1-24-4920/29

1-24-4920 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a, Tallinn kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-24-4920 Kohtunik Sten Lind Kriminaalasi Denis Sokolovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. septembril
4. a lühimenetluses tehtud kohtuotsus menetluskulude otsustust puudutavas osas Denis Sokolov (isikukood 39403184228), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Jätta Denis Sokolovi määruskaebus Harju Maakohtu
5. septembri
6. a otsusele menetluskulude otsustust puudutavas osas (resolutsiooni punkt 9) läbi vaatamata. MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu saab määruskaebuse esitada advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Harju Maakohus tunnistas Denis Sokolovi
8. septembri
9. a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõistis talle karistuseks ühe aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud vangistust ühe kolmandiku võrra, s.o kaheksa kuuni. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka D. Sokolovi eelvangistuses viibitud aeg kolm päeva. KarS § 73 1 lg-te 1 ja 3 alusel jättis kohus mõistetud karistuse täitmisele pööramata tingimusel, et Denis Sokolov ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
10. Kohus mõistis D. Sokolovilt riigituludesse välja ka menetluskulud: 1230 eurot sundraha ja sundtoomise kulud 40,80 eurot, s.o kokku 1270,80 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määras kohus, et D. Sokolov võib tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igas kuus vähemalt 105,90 eurot. Kohus kuulutas otsuse resolutiivosa
11. septembril
12. a. Kohtumenetluse pooled kohtuotsuse vaidlustamise soovist ei teatanud ning kohus ei lisanud kohtuotsusele põhiosa. Kohtuotsus jõustus
13. oktoobril
14. a.
15. D. Sokolov esitas
16. märtsil
17. a Harju Maakohtu
18. septembri
19. a otsuse peale kaebuse, mille on pealkirjastatud apellatsioonina. Kaebaja leiab, et menetluskulud on liiga kõrged. Esitatud kaebuse edastas maakohus ringkonnakohtule määruskaebusena. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20. D. Sokolovi määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
21. Vastavalt KrMS § 306 lg 1 p-le 14 peab kohus otsuse tegemisel muu hulgas otsustama, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Kuigi tegemist on kohtuotsusega lahendatava küsimusega, näeb KrMS § 191 lg 1 ette, et maakohtu otsuses olevat menetluskulude otsustust on võimalik vaidlustada nii apellatsiooni kui ka määruskaebusega. Seejuures ei ole seadusandja selgitanud nende erinevate teede valikukriteeriumi. Kaebuse esitaja ise on oma kaebust nimetanud apellatsiooniks, maakohus on selle ringkonnakohtule edastanud määruskaebusena. Lähtudes sellest, et kaebuses vaidlustatakse ainult menetluskulude otsustust ning see on edastatud ringkonnakohtule määruskaebusena, käsitab ka ringkonnakohus seda määruskaebusena, märkides aga, et kaebuse esitaja jaoks see sisuliselt olukorda ei muuda ning kaebus on esitatud ettenähtud korda ja tähtaegu rikkudes sõltumata sellest, kas pidada esitatud kaebust apellatsiooniks või määruskaebuseks.
22. Maakohus kuulutas
23. septembril
24. a vastavalt KrMS § 315 lg-le 4 otsuse resolutiivosa, st otsuse, millele ei olnud lisatud põhistust. Sellisel juhul tuleb soovist otsust vaidlustada vastavalt KrMS § 319 lg-le 1 kohtule seitsme päeva jooksul kirjalikult teatada. Sellise teate saamisel lisab kohus kohtuotsusele põhistuse ning kaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul põhistatud otsuse teatavakstegemisest. Maakohtu istungi helisalvestise kohaselt osales D. Sokolov otsuse kuulutamisel ja kohus selgitas istungil otsuse vaidlustamise korda. Määruskaebemenetluse regulatsioon sellist seitsme päeva jooksul teatamise kohustust ette ei näe, määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Selline üldine määruskaebemenetluse kord ei toimi aga nn 2 resolutiivotsuses oleva menetluskulude otsustuse vaidlustamisel – kui kaebeõiguse kasutamise soovist pole teatatud, ei ole otsusele lisatud menetluskulude otsustuse põhjendusi ja sisuline vaidlus kohtu seisukoha õigsuse üle pole võimalik. Sellest tulenevalt on Riigikohus leidnud, et ka juhul, kui kohtumenetluse pool soovib resolutiivotsusena kuulutatud otsust vaidlustada üksnes menetluskulusid puudutavas osas, tuleb soovist otsus vaidlustada seitsme päeva jooksul kirjalikult teatada. Kui kohtumenetluse pool märgib teates, et soovib vaidlustada vaid menetluskulude otsustust, võib kohus esitada põhjendused ka üksnes menetluskulude hüvitamise osas. (vt Riigikohtu
25. mai
26. a määrus asjas 3-1-1-44-15) Praegusel juhul oleks tulnud soovist maakohtu otsuse peale kaevata teatada maakohtule kirjalikult hiljemalt
27. oktoobril
28. a D. Sokolov ega ükski teine kohtumenetluse pool ei ole seitsme päeva jooksul maakohtu otsuse resolutiivosa kuulutamisest esitanud kirjalikku teadet, et soovib kohtuotsust vaidlustada. Seetõttu maakohus otsusele põhistust ei lisanud. Oma soovist maakohtu otsust vaidlustada andis D. Sokolov teada alles
29. märtsil 2025 ehk kuid hilinenult esitatud kaebusega. Esitatud kaebuses ei ole D. Sokolov selgitanud, miks ta otsuse vaidlustamise soovist seitsme päeva jooksul ei teatanud, ega esitanud põhjendusi, miks ta ei saanud maakohtu otsust varem vaidlustada. Seega ei nähtu esitatud kaebusest ka kaebetähtaja ennistamise alust.
30. Määruskaebuse läbivaatamisel järgib ringkonnakohus KrMS § 390 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse seadustiku
31. peatüki sätteid, arvestades määruskaebuse läbivaatamisel sätestatud erisusi. Tulenevalt KrMS § 326 lg 2 p-st 1 peab ringkonnakohus jätma määruskaebuse läbi vaatama ja selle kaebajale tagastama juhul, kui määruskaebus on esitatud pärast KrMS § 387 lg-s 1 sätestatud tähtaega ning tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud ja kohus on jätnud tähtaja ennistamata. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 326 lg-st 2 p 1 ja § 4 p-st 2 jätab ringkonnakohus seega D. Sokolovi esitatud määruskaebuse läbi vaatamata. Allkirjastatud digitaalselt 3