Obsah (8)

§ 230§ 5§ 436§ 173§ 162§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-24-5723 Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2025, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi OÜ N&V ja OÜ EKOVIR hagi BIG OÜ vastu eba

§ 230

lg 1 järgi peab pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tema nõuded ja vastuväited tuginevad. Kostja ei ole seda teinud. Täiendavalt, korduvalt avaldatud ebaõige faktiväite tõele vastavuse tõendamiseks ei piisa hagejate hinnangul selle ära näitamisest, et kostjal võis mistahes ajahetkel olla mingisugune suhe hagejatega. Avaldatud faktiväite tõesus sõltub sellest, kas hagejad olid kostja partnerid väidete avaldamise ajal. Faktiväite tõesuse tõendamiseks tuleb kostjal justnimelt see fakt ära näidata. Seega ainuüksi kostja paljasõnalised väited ei luba teha järeldust ümberlükatava väite tõele vastavuse kohta, isegi kui eeldada kostja väidete õigsust. Hagejad märgivad, et 06.03.2024 ja 08.03.2024 puudusid igasugused suhted hagejate ja kostja vahel. Vastuseks kostja vastuses väljendatule, et kostja on valmis väite ümber lükkama, märgivad hagejad, et oluline ei ole ainult see, et kostja lükkab ümber oma väited hagejate ja kostja partnerluse kohta. Hagejate nõude kohaselt peab kostja avaldama oma Facebooki kontol sellise sisuga avalduse, mis on toodud hagiavalduse resolutsioonis, ilma et kostja avaldusele omapoolselt midagi lisaks. Hagejad ei nõustu kostja seisukohaga, et hagejad oleksid pidanud saatma nõudekirja tähitud kirjana põhjusel, et kostja ei lugenud oma e-posti. Asjaolu, et kostja oma e-posti ei loe, on kostja risk ning see vastuväide ei ole käesolevas menetluses asjakohane. Hagejate poolt 14.03.2024 esitatud nõudekirja kättesaamise kohta võib hagejate hinnangul kohaldada tahteavalduse tegemise reegleid. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Riigikohus on lahendis nr 2-16-8010 p-s 13 selgitanud, et: „e-kirjaga tekib majandus- ja kutsetegevuses tegutseval isikul üldjuhul mõistlik võimalus tutvuda hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07, p 12). Hagejad esitasid nõudekirja 14.03.2024, mistõttu kostjal kui majandus- ja kutsetegevuses tegutseval isikul oli mõistlik võimalus tutvuda e-kirjaga hiljemalt järgmisel päeval, s.o reedel, 15.03.
3. Kostja vastuväide, et hagejad oleksid pidanud saatma nõudekirja tähitud kirjana, on asjakohatu. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-123-07 p-s 12 selgitanud, et majandus- ja kutsetegevuses tuleb eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord päevas. Kui kostja seda ei tee, siis sellega on kostja võtnud endale e-kirja kättesaamise riski. Lisaks ei olnud nõudekirja saadetud mitte ainult äriregistris avaldatud e-posti aadressile (XXX), vaid ka kostja Facebooki lehel avaldatud e-posti aadressile (XXX) (vt hagiavalduse lisa 8 ja Facebookis avaldatud e-posti aadressi kohta nt lisa 1). Eeltoodust lähtudes saab lugeda, et kostja sai nõudekirja kätte 15.03.
4. II KOSTJA SEISUKOHAD
5. Kostja märgib hagile esitatud vastuses, et ettevõttel BIG OÜ oli sõlmitud tööleping ettevõttega OÜ N&V. BIG OÜ oli regulaarselt esitanud OÜ-le N&V arveid, mida viimased ka tasusid. Samuti on kostja teostanud erinevaid töid OÜ EKOVIR jaoks. Seetõttu on BIG OÜ märkinud oma Facebooki lehel, et hagejad on tema partnerid. Kui hagejate jaoks on oluline, et kostja kirjutab oma Facebooki lehel hagejate poolt koostatud teksti ehk siis lükkab ümber, et hagejad on kostja partnerid, siis on ta nõus seda tegema. Samuti lisab kostja teksti juurde lause: „ Mul on häbi olla hagejate partner, kuna hiljuti oli UIKALA prügilas suur tulekahju, mille tõttu sai reostada meie keskkond.“ E-kirja, mida hagejad on saatnud oma esindaja kaudu kostja e-mailile, kostja ei lugenud. Kui hagejad oleksid olnud huvitatud sellest, et kostja saaks nende kirja kätte võiksid nad saata selle tähitult. III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Vastavalt

§ 230

lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt

§ 5lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).

Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud.

§ 436lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.

1. OÜ N&V ja EKOVIR OÜ taotlevad maakohtule esitatud hagiavalduses BIG OÜ avaldatud ebaõigete (tegelikkusele mittevastavate) andmete ümberlükkamist ja ebaõigete andmete avaldamise lõpetamist. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja BIG OÜ 06.03.2024 kell 9.29 oma Facebooki kontol postituse, mis sisaldas venekeelset ja eestikeelset avaldust sisuga: „Meie partnerid: /---/ Ekovir OÜ, N&V OÜ“ (dtl 8) 06.03.2024 kell 9.32 avaldas kostja oma Facebooki kontol veel ühe postituse, mis sisaldas venekeelset ja eestikeelset avaldust sisuga: „Meie partnerid: /---/ Ekovir OÜ, N&V OÜ“ (dtl 9) 06.03.2024 kell 9.34 avaldas kostja oma Facebooki kontol kolmanda postituse, mis sisaldas venekeelset ja eestikeelset avaldust sisuga: „Meie partnerid: /---/ Ekovir OÜ, N&V OÜ“ (dtl 10) 06.03.2024 kell 9.42 avaldas kostja oma Facebooki kontol neljanda postituse, mis sisaldas venekeelset ja eestikeelset avaldust sisuga: „Meie partnerid: /---/ Ekovir OÜ, N&V OÜ“ (dtl 11) 06.03.2024 kell 10.05 avaldas kostja oma Facebooki kontol viienda postituse, mis sisaldas venekeelset ja eestikeelset avaldust sisuga: „Meie partnerid: /---/ Ekovir OÜ, N&V OÜ“ (dtl 12) 06.03.2024 kell 10.11 avaldas kostja oma Facebooki kontol kuuenda postituse, mis sisaldas venekeelset ja eestikeelset avaldust sisuga: „Meie partnerid: /---/ Ekovir OÜ, N&V OÜ“ (dtl 13) 08.03.2024 avaldas kostja oma Facebooki kontol postituse, mis sisaldas venekeelset ja eestikeelset avaldust sisuga: „Meie partnerid: /---/ Ekovir OÜ, N&V OÜ“ (dtl 14)
2. Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue 10.1 VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral selle eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Avaldamisena käsitletakse andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemist ja avaldajana isikut, kes teeb andmed kolmandatele isikutele teatavaks (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-6710, p 16 jt). Postituste tegemist sotsiaalmeedia keskkonnas saab pidada avaldamiseks ning kostjat postituste avaldajaks. Riigikohus on selgitanud, et VÕS §-s 1047 kasutatavad terminid ,,andmed" ja ,,faktilist laadi andmed" on samatähenduslikud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
3. mai
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10;
5. aprilli
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 26). Sellest tulenevalt nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist VÕS § 1047 tähenduses ka faktiväite avaldamiseks (vt Riigikohtu 15.04.2015.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-24-15) Faktiväiteks on isiku kohta mis tahes andmeid sisaldav lause, faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav ja tema tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04 p 10). Faktiväite puhul sõltub selle avaldamise õigusvastasus vastava väite tõele vastavusest ning asjaolust kas avaldaja andmete tõele vastavust piisavalt kontrollis (VÕS § 1047 lg 1 ja 3). 10.2 Kohus nõustub, et kostja 06.03.2024 ja 08.03.2024 postitustes avaldanud väidetest jääb mõistlikule lugejale arusaam, et hagejad on kostja koostööpartnerid ning hagejad on seotud kostja pakutud äriteenustega. Kostja postitatud väited vastavad faktiväite tunnustele, st need on põhimõtteliselt kontrollitavad ja nende tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (Vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-167-10, p 17). Tõendamiskoormis, et avaldatud faktiväited on õiged, lasub faktiväidete avaldajal ehk käesoleval juhul kostjal (vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-24-15, p 13). 10.3 Kostja märkis oma vastuses, et ettevõttel BIG OÜ oli sõlmitud tööleping ettevõttega OÜ N&V, BIG OÜ oli regulaarselt esitanud OÜ-le N&V arveid, mida viimased ka tasusid. Samuti on kostja teostanud erinevaid töid OÜ EKOVIR jaoks. Seetõttu on BIG OÜ märkinud oma Facebooki lehel, et hagejad on tema partnerid. Kostja väited on tõendamata. 7.02.2025.a. kirjas (dtl 34) selgitas kohus kostjale et tulenevalt

§ 230lg 1 sätestatust tuleb kostjal oma väiteid tõendada.

Kohus selgitas kostjale ka seda, et faktiväidete avaldajal lasub tõendamiskoormis, et avaldatud faktiväited on õiged ja andis kostjale tähtaja 21.02.2025.a. täiendavate tõendite esitamiseks. Kostja oma väidete tõendamiseks täiendavaid tõendeid ei esitanud. Kohus lisab, et isegi juhul kui mingil ajaperioodil oli kostjal kokkupuuteid hagejaga, sõltub faktiväite tõesus sellest, kas pooled olid partnerid faktiväidete avaldamise ajal ning seda näidata (tõendada). Hagejad märgivad, et 06.03.2024 ja 08.03.2024 puudusid igasugused suhted hagejate ja kostja vahel. Kostja seda millegagi ümber lükanud (avaldatud väidete tõepärasust tõendanud) ei ole. Seega on hagejate nõue ebaõigete andmete ümberlükkamiseks põhjendatud. Mis puudutab kostja väidet selle kohta, et hagejate 14.03.2024.a saadetud e-kirja (dtl 15) ei lugenud ning hagejad võinuks saata kirja tähitult, nõustub kohus hageja seisukohaga, et kui kostja oma e-posti ei loe, või ei tee seda regulaarselt, on see kostja risk. Hagejad esitasid nõudekirja 14.03.2024 ning kostjal kui majandus- ja kutsetegevuses tegutseval isikul oli mõistlik võimalus tutvuda e-kirjaga hiljemalt järgmisel päeval, s.o 15.03.

1. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-123-07 p-s 12 selgitanud, et majandus- ja kutsetegevuses tuleb eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord päevas. Kui kostja seda ei tee, siis sellega on kostja võtnud endale e-kirja kättesaamise riski. Lisaks ei olnud nõudekiri saadetud mitte ainult äriregistris avaldatud kostja e-posti aadressile (XXX), vaid ka kostja Facebooki lehel avaldatud e-posti aadressile (XXX) (dtl 8 ja 15). Eeltoodust lähtudes saab lugeda, et kostja sai nõudekirja kätte 15.03.2024, kuid sellele ei reageerinud. Ebaõigete andmete avaldamise lõpetamise nõue
2. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka hagejate esitatud ebaõigete andmete avaldamise lõpetamise nõue. Hagejad taotlevad, et kostja kustutaks vaidlusalused postitused osas, milles on hagejate kohta avaldatud ebaõigeid andmeid ja viitavad nõude õigusliku alusena VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1047 lg 4 ja § 1055 lg 1 sätestatule. VÕS § 1055 lg 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Nõue eeldab, et andmete avaldamine on kestev. Sotsiaalmeediakontol avaldatud andmete avaldamist lugeda kestvaks senikaua, kuni need postitused, milles need andmed on avaldatud, on kättesaadavad sotsiaalmeediakonto sisu lugejale ehk õigusvastaste andmete avaldamine kestev niikaua, kuni kostja postitus on Facebookis olemas, see on leitav ja loetav. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et postitused, mille osalist kustutamist (st kustutamist konkreetselt osades, milles need avaldavad hagejate kohta ebaõigeid või ebakohaseid õigusvastaseid andmeid) hagejad nõuavad, ei oleks enam facebookis avalikult kättesaadavad. Seega on hagejate kohta ebaõigete andmete avaldamine kestev. Kuivõrd kostjal lasub kohustus avaldatud ebaõiged andmed ümber lükata (VÕS § 1047 lg 4), puudub alus nende avaldamise jätkumiseks. Menetluskulude jaotus
3. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (

§ 173

lg 1 ja 4).

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kohus rahuldab hagi. Seega poolte menetluskulud jäävad kostja BIG OÜ kanda. 13.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. jätab hagi rahuldamata. Hagejad on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 1260 eurot (2 x 630) eurot. Hagejate esindaja kulu on esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kokku 1260 eurot (2 x 630; arvestusega 4,1 töötundi x 153,70 töötunni hind, dtl 38-39). Tulenevalt

§ 175

lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kahe hageja menetlustoimingutee kokku 8,2 töötundi on kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud ning advokaadi töötunni hind mõistliku suurusega. Kohtu hinnangul on hagejate menetluskulude hüvitamise nõue põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt välja hagejate menetluskulude (riigilõiv + esindaja tasu) katteks kummagi hageja kasuks 1260 eurot. 14. Hagejad paluvad välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 4.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik