Obsah (15)

§ 314§ 423§ 3141§ 307§ 663§ 657§ 654§ 238§ 475§ 477§ 306§ 171§ 174§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 6. detsember 2024 Tsiviilasja number 2-23-13175 Tsiviilasi Tatjan

) § 326 lg-ga

1. Täitemenetlus oli alustatud õiguspäraselt. Täitedokumendi kohaselt on võlausaldajaks Renovum OÜ (registrikood 14042462), kuid sissenõudja Revensen OÜ esitas kohtutäiturile
2. detsembri
3. a notariaalselt tõestatud täitedokumendist tuleneva nõude loovutamise lepingu nr 8524, millega eespool mainitud nõue oli temale loovutatud. Kuna õigusjärglus oli kohtutäiturile tõendatud, alustas kohtutäitur täitemenetluse sissenõudja Revensen OÜ kasuks TMS § 18 lg 1 kohaselt õiguspäraselt. Kohtutäitur pidas ka põhjendatuks
4. juuni
5. a täitmisteate ja selle lisade edastamist avaldajale teadmiseks, samas märkis, et see ei taasta ega ennista edasikaebamise, vabatahtliku täitmise vms tähtaegu. Kohtutäituri
6. augusti
7. a otsus võlgniku kaebuse kohta ja täitmisteate koopia koos täitedokumendiga edastati
8. augustil 2023 avaldaja kaebuses märgitud e-postile XXXXXXXXXX. Seega sai avaldaja dokumendid kätte
9. augustil
10. Avaldaja ei ole kohtutäiturile
11. augustil 2023 esitatud kaebuse kohta
12. augustil 2023 langetatud otsust TMS § 218 lg-s 1 sätestatud 10-päevase tähtaja jooksul vaidlustanud. Seega on kohtutäituri
13. augusti
14. a otsuse edasikaebamise tähtaeg möödunud ning otsus on jõustunud. Avaldaja
15. septembri
16. a pöördumine on sisuliselt kohtutäituri
17. augusti
18. a otsuse vaidlustamine, mille läbivaatamiseks puudub kohtutäituril pädevus ja sellest teatas täitur avaldajale
19. septembri
20. a kirjaga. Kohtutäitur tõi välja, et avaldaja esitas kohtutäiturile
21. septembril 2023 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, milles vaidlustas enampakkumise läbiviimist, arestitud vara hinda ning kõiki muid täitetoiminguid täiteasjas nr 066/2023/
22. Nimetatud kaebuse läbivaatamine toimus
23. oktoobril 2023 kohtutäituri büroos menetlusosaliste mitteilmumisel, isikuid oli eelnevalt asja läbivaatamisest teavitatud. Kohtutäitur langetas võlgniku
24. septembri
25. a kaebuse kohta
26. oktoobril 2023 otsuse, kuid selle peale ei ole kohtutäituri andmetel käesoleva vastuse koostamise kuupäeva seisuga maakohtule kaebusi esitatud. Otsus on menetlusosalistele edastatud
27. oktoobril 2023 e-posti teel. Sellest tulenevalt on arusaamatu, millist kohtutäituri otsust vaidlustatakse.
28. augusti
29. a otsuse edasikaebamise tähtaeg on möödunud, teiste toimingute peale ei olnud kaebusi esitatud enne võlgniku maakohtule kaebuse esitamist. Võlgniku
30. septembri
31. a kaebuse kohta tegi kohtutäitur otsuse
32. oktoobril 2023, kuid nimetatud otsuse peale ei ole käesoleva vastuse koostamise päeva seisuga kaebusi esitatud. Seega tuleb avaldaja kaebus jätta läbi vaatamata.
33. Sissenõudja palub jätta avaldaja kaebus rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda. Avaldaja on kompromisslepingu alusel maksnud 825 eurot ning peale
34. maid 2023 makseid teinud ei ole. Renovum OÜ on saatnud avaldajale korduvalt meeldetuletusi, et võlgnevus tuleb tasuda OÜ-le Revensen ehk sissenõudjale. Olenemata 3 korduvatest meeldetuletustest ei ole avaldaja oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, seega pidi sissenõudja esitama avalduse täitemenetluse algatamiseks. Avaldajal puudub nõude rahuldamiseks muu vallasvara. Kohtutäitur on dokumendid saatnud avaldaja poolt käesolevas menetluses avaldatud e-posti aadressil. Seega ei ole alust kahelda, et avaldaja on sissenõudja ja kohtutäituri edastatud kirjad/menetlusdokumendid kätte saanud. MAAKOHTU LAHEND
35. Viru Maakohus jättis
36. jaanuari
37. a määrusega avaldaja
38. septembri
39. a avalduse läbi vaatamata. Maakohus määras tühistada peale maakohtu määruse jõustumist maakohtu
40. oktoobri
41. a määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse, millega kohus peatas kohtutäituri menetluses olevas täiteasjas nr 066/2023/2482 läbiviidava enampakkumise kuni tsiviilasjas nr 2-23-13175 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus jättis rahuldamata ka avaldaja
42. novembri
43. a taotluse pikendada sissenõudja seisukohale vastuse esitamise tähtaega, sest avaldajale oli juba tähtaeg vastamiseks antud ja täiendava tähtaja andmiseks puudub põhjendus. Maakohus selgitas, et kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud kaebusest ning avalduses esitatud nõudest. Kohtutäituri otsuse õiguspärasuse hindamisel kontrollib kohus, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte. Vastavalt TMS § 218 lg-le 1 võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Avaldaja esitas
44. augustil 2023 kohtutäiturile kaebuse, mille kohaselt ei olnud talle nõuetekohaselt täitemenetluse alustamisest teatatud. Avaldaja taotles pangakontode aresti alt vabastamist, täitemenetluslike dokumentide edastamist.
45. augusti 2023 kirjaga täiendas avaldaja oma kaebust väitega, et temal ei ole kunagi sissenõudja Revensen OÜ-ga lepingulisi suhteid olnud.
46. augustil 2023 on kohtutäitur jätnud kaebuse rahuldamata. Otsus on avaldajale kätte toimetatud
47. augusti
48. a e-kirja teel, milles sisaldub hoiatus, et menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks ka siis, kui saaja ei kinnitanud selle kättesaamist. TMS § 10 lg 2 kohaselt kohaldatakse dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui TMS-ist ei tulene teisiti.

§ 314

1 lg 2 kohaselt, kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Kohtutäitur on otsuse saatnud avaldaja e-posti aadressile, mille avaldaja on ise kohtutäiturile avaldanud. Avaldaja väidab, et sai kohtutäiturilt otsuse

1. augustil
2. Maakohus leidis, et asjaolu, et avaldaja ei nõustu seaduses sätestatud kättetoimetamise viisidega, ei tähenda seda, et dokumente ei saaks lugeda avaldajale kättetoimetatuks. Seega tuleb lugeda otsus avaldajale kätte toimetatuks hiljemalt
3. augustil
4. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Seega tuli kaebus maakohtule esitada hiljemalt
5. augustil
6. Avaldaja on maakohtusse pöördunud
7. septembril
8. 4 Avaldaja ise viitab
9. septembri 2023 kaebusele, mille esitamisega oleks avaldaja täitnud seaduses ettenähtud 10-päevase tähtaja. Kaebus on esitatud kohtutäiturile, mitte kohtule ja on oma sisult sama varasemate etteheidetega – avaldajale ei ole kätte toimetatud dokumente ning sissenõudja Revensen OÜ-ga lepinguliste suhete puudumine. Avaldajale selgitati kohtutäituri otsusele edasikaebamise korda ja avaldaja ei ole ka selgitanud, miks pidas ta vajalikuks kaebuse esitamist kohtutäiturile, mitte kohtule nagu seadus ette näeb. Avaldaja
10. septembri
11. a kaebuse lahendamise osas tehtud
12. oktoobri
13. a otsust ei ole avaldaja käesoleva menetluse raames vaidlustanud. Seega oli kohtutäituri
14. augusti
15. a otsuse vaidlustamise kohtusse pöördumise tähtaeg möödunud ning maakohus jättis

§ 423lg 1 p 1 alusel avaldaja kaebuse läbi vaatamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu
2. jaanuari
3. a määruse tühistamist täies ulatuses ja jätta menetluskulud teiste menetlusosaliste kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus materiaal- ning menetlusõigusnorme rikkudes ja tõendeid ebaõigesti hinnates jõudnud valele järeldusele, jättes avaldaja avalduse läbi vaatamata. Maakohus oleks pidanud avaldaja avalduse läbi vaatama ja rahuldama ning jätma menetluskulud teiste menetlusosaliste kanda. Maakohus rikkus avaldaja õigusi, kuna ei vaadanud sisuliselt läbi avaldust, millest nähtub selgelt, et kohtutäitur on rikkunud menetlusnorme, täitemenetluse seadustikku, kohtutäituri seadust, ja võrdse kohtlemise seadust. Avaldaja esitas
4. juunil 2023 (kohtu märkus: õige
5. augustil 2023) kohtutäiturile kaebuse, mille kohaselt teda ei teavitatud nõuetekohaselt täitemenetluse alustamisest. Avaldaja palus vabastada tema pangakontod arestist ja saata täitedokumendid.
6. augustil 2023 tuli kohtutäituri abi postist kiri, milles kohtutäitur kutsub avaldaja koosolekule. Kui lähtuda kohtutäituri seisukohast, et dokumendi kättetoimetamise tähtaeg on kolm päeva pärast saatmist, siis rikkus kohtutäitur TMS § 217 lg-t
7. Seega teatise kättesaamise tähtaeg on kolm päeva ehk
8. august 2023 ning TMS § 217 lg 4 järgi peab teatise saamise tähtaeg olema kolm tööpäeva, st teate eeldatavast laekumisest
9. augustil 2023 peab mööduma kolm tööpäeva, seega kaebuse läbivaatamine peab olema planeeritud mitte varem kui
10. augustil 2023 (
11. ja
12. august 2023 on laupäev ja pühapäev). Samas

-il ei ole kohtutäituriga mingit pistmist. Avaldaja sai teate

1. augustil 2023 (kuna ta oli ravil) ja saatis samal päeval kättesaamise kinnituse, ning teatas, et ei saa kaebuse läbivaatamisel osaleda. Avaldaja täiendas oma kaebust (avaldajal pole kunagi olnud ja puudub lepinguline suhe Revensen OÜ-ga), mistõttu puudub alus käesolevaks täitemenetluseks. Saanud kaebusele täienduse, mis oluliselt mõjutab kaebuse läbivaatamist, oli kohtutäituril TMS § 217 lõike 3 kohaselt kohustus kaebuse läbivaatamine edasi lükata. Kohtutäitur seda ei teinud, mistõttu kohtutäitur ei pidanud kinni tähtaegadest ning rikkus eeltoodud seadusi ja täitemenetluse menetluslikku kulgu. Seaduse nõudeid rikkudes vaatas kohtutäitur kaebuse läbi
2. augustil 2023 ja
3. augustil 2023 sai avaldaja kohtutäituri abi motiveerimata otsuse, mis ei olnud dokumentidega tõendatud. Avaldaja kaebus jäeti rahuldamata. Kohus tõlgendab oma põhjendustes ebaõigesti

§ 3141lg-t 2, väites, et avaldaja oleks pidanud kohtutäituri otsuse kätte saama 18.

augustil

1. Nimetatud paragrahv ei kohaldu kohtutäiturile ja täitemenetlusele. 5 Lisaks ei pööranud kohus tähelepanu TMS § 10 lg-le
2. Kuna avaldaja ei saanud kohtutäiturilt dokumente ega teatisi, ei saanud avaldaja avaldada menetlusdokumentide talle üleandmise viisi ja kontaktandmeid, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks. E-posti aadress, millelt avaldaja dokumendid saatis, ei andnud nõusolekut selle kasutamiseks kohtutäituriga suhtlemise vahendina ning seetõttu ei saa seda meiliaadressi pidada kontaktisikuks, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks.

§ 307

lg 3 kohaselt tuleb lugeda dokument kättetoimetatuks dokumendi tegelikust saajani jõudmisest. Seega sai avaldaja haiguse tõttu

1. augustil 2023 kohtutäiturilt otsuse, mille kohta saatis koheselt kohtutäiturile kinnituse. TMS § 217 lg 1 alusel esitas avaldaja
2. septembril 2023 kohtutäituri toimingutele ja otsustele tuginedes uue kaebuse. Maakohus tõlgendab täitemenetluse seadustikku valesti. Seadus ei ütle, et samalaadset kaebust ei saa kohtutäiturile esitada, eriti kui täituripoolsed rikkumised on kõrvaldamata. Kohtutäiturile esitatud
3. septembri
4. a kaebus sisaldas uut asjaolu väidetavate dokumentide näol ja tähtaegade nihutamise nõuet.
5. septembril 2023 saabus kohtutäituri abi kiri, milles kohtutäitur jättis
6. septembri
7. a kaebuse läbi vaatamata, lisaks rikkus kohtutäitur TMS § 217 lg-t 3, kuna kohtutäitur ei kutsunud avaldajat
8. septembri
9. a kaebuse läbivaatamisele. Kuna avaldaja sai kirja kohtutäituri abilt
10. septembril 2023, siis oli avaldajal aega 10 päeva alates kättesaamise päevast või kohtutäiturilt vastamiseks määratud tähtaja möödumisest, seega maksimaalne aeg kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamiseks oli
11. september
12. Avaldaja esitas kaebuse
13. septembril
14. VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
15. Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta maakohtu määruse muutmata ja avaldaja määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulud palub kohtutäitur jätta avaldaja kanda.
16. Sissenõudja palub jätta avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda. Avaldaja väited on paljasõnalised ja tõendamata. Nii maakohtule kui kohtutäiturile ja võlausaldajale on teada avaldaja e-posti aadress XXXXXXXXX, vastupidist ei ole avaldaja tõendanud. Avaldaja saab talle eelnimetatud meiliaadressile saadetud dokumendid kätte. Avaldaja suhtleb nimetatud e-posti kaudu kohtuga ja teiste isikutega. Avaldaja on ise
17. augustil 2023 kohtutäiturile avaldanud enda e-posti aadressi XXXXXXXXX. Seega ei olnud alust kahelda andmete ebaõigsuses või selles, et avaldaja ei saa talle saadetud dokumente kuidagi kätte.
18. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (

§ 657lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659).

Maakohtu määrus avaldaja avalduse läbi vaatamata jätmise kohta on põhjendatud ja seaduslik. Määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (

§ 654lg 6).

Määruskaebuse lahendamisega seonduvad menetluskulud jäävad avaldaja kanda. 6 10. Ringkonnakohus jätab asja juurde võtmata avaldaja esitatud pangakonto väljavõtte ja sissenõudja esitatud teatise nõude loovutamise kohta. Esitatud tõenditel ei ole määruskaebuse lahendamisel tähtsust (

§ 238lg 1).

1. Vastusena määruskaebuses esitatud kaebuse läbi vaatamata jätmist puudutavatele väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
2. Maakohus on õigesti leidnud, et avaldaja
3. septembri
4. a kaebus on esitatud
5. augusti
6. a kohtutäituri otsuse peale ning kuna see oli esitatud maakohtule hilinenult, tuli menetlusse võetud avaldaja kaebus

§ 423lg 1 p 1 alusel jätta läbi vaatamata.

12.

1. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kaebamise kord on reguleeritud TMS §-des 217–
2. TMS § 217 lg 1 sätestab menetlusosalise kohustuse esitada kaebus kas kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kõigepealt kohtutäiturile endale ja seejärel saab kohtutäituri tehtud otsuse peale esitada TMS § 218 lg 1 esimese lause järgi kaebuse maakohtule. Ringkonnakohus selgitab, et TMS § 217 lg-s 1 nimetatud otsuse all mõistetakse neid otsuseid, mida kohtutäitur teeb TMS-i alusel täitmise korraldamisel, mitte otsuseid, mida kohtutäitur teeb talle TMS § 217 lg 1 alusel esitatud kaebuse lahendamisel. Olukorras, kus võlgniku arvates on täitemenetlust formaalsete puuduste tõttu valesti alustatud, on kohane õiguskaitsevahend kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamine TMS § 217 lg 1 alusel. Kohtutäituri tehtud otsuse kaebuse lahendamise menetluses saab tühistada või seda muuta üksnes kohus, mitte kohtutäitur ise ja see tuleneb üheselt TMS § 217 lg-st 1 ja § 218 lg-st
3. Seega ei saa täiteasja menetlusosalise kaebuse osas tehtud kohtutäituri otsuse peale enam TMS § 217 lg 1 alusel uuesti kohtutäiturile kaebust esitada. Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub (TMS § 218 lg 1). Sellise kaebuse lahendamisel saab kohus kontrollida kohtutäituri toimingute või ka toimingute tegemata jätmise (st tegevusetuse) õiguspärasust täitemenetluse korraldamisel ja läbiviimisel. Maakohus vaatab sisuliselt läbi maakohtule tähtaegselt esitatud kaebuse. Maakohus võtab asja sisulisel lahendamisel seisukoha kohtutäituri toimingute või nende tegemata jätmise õiguspärasuse osas. Ringkonnakohus nõustub, et avaldaja vaidlustab kohtutäituri
4. augusti
5. a otsust. Asjakohatu on avaldaja viide
6. septembri
7. a kaebusele, mille esitamisega oleks avaldaja justkui täitnud TMS § 217 lg-s 1 ettenähtud 10-päevase tähtaja. Avaldaja on
8. oktoobri
9. a kaebuse täienduses märkinud (dtl 18) ja see nähtub ka avaldaja kaebusest (dtl 27), et avaldaja esitas pärast
10. augusti
11. a otsuse kättesaamist kohtutäiturile teistkordse kaebuse, milles kordas, et dokumente ei antud avaldajale üle ja nimetatud sissenõudjal puudub õigus pöörduda kohtutäituri poole või esitada pretensioone. Seega
12. septembri
13. a kaebus on seotud kohtutäituri
14. augusti
15. a otsusega, milles kohtutäitur esitas oma seisukoha nimetatud küsimustes. Ka kohtutäituri
16. augusti
17. a otsuses oli selgelt kirjas otsuse vaidlustamise kord. Kuna selline kaebus tuleb esitada maakohtule, ei saanud kohtutäitur seda ka lahendada. Seega ei ole kohtutäituri
18. septembri
19. a vastus otsus, mille peale saaks avaldaja esitada kaebust TMS § 218 lg-s 1 sätestatud korras. Avaldajal ei olnud õigust tulenevalt kohtutäituri tehtud otsusest ja sellega seotud toimingutest esitada samalaadne kaebus kohtutäiturile uuesti.
20. septembri
21. a kaebus ei ole ka kaebus kohtutäituri mõne teise tegevuse või otsuse peale, mille korral oleks tulnud järgida TMS § 217 lg-s 1 sätestatud tähtaega. Seega tulnuks avaldajal esitada kohtutäituri
22. augusti
23. a otsuse peale kaebus TMS § 218 lg 1 alusel maakohtule. 12.2.

§ 475

lg 1 p 15 järgi on kaebus kohtutäituri otsuse peale hagita asi.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita 7 menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 423

lg 1 p 1 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. Pooled vaidlevad muu hulgas selle üle, millal tuleb lugeda kohtutäituri 15. augusti 2023. a otsus avaldajale kätte toimetatuks. TMS § 10 lg 2 kohaselt kohaldatakse dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut (st

§ 306–327), kui TMS-ist ei tulene teisiti.

Maakohus on lugenud

1. augusti
2. a otsuse avaldajale kättetoimetatuks

§ 3141lg 1 alusel 18.

augustil

1. Avaldaja leiab, et otsus tuleb lugeda talle kättetoimetatuks
2. augustil 2023, mil ta otsuse kättesaamist kinnitas. Ringkonnakohus märgib, et kui lugeda otsus kättetoimetatuks

§ 3141lg 1 alusel, tuleks kättetoimetamise päevaks lugeda 19.

augustit 2023 (tuleb arvestada kolme tööpäeva möödumist). Samas, kui arvestada ka avaldaja märgitud hilisemat kättetoimetamise kuupäeva ehk

1. augustit 2023, siis saabus kohtutäituri otsuse peale TMS § 218 lg-s 1 sätestatud maakohtule kaebuse esitamise tähtpäev
2. septembril
3. Avaldaja esitas kaebuse alles
4. septembril 2023 ehk hilinenult ja maakohus jättis põhjendatult kaebuse läbi vaatamata. Määruskaebus jääb eeltoodust tulenevalt rahuldamata.
5. Kuna maakohus ei vaadanud avaldaja kaebust sisuliselt läbi, ei võta ka ringkonnakohus seisukohta avaldaja kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse väidete sisulise põhjendatuse osas. Ringkonnakohus selgitab järgmist. Kohtutäitur ei ole täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt pädev lahendama täitedokumendi pinnalt tekkivaid materiaalõiguslikke vaidlusi. Selliste vaidluste tarbeks on TMS-s eraldi õiguskaitsevahend – hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Riigikohtu praktika kohaselt on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine TMS § 221 lg 1 alusel kohane õiguskaitsevahend olukorras, mil hageja tugineb sellele, et kostja ei ole täitemenetluses õige sissenõudja. Ka sellisel juhul esitab hageja materiaalõiguslikke vastuväiteid täitedokumendist tulenevale nõudele (vt RKTKo, 02.06.2021, 2-19-12266/36, p 12). Avaldaja kaebuse menetlusse võtmata jätmine ei võta avaldajalt ära õigust esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
6. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta

§ 171lg 1 alusel avaldaja kanda.

15.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 15.

1. Kohtutäitur ei esitanud menetluskulude nimekirja. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu kohtutäituril hüvitavaid menetluskulusid. 15.
2. Sissenõudja palub avaldajalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 864 eurot (käibemaksuta). Kokku on õigusabi osutatud 7 tundi 20 minutit ning tunnitasu oli 120 eurot. Avaldaja on seisukohal, et sissenõudja menetluskulud on üle paisutatud. Kompromissi mittesõlmimise teadet ei saa arvesse võtta, sest avaldajale ei ole keegi kompromissi pakkunud. Avaldaja hinnangul on sissenõudja õigusabikulud põhjendatud 1 tunni 42 minuti 8 ulatuses. Põhjendatud on arvestada tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). Sissenõudja põhjendatud kulud on seega 170 eurot. 15.
3. Ringkonnakohtu hinnangul on sissenõudja lepingulise esindaja kulud põhjendatud osaliselt. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus sissenõudja esindajal määruskaebusega tutvumisele 2 tundi 30 minutit;
4. märtsi
5. a kohtutäituri seisukohaga, menetlusdokumentidega tutvumisele ja analüüsile, seisukoha koostamisele ja edastamisele koos lisadega,
6. jaanuari 2024 kohtumäärusega tutvumisele ja analüüsile, kliendiga konsultatsioonile 4 tundi 30 minutit ja
7. veebruari
8. ja
9. märtsi
10. a kohtukirjadega tutvumisele ja
11. novembri
12. a teate edastamisele kompromissi mittesõlmimisest 20 minutit. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et sissenõudja ei ole
13. novembril 2024 kohtule nimekirjas märgitud teadet saatnud. Arvestades maakohtu määruse (7 lk), määruskaebuse (4 lk) ja kohtutäituri vastuse (1 lk) mahtu, sissenõudja enda vastuse mahtu (1 lk) ja muid selle koostamiseks vajalikke toiminguid, peab kohus põhjendatuks ajakuluks ringkonnakohtus tehtud toimingutele kokku 3 tundi 30 minutit. Sissenõudja esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) on mõistlik. Seega on sissenõudja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud ringkonnakohtus kokku 3 tunni 30 minuti eest 420 eurot (käibemaksuta), mis tuleb avaldajalt sissenõudja kasuks välja mõista. Vastavalt sissenõudja taotlusele tuleb avaldajal

§ 177

lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) 9