← Eesti

1-24-4009/22

Obsah (4)§ 227§ 831§ 84§ 83

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

) § 227 lg 1 järgi võltskaubanduses. Kahtlustuse sisu on prokuratuuri taotluses sõnastatud järgmiselt: Tulenevalt eeltoodust on alust kahtlustada S. Š-d

§ 227

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o registreeringu alusel õiguskaitse saanud kaubamärgiga identse või sellest olemuslikult eristamatu tähisega varustatud kauba, selle pakendi või etiketi, müügi, hoidmise, edasitoimetamise või muul viisil kauplemise eest kaubamärgiomaniku ainuõigust rikkudes, kui rikkumisega saadud kasu või tekitatud kahju ületab kahtekümmend miinimumpäevamäära, mis seisneb selles, et tema, olles registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana ärinimega Svetlana Š. (registrikood 11785027, aadress X) ning pakkudes oma nimel tasu eest kaupu ning kellele kaupade müük on püsiv tegevus, pakkus vähemalt aastast 2021 kuni 27.veebruar 2024 toimunud läbiotsimiseni Tallinnas Sadama tn 6/Kai tn 5 asuvas Sadamarketis tema kasutuses olevas müügiboksis nr X, 1-24-4009 kauplemise eesmärgil erinevate kaitstud kaubamärkide kujutisega identseid ning sellest olemuslikult eristamatu tähisega varustatud tooteid, milleks on järgmised rõivad: Mercedes-AMG (registreeringu nr 010412146) dressipluus (4 tk), T-särk (2 tk), kokku 6 toodet; Jägermeister (registreeringu nr 000368282, 1580896) dressipluus (33 tk); T-särk (8 tk), kokku 41 toodet; AIR (registreeringu nr 000277962, 000277665) dressipluus (22 tk); Air Jordan (registreeringu nr 000278077, 013146741) dressipluus (5 tk); Tommy Hilfiger (registreeringu nr 018672695, 018672374, 1225683, 1535693) T-särk (72 tk), dressipluus (93 tk), lühikesed püksid (30 +4 tk), dressipüksid (47+1 tk), sviiter (12 tk), jope (2 tk), vest (2 tk), jakk (1

  1. tk)kokku 264 toodet; Daffy Duck (registreeringu nr 000057281) T-särk (29 tk); Nasa (registreeringu nr 001020536) lühikesed püksid (2 tk); Audi (registreeringu nr 000018812) dressipluus (4 tk); BMW (registreeringu nr 000091835, 000091884) dressipluus (2 tk); Volvo (registreeringu nr 1274024) dressipluus (3 tk), Gant (registreeringu nr 003246295, 004669149) dressipluus (56 tk), Adidas (registreeringu nr 005271580) dressipluus (1 tk); Harley Davidson (registreeringu nr 005330675) dressipluus (17 tk); Looney Tunes (registreeringu nr 000330845, 000057943, 000057646, 000057620) T-särk (36 tk); Red (registreeringu nr 005802749, 009623497, 011366911, 018075952) T-särk (10 tk); Jordan (registreeringu nr 11986) dressipluus (9 tk), T-särk (4 tk), kokku 13 toodet; Mercedes Benz (registreeringu nr 20223) dressipluus (11 tk), FL (registreeringu nr 017882198) lühikesed püksid (3 tk), Air Max (registreeringu nr 000277665) dressipluus (8 tk); AIR 7 (registreeringu nr 000277962, 000277665) T-särk (5 tk); Camp David (registreeringu nr 004281168) T-särk (48
  2. tk)dressipluus (25 tk), pikkade varrukatega särk (24 tk), särk (27
  3. tk)kokku 124 toodet; Thrasher Magazine (registreeringu nr 018598474) dressipluus (1 tk); HH Helly Hansen (registreeringu nr 1185665) jope (3 tk); Ferrari (registreeringu nr 001616465) dressipluus (9 tk), polosärk (11 tk), kokku 20 toodet; Calvin Klein (registreeringu nr 000079707) meeste aluspüksid (5 tk); Ralph Lauren (registreeringu nr 19139) sviiter (7 tk). Seega kokku 698 toodet. Nimetatud toodete turustamisega tekkinud kasu ületab kahtekümmend miinimumpäevamäära so 200 eurot. 3. Kahtlustatava elukohast läbiotsimisel ära võetud käsikirjalised arvestused näitavad, et ta sai ajavahemikul juunist 2021 kuni veebruarini 2024 toodete müügist sularahas 255 049 eurot 40 senti. Lisaks laekus kahtlustatava pangakontole aastatel 2021–2024 müügitulu 53 747 eurot 62 senti. Kokku oli tema müügitulu seega 308 797 eurot 2 senti. Müügipinna läbiotsimisel ära võetud võltsimistunnustega tooted moodustasid 70–80% kaubast. Seega vähemalt 70% välja pandud toodetest olid tõenäoliselt

§ 227mõttes võltsingud.

Seetõttu on põhjust arvata, et ka eelnevalt märgitud müügitulust oli 70% ehk 216 157 eurot 92 senti võltsitud toodete müügiga saadud vara

§ 831lg 1 mõttes.

Kahtlustatava elukoha ja kauplemispinna läbiotsimistel leitud raha koguväärtuses 141 375 eurot ja 26 senti tuleb arestida, tagamaks süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamist (

§ 84). Maakohtu määrus 4.

Harju Maakohus rahuldas

  1. septembril 2024 prokuratuuri taotluse ja arestis kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks kahtlustatavale kuuluvad 141 375 eurot 26 senti.
  2. Kohus pidas põhjendatuks kahtlust, et S. Š. pani toime

§ 227lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kahtlustatav pakkus vähemalt aastast 2021 kuni

  1. veebruari
  2. a läbiotsimiseni Sadamarketi müügiboksis rõivaid, mis olid varustatud kaitstud kaubamärkide kujutistega identsete ning nendest olemuslikult eristamatute tähistega. Läbiotsimisel ära võetud toodetel on kaitstud kaubamärkidega palju sarnaseid osi ja need on suure tõenäosusega segiaetavad. Tegemist oli võltsitud kaubaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 608/2013 mõttes.
  3. Kahtlustatava pangakonto väljavõte ajavahemiku jaanuar 2021 kuni
  4. veebruar 2024 kohta, samuti tema elukohast leitud käsikirjalised müügitulu arvestused ajavahemiku juuni 2021 kuni 2

(6)1-24-4009 veebruar 2024 kohta kinnitavad, et kahtlustatava käive tekkis valdavalt sularahas. Kahtlustatava äritegevus hõlmas võltsitud kaubaga kauplemist ja sel viisil sissetuleku teenimist vähemalt aastast 2021 kuni
  1. veebruarini
  2. Sel perioodil laekus kahtlustatavale kaupade müügist kokku 308 797 eurot 2 senti. See summa ei ole tervikuna kriminaaltulu, sest kahtlustatav müüs ka võltsimata tooteid. Võltsimistunnused olid vähemalt 70%-l müügiboksis olnud kaubal. Järelikult saab kahtlustatava kriminaaltuluks lugeda 70% müügitulust ehk 216 157 eurot 91 senti.
  3. Läbiotsimisel võeti ära 141 375 euro 26 sendi väärtuses sularaha, mis arvatavalt kuulub kahtlustatavale. On alust arvata, et see raha on osaliselt saadud kuriteo toimepanemise tulemusena, kuid segunenud legaalse varaga. Seetõttu tuleb raha arestida konfiskeerimise asendamise tagamiseks. Ringkonnakohtu määrus
  4. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  5. oktoobril 2024 maakohtu määruse peale esitatud kahtlustatava kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
  6. Ringkonnakohtu hinnangul on piisav alus arvata, et kahtlustatava müügitulu perioodil
  7. jaanuar 2021 kuni
  8. veebruar 2024 oli 308 797 eurot 2 senti. Paljasõnaline on kaitsja väide, mille kohaselt kajastub ka kahtlustatavale kaardimaksetena laekunud müügitulu käsikirjalises müügitulu arvestuses, mis maakohtu hinnangul puudutas üksnes sularahalaekumisi.
  9. Nõustuda ei saa kaitsja seisukohaga, mille kohaselt tuleb eeldatavat kriminaaltulu vähendada võltsitud kaupade soetusmaksumuse ehk 50% võrra. Kaupade soetushinda kinnitavaid tõendeid ei ole. Tõendite esitamisel saab konfiskeeritavat summat korrigeerida. Samuti ei tule eeldatavast kriminaaltulust maha arvata võltskaupade müügikulu, s.o transpordikulu, müügipinna renti ega müüja töötasu. Kahtlustatav müüs ka legaalset kaupa. Seetõttu ei ole tegemist kuludega, mis on vahetult ja ainult seotud ebaseadusliku tegevusega. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kaitsja määruskaebus
  10. Kahtlustatava kaitsjad taotlevad arestitud rahasummast 128 912 euro 65 sendi aresti alt vabastamist või prokuratuuri taotluse maakohtule uueks arutamiseks saatmist.
  11. Nii prokuratuur kui ka maakohus möönsid, et praegu on veel puudu osa andmeid kriminaaltulu suuruse hindamiseks oluliste asjaolude kohta. Näiteks ei ole teada, kui palju kulutas kahtlustatav legaalset raha selleks, et soetada võltsitud kaubamärki kandvaid riideesemeid. Järelikult ei ole usutavalt ära näidatud, et kahtlustatava võimalik kriminaaltulu oli 216 157 eurot 91 senti. Sellest summast pole maha arvatud ka majandustegevusega seotud kulu, ehkki kulu olemasolu on prokuratuur ja kohtud möönnud. Niisuguses olukorras võinuks kõne alla tulla üksnes ajutine arest kohtu määratud tähtajaks.
  12. Kahtlustatava müügitulu
  13. a juunist kuni
  14. a veebruarini oli kokku 255 049 eurot 40 senti ja see summa hõlmas ka kaardimaksetena pangakontole laekunud 53 747 eurot 62 senti. Põhjendamata on kohtute järeldus, et kahtlustatava märkmetes kajastuv müügisumma puudutas vaid sularahakäivet.
  15. Kohtud järeldasid, et kuna
  16. veebruari
  17. a läbiotsimisel võeti võltsitud kaubana ära 70% müügil olnud esemetest, moodustasid võltsitud kaubad ka 70% kõigist kahtlustuses märgitud perioodil müüdud kaupadest. Kohtud ei põhjendanud, miks nad leidsid, et kahtlustatav müüs 3
(6)1-24-4009 võltskaupa aastast 2021 kuni
  1. veebruarini 2024, ja miks on võltsitud kauba osakaal olnud kogu perioodi vältel sama. Pole tõendeid, et võltskaupa oleks müüdud enne
  2. aastat.
  3. Maksimaalne võimalik võltskaupade müügikäive oli 90 534 eurot 92 senti. Kriminaaltulu arvestamisel tuleb sellest maha arvata kaupade soetamiseks ja müügiks tehtud kulutused. Kuna prokuratuuri ja kohtute hinnangul laekus 70% kahtlustatava müügitulust võltskaupade müügist, tulnuks ka 70% tegevuskulust ehk 32 804 eurot 85 senti lugeda kriminaaltulu teenimise kuluks. Lisaks tuleb kriminaaltulust maha arvata kaupade soetusmaksumus, mis oli 50% nende müügihinnast. Seega saab arestitav summa olla kõige rohkem 12 462 eurot 61 senti. Prokuratuuri vastus
  4. Prokuratuur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT (I) Prokuratuuri taotluse puudustest
  5. Riigikohus on selgitanud, et eeluurimiskohtunikule esitatav menetlustoimingu loa taotlus ja selles sisalduv kuriteokahtluse kirjeldus peavad olema keeleliselt korrektsed ja loogiliselt struktureeritud. Samuti tuleb kuriteokahtluse sisu edasi anda kohasel üldistusastmel, mis on ühelt poolt piisavalt konkreetne kaitseõiguse tagamiseks, ent teisalt ei uputa lugeja tähelepanu ebaolulistesse üksikasjadesse. Menetlustoimingu loa taotluse ülekoormamine ebaolulise infoga ja selle ebaselgus takistavad kohtul taotlust piisavalt kiiresti lahendada, riivavad kaitseõigust ja suurendavad menetluskulusid. (Vt lähemalt RKKK 18.04.2023, 1-22-7076/23, p-d 15–22.) Maakohus on pädev jätma ebaselge taotluse käiguta ja andma prokuratuurile tähtaja puuduse kõrvaldamiseks (samas, p-d 24–26).
  6. Menetletavas asjas esitatud 21-leheküljeline vara arestimise taotlus on põhjendamatult mahukas, keeleliselt ebakorrektne ja kohati vastuoluline. Sellest tingituna on taotlus raskesti jälgitav.
  7. Taotluse vastuolulisus väljendub iseäranis järgnevas. Prokuratuur soovib kahtlustatava raha arestimist, tagamaks niisuguse vara konfiskeerimise asendamist, mille kahtlustatav võis saada

§ 227

lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteoga ehk n-ö võltsitud kaupade müügiga aastatel 2021– 2024 (

§ 84ja § 831 lg-d 1 ja 12).

Osutatud alusel on võimalik raha välja mõista üksnes menetletava süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks (vt ka RKKK 25.02.2016, 3-1-1-4-16, p-d 32–39).

  1. Samas on prokuratuur sõnastanud kuriteokahtluse nii, et selle kohaselt on menetletava kuriteo objektiks üksnes need arvatavad võltskaubad, mida kahtlustatav pakkus müügiks
  2. veebruaril 2024 ja mis temalt läbiotsimisel ära võeti. Nagu nähtub käesoleva määruse punktis 2 osundatud tekstist, järgnevad kahtlustuse teokirjelduses sõnadele [---] pakkus vähemalt aastast 2021 kuni 27.veebruar 2024 toimunud läbiotsimiseni [---] kaitstud kaubamärkide kujutisega identseid ning sellest olemuslikult eristamatu tähisega varustatud tooteid, vahetult sõnad milleks on järgmised rõivad. Sellele järgneb omakorda loetelu läbiotsimisel leitud võltskaupadest, pärast mida on kahtlustuses tõdemus: Seega kokku 698 toodet. Nimetatud toodete turustamisega tekkinud kasu ületab kahtekümmend miinimumpäevamäära so 200 eurot.
  3. Kõrvallausest milleks on järgmised rõivad... järeldub, et S. Š-d kahtlustatakse selles, et ta pakkus aastatel 2021–2024 müügiks üksnes neid 698 toodet, mis on loetletud kahtlustuses. Samale järeldusele viib ka esemete loetelule järgneva lause alguses kasutatud sõnad nimetatud toodete. Mõistagi ei 4

(6)1-24-4009 saanud kahtlustatav teenida tulu selliste kaupade müügiks pakkumisega, mis temalt läbiotsimisel ära võeti ja mida tal ei olnud seega võimalik ka maha müüa. Lisaks ei heideta kahtlustuses ette võltskauba müümist, vaid üksnes selle müügiks pakkumist. Järelikult, kui lähtuda üksnes kuriteokahtluse sõnastusest, on välistatud võimalus, et S. Š. sai kahtlustuse esemeks oleva kuriteoga

§ 831mõttes kriminaaltulu.

22. Prokuratuuri arestimistaotlust tervikuna lugedes on võimalik aru saada, et S. Š-d kahtlustatakse tegelikult selles, et ta pakkus aastatel 2021–2024 müügiks ka võltskaupu, mida ei ole kahtlustuse loetelus nimetatud ja mille ta ka ära müüs. Just selliselt on kahtlustuse sisu lisaks esimese ja teise astme kohtule mõistnud ka kaitsjad ringkonnakohtule ning Riigikohtule esitatud määruskaebuses. Seetõttu ei loe kolleegium kohtute järeldust, et kahtlustatav võis menetletava kuriteoga

§ 831

tähenduses vara saada, väljumiseks prokuratuuri arestimistaotluse piiridest (vrd RKKK 31.10.2013, 3-1-1-97-13, p 16). 23. Kahtlustatava müügipinnalt leitud rõivaste üksikasjaliku loetelu lisamine kahtlustusse oli ebavajalik. Kahtlustuses on veelgi omajagu tarbetut teavet. Kuriteokahtluse kirjeldamiseks piisanuks, kui oleks märgitud, et S. Š-d kahtlustatakse

§ 227lg 1 järgi selles, et ta pakkus 2021.

aastast kuni

  1. veebruarini 2024 Tallinnas Sadamarketis enda käitataval müügipinnal kavatsetult müügiks ja müüs rõivaid, millel olid registreeringu alusel õiguskaitse saanud kaubamärgiga identsed või nendest olemuslikult eristamatud tähised, saades nii 216 157 eurot 92 senti kasu.
  2. Samuti pidanuks arestimistaotluse lehekülgedel 3–14 esitatud kokkuvõte tõenditest olema oluliselt ülevaatlikum ja keskenduma vara arestimise seisukohalt olulisele, kajastamata mahukaid kirjeldusi detailidest, millel kuriteokahtluse põhjendatuse ega vara arestimise aluse seisukohalt tähtsust ei ole.
  3. Ehkki eelnevalt osutatud puudused on taunitavad ja maakohtul olnuks õigus nõuda prokuratuurilt nende kõrvaldamist, ei takista need taotluse läbivaatamist ega tingi selle rahuldamata jätmist (vt ka viidatud 1-22-7076/23, p 26). (II) Vara arestimise põhjendatusest
  4. Määruskaebuse esitajate väited ei tingi vara aresti tühistamist, arestitava summa vähendamist ega aresti kohaldamist ajutisena kohtu määratud tähtajaks.
  5. Kaitsjatel on iseenesest õigus, et kahtlustatava võimaliku kuriteoga saadud vara (

831) ehk kriminaaltulu suuruse kindlakstegemisel tuleb arvestada ka kuludega, mis kahtlustatav tegi arvatavalt müüdud võltskaupade soetamiseks ja nende edasimüügiks, sh transpordi-, palga- ja rendikulu (vt lähemalt RKKK 23.12.2020, 1-20-3925/21, p-d 31–33). Praegusel juhul võib selliste kulude tekkimist pidada usutavaks. 28. Märgitu ei tingi aga arestitava rahasumma vähendamist. Raha, mida kahtlustatav kasutas väidetavalt müüdud võltskaupade kui

§ 227

lg-s 1 sätestatud kuriteo vahetu objekti soetamiseks ja edasimüügiks, on käsitatav tahtliku süüteo toimepanemise vahendina (

§ 83lg 1).

Võltskaupu soetades ja nende edasimüügiks kulutusi tehes kulutas kahtlustatav selle raha kui kuriteovahendi

§ 84mõttes ära.

Järelikult juhul, kui kuriteokahtluses kirjeldatud faktid peaksid kinnitust leidma ja S. Š. tunnistatakse talle etteheidetavas kuriteos süüdi, tuleb kohtul kaaluda sedagi, kas on põhjendatud mõista süüdistatavalt lisaks kriminaaltulule konfiskeerimise asendamise korras välja ka summa, mis vastab võltskauba ostmiseks ja turustamiseks kasutatud raha kui kuriteovahendi väärtusele. (RKKK 21.09.2023, 1-23-1269/18, p-d 14–15 ja RKKK 28.11.2022, 1-21-697/63, p 75) Seega ei mõjuta kaitsjate väide kriminaaltulu teenimiseks vajalike kulude kohta võimaliku tulevase 5

(6)1-24-4009 konfiskeerimise asendamise ulatust ega anna alust rääkida ületagamisest. See viitab vaid konfiskeerimise asendamisel kohaldamisele tulla võivate materiaalõiguslike aluste paljususele.
  1. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 1414 lg 1 ja § 142 kohaldamisel kehtib nii seoses põhjendatud kuriteokahtluse kindlakstegemise kui ka tagamisabinõu aluse tuvastamisega lihtsustatud tõendamis- ja põhistamisstandard (RKKK 08.03.2017, 3-1-1-117-16, p 17). Seetõttu peab kolleegium aktsepteeritavaks prokuratuuri ja kohtute käsitlust lugeda võimalikuks kriminaaltuluks 70% S. Š. müügitulust kogu kahtlustuses märgitud perioodil, kuna kaupadest, mida kahtlustatav pakkus müügiks läbiotsimise hetkel, olid arvatavalt võltsitud vähemalt 70%. Kaitsjad ei ole esitanud tõendeid, mis võiksid näidata, et võltskauba osakaal kahtlustatava müügikäibest olnuks väiksem.
  2. Samuti andsid kahtlustatava käsikirjalised müügitulu arvestused ja pangakonto väljavõtted kohtutele vähemalt praeguses menetlusetapis piisava aluse kahtlustada, et S. Š. hakkas kriminaaltulu teenima juba aastal 2021, mitte alles aastal 2023, nagu väidavad kaitsjad. Kaitseväite, mille kohaselt hõlmab kahtlustatava käsikirjalises arvestuses toodud müügitulu summa ka kaardimakseid, mitte üksnes sularahalaekumisi, on ringkonnakohus ümber lükanud. Riigikohus KrMS § 390 lg 1 ja § 363 lg 5 kohaselt faktilisi asjaolusid ei tuvasta. (III) Kokkuvõte ja määruskaebemenetluse kulu
  3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 3, jätab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  4. oktoobri
  5. a määruse sisuliselt muutmata, kuid täiendab kohtumääruse põhiosa käesoleva määruse põhjendustega. Kaitsjate määruskaebus jääb rahuldamata.
  6. Kaitsjad esitasid taotluse hüvitada kahtlustatavale Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses valitud kaitsjatele õigusteenuse eest makstud 2470 eurot 50 senti. Arvestades määruskaebemenetluse mahtu ja vaidlusesemeks olevate küsimuste õigusliku keerukuse astet, loeb kolleegium KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel mõistlikuks kaitsjatasuks 1000 eurot. See summa tuleb KrMS § 187 lg 2 teise lause kohaselt arvata menetluskulu hulka. Kõnealuse menetluskulu hüvitamiseks kohustatud isik otsustatakse kriminaalasjas lõpplahendi tegemisel. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.