugeda karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus, mida isik väljendas kohtule esitatud kaebuses. Samuti märgib kohus, et isik tunnistas oma süüd kaebuses täies ulatuses. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavate asjaolude sedastamine tähendab, et A.R-ile mõistetav karistus peaks jääma keskmisest määrast mõnevõrra allapoole.
9. Lisaks karistuse hindamisel arvestas kohtuvälise menetleja esindaja ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk seda, kuidas on võimalik A.R-il mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Nimelt seda, et menetlusalune isik oli varasemalt karistatud süütegude eest. Määratud rahatrahvid ja rahaline karistus isiku poolt tasumata, kuid vaatamata sellele isik jätkub süütegude toimepanemist.
10. Kuid Karistusregistri teatis näitab, et A.R-il on 1 kehtiv kriminaalakaristus KarS § 424 järgi 2013 aastal toimepandud teo eest, kus rahaline karistus on tasutud 05.02.2019, mis on kahtluseta seotud praeguse menetluse esemeks oleva süüteoga ja seda tuleb teda iseloomustavana karistuse mõistmisel arvesse võtta. Samas tuleb tõdeda, et seekord on tegemist väärteoga, s.t vähemohtliku õigusrikumisega. Lisaks on A.R-il 2 kehtivat väärteokaristust KarS § 218 lg 1 ja ÜTS § 54