Obsah (9)

§ 218§ 223§ 48§ 501§ 50§ 7§ 217§ 2231§ 481

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-22-3236 Tsiviilasi Yu

§ 218lg 1 alusel kohtutäituri 25.

jaanuari 2022 otsus; - võlgnikult sisse nõutud raha sissenõudjale

1. märtsil
2. a väljamaksmine enne seaduses sätestatud tingimuste täitmist; - täitemenetluse lõpetamine
3. märtsi 2022 otsusega; - täitemenetluse lõpetamise
4. märtsi 2022 otsuse avaldajale õigeaegselt edastamata jätmine. Avaldaja palus

§ 223¹ lg 1 alusel lõpetada täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu.

Täitemenetlus algatati

1. jaanuaril 2022 Kohtla-Järve Linnakohtu
2. novembril 2000 tsiviilasjas nr 2-140/98 tehtud otsuse (edaspidi otsus) sundtäitmiseks. Täitmisel oleva kohtuotsuse jõustumisest oli täitmisavalduse esitamise päevaks möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg. Avaldaja esitas
3. veebruaril
4. a kohtutäiturile kaebuse, milles vaidlustas nõude sundtäitmiseks täitemenetluse alustamist ja palus lõpetada täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu. Täidetud olid kõik

§ 48

¹ lg-s 1 sätestatud tingimused, mh ei vaielnud sissenõudja täitemenetluse lõpetamisele vastu. Kohtutäitur vaatas kaebuse

1. veebruaril 2022 läbi.
2. veebruari
3. a otsusega jättis kohtutäitur täitemenetluse lõpetamata.
4. märtsil 2022 kandis kohtutäitur võlgniku pangakontolt võlgnevuse 1751 eurot 6 senti sissenõudjale.
5. märtsil 2022 tegi kohtutäitur otsuse täitemenetluse lõpetamiseks, kuid edastas otsuse võlgnikule
6. märtsil
8. märtsil 2022 esitas võlgnik kohtutäiturile tema tegevuse peale kaebuse, milles vaidlustas sissenõudjale väljamakse tegemise ja täitemenetluse lõpetamise vahetult pärast
9. veebruari
10. a otsuse tegemist, samuti
11. märtsi 2022 otsuse võlgnikule õigeaegselt edastamata jätmise.
12. aprilli 2022 teatas kohtutäitur võlgnikule, et ei pea võlgniku
13. märtsil
14. a esitatud dokumenti kaebuseks ja ei lahenda seda. Võlgnik esitas kaebuse kohtule. Kaebuses vaidlustatud kohtutäituri toimingud on õigusvastased vastuolu tõttu

§ 501ja § 50 lg 2 sätetega.

1. Kohtutäitur palus jätta avalduse ja kaebused rahuldamata. Kohtutäitur selgitas
2. veebruari 2022 otsuses võlgnikule, et tal on õigus esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kuna vaidlus puudutas täitmisele võetud nõude täidetavust. Raha kinnipidamise ja sissenõudjale ülekandmise ajal ei olnud täitemenetlus peatatud, seega puudus takistus nõude rahuldamiseks. 2 Täitemenetluse lõpetamise otsus edastati võlgnikule
3. märtsil 2022.

§ 50lg 2 ei sätesta otsuse menetlusosalistele edastamiseks tähtaega.

Võlgnik ei ole põhjendanud täitemenetluse lõpetamise tühistamise eesmärki ega seda, millise olukorra taastamist ta soovib.

1. Sissenõudja palus jätta avalduse ja kaebused rahuldamata. Kohtutäitur lõpetas
2. märtsi 2022 otsusega täiteasja nr 197/2022/159 menetlemise seoses nõude täitmisega. Avaldajal ei ole võimalik kaebustes taotletut saavutada. MAAKOHTU SEISUKOHT
3. Maakohus jättis
4. septembri 2024 määrusega avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu ning kaebused kohtutäituri
5. veebruari 2022 ja
6. märtsi 2022 otsuste ja tegevuse peale täitemenetluses nr 197/2022/159 rahuldamata. Võlgniku
7. märtsil 2022 kohtutäiturile esitatud dokument oli kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäitur ei täitnud

§ 7

lg-s 2 sätestatud kohustust teha täitetoimingu tegemisest keeldumisel keeldumist põhjendav otsus, milles selgitatakse edasikaebamise korda. Kohtutäituri

1. aprilli 2022 vastuses võlgniku kaebusele puuduvad viited kaebeõigusele. Kohtutäitur oleks pidanud võlgniku
2. märtsi 2022 kirja käsitama

§ 217lg 1 kohaselt kaebusena kohtutäituri otsuse peale ning selle lahendama.

Maakohtu hinnangul ei möödunud täitedokumendi täitmisele esitamise tähtaeg

1. aprillil
2. TsÜS § 157 lg 1 alates
3. aprillist 2011 kehtiva redaktsiooni alusel on käesolevas asjas täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Aegumistähtaeg algab kohtulahendi jõustumisest (TsÜS § 157 lg 2). TsÜS § 159 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Täitemenetlust alustati
4. jaanuaril 2022, mida loetakse täitedokumendi esimest korda esitamiseks ning millest alates algas täitedokumendi aegumine. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja 10-aastane täitmise aegumistähtaeg algas uuesti
5. jaanuaril
6. Seega ei saa täitemenetlust

§ 2231lg 1 alusel lõpetada.

Sissenõudjale täitemenetluses väljamakse tegemine ei olnud

§ 501 lg 7 alusel õigusvastane.

Kui kohtutäitur ei lõpeta täitemenetlust

§ 481

lõike 1 alusel, teavitab kohtutäitur võlgnikku tema õigusest esitada kohtule avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu

§ 2231

alusel (

§ 501lg 4).

Kohtutäitur ei teinud otsust

§ 481 mõttes, aga jättis võlgniku kaebuse rahuldamata.

Seega ei pidanud kohtutäitur lähtuma sissenõudjale raha väljamaksmisel

§ 501lg 7 sätestatud piirangust.

Kohtutäitur ei viivitanud otsuse võlgnikule edastamisega. Täitemenetluse lõpetamise otsus oli koostatud

1. märtsil 2022 ning allkirjastatud
2. märtsil
3. Täitemenetluse lõpetamise otsus edastati avaldajale
4. märtsil 2022.

§ 50lg 2 ei sätesta tähtaega otsuse edastamiseks menetlusosalistele.

Otsuse edastamine võlgnikule kaks nädalat pärast otsuse allkirjastamist ei rikkunud võlgniku õigusi ega olnud seadusega vastuolus. MÄÄRUSKAEBUS ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Avaldaja esitas Viru Maakohtu
2. septembri 2024 määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. 3 Kohus jättis hindamata asjaolu, et täitedokumendi esimest korda sundtäitmiseks esitamise päevaks
3. jaanuaril 2022 oli täitmise aegumise tähtaeg möödunud. Kuna täidetav otsus oli
4. aprilli 2011 seisuga aegumata, tuleb lähtuda alates
5. aprillist 2011 kehtivast TsÜS § 157 lg 1 redaktsioonist, mille kohaselt on nõude täitmise aegumistähtaeg 10 aastat alates
6. märtsist
7. Otsuse täitmise aegumistähtaeg pidi seega saabuma
8. märtsil
9. Järelikult oli kohtuotsuse täitmine
10. jaanuariks 2022 aegunud. Aegumistähtaeg võib katkeda üksnes tähtaja kestel, möödunud aegumistähtaeg TsÜS § 159 lg 1 mõttes katkeda ei saa. Kohus jättis hindamata võlgniku
11. veebruari 2022 avalduse, milles sisaldus võlgniku
12. märtsi 2024 avalduse kohaselt võlgniku nõue täitemenetluse lõpetamiseks

§ 48

1 alusel aegumise tõttu.

§ 48¹ lg 1 p-i 2 ja § 223¹ lg-t 1 ei saa tõlgendada üksnes grammatiliselt, vaid ka süstemaatiliselt ja teleoloogiliselt. Ts

ÜS § 157 lg 2 kohaselt algab jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest. Järelikult võib täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg mööduda enne nõude esimest korda täitmiseks esitamist. Seadus ei näe expressis verbis ette nõude täitmise aegumise tagajärgi, kuid aegumise instituudi olemuse kohaselt peab nõude täitmise aegumine andma võlgnikule õiguse keelduda oma kohustuse täitmisest (TsÜS § 142 lg 1 teine lause). Järelikult peab võlgnikule olema tagatud tõhus menetlus juhuks, kui võlgniku vara suhtes alustati täitemenetlust aegunud nõude sundtäitmiseks. Sellekohaseks menetluslikuks abinõuks sobivad

§-s 48¹ ja §-s 223¹ ettenähtud avaldused täitemenetluse lõpetamiseks. Määrusest ei selgu, milliste tõendite alusel jõudis kohus järeldustele, et võlgnik ei esitanud kohtutäiturile

§ 481

lg 1 p 1 järgset avaldust täitemenetluse lõpetamiseks ja kohtutäitur ei teinud otsust täitemenetluse jätkamisest. Küsitav on kohtu hinnang, et kohtutäitur ei teinud

§ 481 lg 1 mõttes otsust.

Kohtutäitur peab tegema formaalse otsuse üksnes juhul, kui ta otsustab täitemenetluse lõpetada (

§ 50¹ lg 3).

Kui kohtutäituril oleks olnud kohustus teha formaalne otsus täitemenetluse lõpetamata jätmisest, ei muudaks see sissenõudjale raha ennetähtaegset väljamaksmist õiguspäraseks. Kohtutäitur rikkus võlgnikult sissenõutud raha 4. märtsil 2022 sissenõudjale ülekandmisega

§ 50¹ lg-s 7 sätestatud piirangut.

Kohtutäituril puudus õigus jätta täitemenetlus lõpetamata, kuna täidetud olid kõik

§ 481 lg 1 pdes 1, 2 ja 3 sätestatud eeldused: võlgnik esitas kohtutäiturile 7.

veebruaril 2022 avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu;

1. novembri 2000 kohtuotsuse jõustumisest oli möödunud TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud tähtaeg; sissenõudja ei vaielnud täitemenetluse lõpetamisele vastu. Kohus jättis võlgniku eeltoodud väited hindamata. Kohtutäituri viivitust otsuse võlgnikule edastamisel ei muuda olematuks asjaolu, et kaalutlused võlgniku õiguste rikkumiseks ei ole piisavalt selged. PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
2. Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluskulud palub kohtutäitur jätta määruskaebuse esitaja kanda. Võlgniku
3. veebruari 2022 avaldus on kohtutoimikus kohtutäituri
4. mai 2023 seisukoha juures, seega oli kohtul võimalus avalduse sisu hindamiseks. Isegi kui võlgnik arvas, et esitas
5. veebruaril 2024 kohtutäiturile aegumisavalduse täitemenetluse lõpetamiseks, pidi ta vastavalt

§ 48¹ lg-le 2 tasuma aegumisavalduse läbivaatamise eest tasu.

Kohtutäitur võis jätta avalduse tähelepanuta, sest võlgnik tasu ei maksnud (

§ 48¹ lg 3).

4

§ 48

¹ lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 157 sätestatud tähtaeg. Võlgnik arvestab tähtaja kulgemist alates kohtuotsuse jõustumisest, mis ei vasta

§ 48¹ lg 1 p-s 2 sätestatud eeldusele.

7. Sissenõudja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluskulud palub sissenõudja jätta määruskaebuse esitaja kanda. Õigusvastasuse tuvastamine peab olema võlgnikule kasulik ehk aitama kaasa õiguste teostamisele või kaitsmisele. Tuvastamiskaebuse esitamisel peab võlgnik näitama, kuidas õigusvastasuse kindlakstegemine tema olukorda parandab. Toimingut, millega võlgnikult sissenõutud raha sissenõudjale välja maksti, ei ole võimalik tühistada ning selle õigusvastase tuvastamine ei too võlgnikule raha tagasi. Võlgniku kaebus on suunatud täitemenetluse lõpetamisele aegumise tõttu, mida aga on võimalik taotleda täitemenetluse lõpetamiseni (

§ 2231 lg 5).

Täitemenetlus on lõpetatud, mistõttu tuleb võlgniku avaldus jätta rahuldamata.

1. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada. Avaldaja taotlus lõpetada täitemenetlus, samuti kaebused kohtutäituri
3. veebruari 2022 ja
4. märtsi 2022 otsuste ja tegevuse peale täitemenetluses nr 197/2022/159 tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 ja TsMS § 477 lg 1 alusel läbi vaatamata. Määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
5. Avaldaja pöördus
6. märtsil 2022 maakohtusse

§ 2231 alusel, taotledes lõpetada 18.

jaanuaril 2022 alustatud täitemenetlus nõude aegumise tõttu. Asjas puudub vaidlus, et kohtutäitur on täitemenetluse lõpetanud

1. märtsil 2022 nõude rahuldamise tõttu. Avaldaja õiguslik huvi täitemenetluse lõpetamise vastu (õiguskaitsevajadus) on ära langenud, kui avalduse läbivaatamise ajal on täitemenetlus lõpetatud. Seda järeldust ei muuda asjaolu, et täitemenetlust ei lõpetatud avaldaja soovitud õiguslikul alusel (RKTKm
2. mai 2022, nr 2-2110665, p 11). 11.

§-d 481 ja 2231 reguleerivad täitemenetluse lõpetamist jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude ja muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise tõttu. Maakohtu lahendist võib aru saada, et maakohus luges avaldaja kohtutäiturile esitatud taotluse esitatuks

§ 481

alusel ja maakohus viitas kaebuste läbivaatamisel

§ 501sätestatud regulatsioonile.

Kohtutäituri tegevusest ega otsusest ei ole võimalik üheselt aru saada, kas ta käsitles pöördumist

§ 481alusel või vaatas läbi kaebust.

Avaldaja leidis, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise sätted kohalduvad ka nõude aegumisele ja pöördus pärast kohtutäituri tehtud otsust kohtu poole

§ 2231avaldusega aegumise kohaldamiseks.

Ringkonnakohus märgib, et seadus ei reguleeri, kuidas menetleda võlgniku vastuväidet juba enne täitemenetluse alustamist aegunud täitedokumendi täitmisele võtmise peale. Samuti puudub kohtupraktika küsimuses, kas

§-de 481 ja 2231 järgi saab läbi vaadata ka taotluseid nõude aegumise kohaldamiseks või tuleb nende osas jätkuvalt esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Maakohtu menetluses ei ole kohus avaldajale kordagi selgitanud, kas kohtule esitatud avaldust vaadatakse läbi samade reeglite järgi kui nõude täitmise aegumist, st

§ 2231

järgi, kuid lõppmääruses on maakohus asunud kontrollima kohtutäituri tegevust mh ka

§ 501 järgi, millest võib järeldada, et maakohus on pidanud seda võimalikuks.

5 Kui kohtutäitur ja maakohus ei nõustunud avaldajaga, et

§-d 481 ja 2231 kohalduvad ka nõude aegumisele, siis oleks pidanud sellest avaldajale koheselt ja selgelt teatama. Ringkonnakohus leiab, et kui avaldaja esitas taotluse lõpetada sundtäitmine nõude aegumise tõttu, siis analoogia alusel sai nõude aegumist kontrollida hagita menetluses täitemenetluse kestel. 12. Avaldajal oli võimalus taotleda täitemenetluse peatamist. Kuna ta seda ei teinud, siis on praeguseks ajaks täitemenetlus lõpetatud ja avaldaja nõuded jäävad seetõttu läbi vaatamata. Aegumise põhiline õiguslik tagajärg väljendub selles, et aegumine annab võlgnikule võimaluse kasutada aegumise vastuväidet ning jätta oma kohustus täitmata (TsÜS-i § 142 lg 1 teine lause). Seega nõude täitmine pärast aegumistähtaja möödumist sõltub võlgniku tahtest. Praegusel juhul esitas võlgnik aegumise vastuväite õigeaegselt, kui kohtutäitur oleks avaldust käsitlenud

§-de 481 ja 501 järgi, ei oleks saanud nõuet sundtäita ja täitemenetlust lõpetada täitmisega. Kohtutäitur küsis enne

1. jaanuari 2022 otsuse tegemist sissenõudja seisukohta nõude aegumise kohta, kuid sissenõudja selles osas oma seisukohta ei avaldanud, samas sissenõudja seisukoht oleks võinud olla piisav, et lõpetada täitemenetlus enne võlgnikult kinnipeetud raha ülekandmist.
2. Täitmise aluseks oli
3. novembri 2000 kohtuotsus, mis esitati esmakordselt täitmiseks
4. jaanuaril
5. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et kuna kohtuotsus oli
6. aprilli 2011 seisuga aegumata, tuleb lähtuda alates
7. aprillist 2011 kehtivast TsÜS § 157 lg 1 redaktsioonist, mille kohaselt on nõude täitmise aegumistähtaeg 10 aastat alates
8. aprillist
9. Kohtuotsusest tuleneva nõude aegumistähtaeg pidi seega saabuma
10. aprillil
11. Aegumistähtaeg võib katkeda üksnes aegumistähtaja kestel, kui nõue on aegunud, ei saa aegumistähtaeg TsÜS § 159 lg 1 mõttes enam katkeda. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et aegunud nõude täitmisele esitamine katkestab juba lõppenud aegumistähtaja kulgemise ja TsÜS § 159 lg 1 alusel algab tähtaeg uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Praeguses asjas esitatu alusel oli täitmisel olev nõue
12. jaanuariks 2022 aegunud.
13. Riigikohus on selgitanud täitedokumendist tuleneva, kuid aegunud nõude täitemenetluses täitmise kohta järgmist. Rahuldada ei saa võlgniku kaebust kohtutäituri tegevuse peale osas, milles palutakse tagastada pangakontolt ebaseaduslikult arestitud ja sissenõudjale üle kantud rahasumma. Sellisel juhul on avaldajal õigus esitada sissenõudja vastu nõue alusetu rikastumise sätete alusel. Samas on Riigikohus leidnud, et välistatud ei ole kahju hüvitamise nõue ka kohtutäituri vastu, kui selle nõude eeldused on olemas (vt nt Riigikohtu
14. märtsi 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16616, p 13;
15. oktoobri
16. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-13, p 19;
17. märtsi 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08, p 16). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 kohaselt võib teisele isikule (saajale) midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena üle andnud isik nõuda saajalt üleantu tagastamist, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1028 lg 2 p 2 kohaselt ei või üleandja saajalt saadut tagasi nõuda, kui õigus nõuda kohustuse täitmist oli üleandmise hetkeks aegunud. Riigikohtu arvates ei reguleeri VÕS § 1028 lg 2 p 2 täitemenetluses üleantut, sh võlgniku poolt sissenõudjale või kohtutäiturile raha maksmist pärast aegumistähtaja saabumist, et vältida kinnis- või vallasvara omandi kaotust. VÕS § 1028 lg 2 p 2 ei kehti juhul, kui üleandmine VÕS § 1028 lg 1 tähenduses ei toimunud vabatahtlikult (Riigikohtu
18. mai 2022 määrus tsiviilasjas nr 221-10665, p 13).
19. Ringkonnakohus leiab, et õiglane on jätta TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus sissenõudja kanda. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast praeguse kohtumääruse jõustumist. 6 (allkirjastatud digitaalselt) 7