Obsah (7)

§ 423§ 150§ 663§ 657§ 201§ 171§ 162

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 28. märts 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-5848 Kohtuasi Adv

) § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata. 6.

1. Kuivõrd hagiavaldus jääb läbi vaatamata mitte hagejast tulenevatel põhjustel, tuleb hagi menetlemisega tekkinud menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda. Hageja ei vastuta sellises olukorras hagi läbi vaatamata jätmise eest ning ta ei saanud enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada (RKTKm 06.01.2010, nr 3-2-1-154-09, p 14). 2 Määruskaebus
2. Hageja esitas 18.03.2025 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus jättis hagi läbi vaatamata ega määranud tagastada hagejale menetluses tasutud riigilõivu. Hageja palub teha uue määruse, millega saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks või alternatiivselt määrata, et hagejale tuleb tagastada menetluses tasutud riigilõiv. 7.
3. Määruskaebuse kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusõigust, kui jättis hagi läbi vaatamata. Kostja pankrotiavalduse menetluses 10.01.2025 tehtud määrus pankrotimenetluse lõpetamise kohta ei ole kostja sundlõpetamise määrus. Hagi läbi vaatamata jätmiseks peab olema seadusest tulenev alus, mida praegusel juhul

§ 423kohaselt ei esine.

Ainuüksi asjaolu, et kostja ajutine pankrotihaldur esitas registripidajale avalduse kostja äriregistrist kustutamiseks ei ole aluseks hagi läbi vaatamata jätmiseks. Hageja seisukohta toetab ka kohtupraktika. Riigikohus on lahendi nr 2-18-187 p-s 8 leidnud, et kui hagejaks või kostjaks olev juriidiline isik lõppeb maakohtu menetluse kestel õigusjärgluseta, siis tuleks üldjuhul hagi jätta

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Käesoleval juhul ei ole sellist olukorda. 8. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust, kui jättis menetlusosaliste menetluskulud endi kanda ega määranud tagastada hagejale hagiavalduselt tasutud riigilõivu. Maakohus jättis hagiavalduse läbi vaatamata ning sellest tulenevalt tuleks

§ 150lg 1 p 3 alusel tagastada hagejale menetluses tasutud riigilõiv.

Kuna maakohus ei ole riigilõivu tagastamist eraldi käsitlenud, järeldab hageja, et kohus on jätnud menetluskulud ka riigilõivu osas poolte endi kanda. Kui kohus peaks jätma maakohtu määruse hagi läbi vaatamata jätmise osas muutmata, tuleb hagejale siiski

§ 150lg 1 p 3 kohaselt tagastada menetluses tasutud riigilõiv.

Menetluse edasine käik

1. Maakohus küsis määruskaebuse osas seisukohta kostja ajutiselt pankrotihaldurilt Andres Hermetilt, kes leidis, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata osas, milles maakohus jättis hagi läbi vaatamata. Hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuna ajutine haldur peab kostja kustutama äriregistrist PankrS § 29 lg 8 alusel.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 11.

1. Harju Maakohus on 10.01.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-15885 lõpetanud kostja pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning on kohustanud ajutist pankrotihaldurit võlgniku likvideerima ja registrist kustutama. Määrus jõustus 28.01.
2. Pankrotiseaduse § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Ajutine haldur kinnitab võlgniku 3 registrist kustutamise avalduses, et takistusi registrist kustutamiseks ei ole. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot. 11.
3. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 45 lg 1 1 teise lause kohaselt kui juriidiline isik on loetud lõpetatuks pankrotiavalduse menetluse või pankrotimenetluse raugemise tõttu, ei kustutata teda registrist ainult juhul, kui ta on menetlusosaline käimasolevas kriminaalmenetluses, välja arvatud menetleja loal. Likvideerijad peavad isiku registrist kustutamise avalduses kinnitama, et takistusi registrist kustutamiseks ei ole. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgniku pankrotimenetluse raugemisel tema registrist kustutamise taksituseks osalemine poolena tsiviilkohtumenetluses. TsÜS § 45 lg 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega varatu juriidiline isik lõpeb. Äriseadustiku § 2 lg 3 kohaselt lõpeb äriühingu õigusvõime äriregistrist kustutamisega, kui äriühingul puudub vara. 11.
4. Riigikohus on leidnud, et kui hagejaks või kostjaks olev juriidiline isik lõppeb maakohtu menetluse kestel õigusjärgluseta, siis tuleks üldjuhul hagi jätta

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Seda põhjusel, et hageja või kostja õigusvõime kaotamise korral kaotab ta

§ 201lg 2 kohaselt ka tsiviilkohtumenetlusõigusvõime.

Hagimenetlus ei saa toimuda ilma ühe pooleta. Samuti ei saa õigusvõimetul isikul tekkida kohtuotsuse alusel õigusi ja kohustusi, st hagiga ei ole võimalik soovitud eesmärki enam saavutada (RKTKm 05.02.2024, 2-18-187 p 8). 11.

1. Õiguskirjanduses on selgitatud, et olukorras, kus juriidilisest isikust võlgniku pankrotiavalduse menetlus on raugenud, kuid võlgnik on vaatamata sellele pooleks kohtumenetluses, peaks ajutine haldur tegema jõupingutusi, et kohtumenetlus PankrS § 29 lgs 8 sätestatud tähtaja sees lõpetada. Näiteks võib ajutine haldur ühe argumendina tugineda asjaolule, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus on raugenud ning seega on tuvastatud, et võlgnikul puuduvad vahendid isegi tema pankrotimenetluse läbiviimiseks, mistõttu ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata (vt Varul, P jt. Pankrotiseadus I. Kommenteeritud väljaanne, § 29 p 9.3.4.3, lk 374). Praegusel juhul on ajutine haldur toetanud hagiavalduse läbi vaatamata jätmist. 11.
2. Arvestades eeltoodut on maakohus ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult leidnud, et seoses asjaoluga, et kostja pankrotimenetlus on raugenud ning kostja kustutatakse PankrS § 29 lg 8 alusel registrist, ei ole hagiga soovitud eesmärki enam võimalik saavutada, mistõttu esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks

§ 423lg 2 p 2 alusel.

Määruskaebuse väited ei anna alust asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale. 11.6.

§ 150

lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks.

§ 150

lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv 4 tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tagastatakse riigilõiv menetlusosalise vastava avalduse alusel, mistõttu ei olnud maakohtul hagi läbi vaatamata jätmisel võimalik hagejale riigilõivu omal algatusel tagastada. Samuti ei pidanud maakohus sellega arvestama menetluskulude jaotamisel. Avalduse riigilõivu tagastamiseks on hageja esitanud määruskaebuses. Kuna praegusel juhul jääb hageja hagiavaldus läbi vaatamata, tuleb

§ 150

lg 1 p 3 alusel tagastada hagejale hagiavalduse esitamisel 12.04.2024 tasutud riigilõiv summas 840 eurot. 12. Kuna hagi läbivaatamata jätmine oli põhjustatud kostjast, siis peab ringkonnakohus, olenemata määruskaebuse rahuldamata jätmisest, põhjendatuks jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi kanda (

§ 171

lg 1,

§ 162lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 5