lauses sätestatud määras. EDASIKAEBAMISE KORD 1 Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. MENETLUSE KÄIK
Sellist kokkulepet ei saa muuta kehtivaks sõltumata sellest, mitu korda tarbija erinevate võlatunnistuste või muude sarnaste lepingutega seda nõuet tunnistab.
esimese lause järgi on
lg 1 tähenduses ning selle alusel tekib uus iseseisev kohustus, mis annab võlausaldajale õiguse nõuda tunnistatud kohustuse täitmist üksnes käesoleva võlatunnistuse alusel ning võlgnik kaotab õiguse esitada võlgnevuse olemasolu, suuruse, sissenõutavuse või selle tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta mistahes vastuväiteid, mida võlgnik võinuks esitada algse võlgnevuse suhtes enne käesoleva võlatunnistuse andmist, sõltumata mistahes varasematest asjaoludest. Seega on pooled omandanud lepingu (võlatunnistuse) alusel uued õigused. Kui võlausaldaja on esitanud hagi konstitutiivse võlatunnistuse alusel, saab võlgnik esitada vastuväiteid võlale üksnes vastuhagi vormis. Tulenevalt eeltoodud seisukohtadest, ei ole hageja kohustatud konstitutiivse võlatunnistuse alusel tunnustatud võla sissenõudmiseks esitama muid tõendeid ja asjaolusid peale võlatunnistuse. 1 Aktiva Portfolio AS ühines Aktiva Finance Group OÜ-ga ja Altiva Portfolio on 6.11.2023.a. kustutatud äriregistrist. 3 Kostja on võlatunnistust allkirjastades tunnistanud võlgnevust hageja ees summas 5836,04 eurot. Kostja asus võlatunnistust ka täitma, millega samuti tunnistas kokkuleppe sõlmimist.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on laenulepingu põhi- ja üldtingimustele kokku leppinud, et kostja on kohustatud tasuma intressi. Lisalepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 14,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 20.09.
Viivis 1817,89 eurot. Lepingu punkti 1.
a Lepingu L89000502215 taotlus oli esitatud läbi veebikeskkonna. Taotluse kohaselt oli sissetulek 750 eurot ja kohustused 250 eurot, ülalpeetavaid ei olnud. Võlausaldaja kontrollis kostja sissetulekuid pensioniregistrist, mille kohaselt kostja brutopalk oli 686 eurot. Lepingu L89002262362 taotlus oli esitatud läbi veebikeskkonna. Taotluse kohaselt oli sissetulek 1300 eurot ja kohustused 160 eurot, ülalpeetavaid ei olnud. Võlausaldaja kontrollis kostja sissetulekuid pensioniregistrist, mille kohaselt kostja brutopalk oli 939 eurot. Inbank kasutab lisaks muudele krediidivõimelisuse hindamise printsiipidele laenuteenindusmäära ülempiiri, mis ei ületa kunagi 65%. Kliendi olemasolevad igakuised kohustused ja taotletava finantseerimisega kaasnevad igakuised kohustused ei tohi moodustada rohkem kui 65% kliendi igakuistest sissetulekutest. Täiendavalt on seatud laenuteenindusmäära reeglile nõue, et kliendi igakuistest sissetulekutest peab üle jääma vähemalt statistikapõhine arvestuslik elatusmiinimum. Käesoleval juhul olid eeltoodud tingimused täidetud. Hageja selgitab seoses pangakonto väljavõttega, et antud juhul ei olnud tarbija pangakonto küsimine krediidivõime hindamiseks vajalik. Arvestades krediidi olemust, suurust ja tarbijaga seotud asjaolusid, oli krediidiandjal võimalik veenduda tarbija võimes krediiti teenindada. Ka Riigikohtu praktika kohaselt ei ole tarbija pangakonto väljavõtte küsimine ja analüüsimine vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustuslik ega vältimatu eeldus (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18). Riigikohus on viidatud punktis selgitanud, et: „Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teabe on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“ 8. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude AS-le Aktiva Portfolio, millele kostja ei ole vastuväiteid esitanud ja on võlatunnistuse allkirjastamisega AS-i Aktiva Portfoliot kui uut võlausaldajat tunnustanud. Hageja esitab nõude loovutamise osas
alusel esialgse võlausaldaja poolt väljastatud kinnituskirja, et nõue oli loovutatud AS-le Aktiva Portfolio. Seega on nõude loovutamine tõendatud.
Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Seega võib 27.11.2020 võlatunnistuses märgitud võlgnevuse summalt (3775,91 eurot) viivise arvutamise kokkulepe olla osaliselt tühine. Hageja ei ole välja toonud, milline osa võlatunnistuse järgi nõutavast summast moodustab 2016. a laenulepingu järgse põhivõla, milline osa intressi ja milline osa muid nõudeid. Niisuguse arvestuse järgi on võimalik kindlaks teha, kas vastuolus
Kuna kostja ei ole nõus kohtumenetluses nõutud põhivõla suurusega, siis on arusaadav, et kostja ei ole nõus viivise summas 851,34 eurot arvestuskäiguga. Samuti ei ole kostja nõus täiendava viivise nõudega alates 17.05.2022 kuni põhinõude täitmiseni 0,065% päevas. Kostja ei tea, kas esitatud võlatunnistus oli seotud 18.03.2016 võetud laenulepinguga L89000202968 summas 3087 eurot või 30.09.2016 võetud laenulepinguga L89000502215 summas 2000 eurot. Lisaks sellele on kostja seisukohal, et esitas kohtule tõendid, mis viitavad sellele, et märgitud võlatunnistuses ei ole põhiosa suurus õige. 11. 28.10.2024.a seisukohas (asja uuel läbivaatamisel) jäi kostja varasemale seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja märgib, et kuigi kohus kohustas 20.05.2024.a hagejat esitama kohtule: loovutatud nõude alusdokumendid (laenutaotlus, laenuleping L89003592277 (lepingutingimused), arvestus võlatunnistuse aluseks oleva võla kohta) on võlaarvetus esitamata: - andmed laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta; kuidas hindas tarbija krediidivõimelisust (milliseid andmeid laenuandja kontrollis, millise teabe omandas tarbijaga seotud näitajate kohta). Andmed esitamata tõendada E. K. tahet sõlmida konstitutiivne võlatunnistus - tõendamata Kostja jääb oma varasema seisukoha juurde. Kostja leiab, et kõik laenulepingud sõlmiti kostjaga vastutustundliku laenamise kohustust rikkudes. Seetõttu, tulenevalt
lg-st 7, kohaldub 6 tarbijakrediidilepingutele seaduslik intressimäär 0 % aastas ja muud kohustused langesid ära. Seega kostjal ei olnud ega ole ka vaidlusaluse võlaga seoses muud kohustust, kui reaalselt kätte saadud laenusummad tagasi maksta. Sellest tulenevalt vaidleb kostja võlanõudele vastu täies ulatuses. Hageja nõue ei ole õige ühegi nõudeliigi, st põhivõla ega ühegi kõrvalnõude osas. Kostjal ei tekkinud tarbijakrediidilepingust kõrvalkohustusi ja kõik kostja maksed peavad vähendama põhivõlga. Hageja märkis, et lepingu L89000202968 taotlus oli esitatud läbi veebikeskkonna. Taotluse kohaselt oli sissetulek 535 eurot ja kohustused 140 eurot, ülalpeetavaid ei olnud. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostja maksehäireid, mida lepingu sõlmimise eel ei tuvastatud. Hageja märgib, et leping oli sõlmitud 18.03.2016 ning
a. Vastutustundliku laenamise põhimõte kohaldus ka enne
lg-st 7 tuleneb ka see, et krediidiandja peab esitama kostjale nõuete vähenemist arvestava uue maksegraafiku. Kostja rõhutab, et see on krediidiandja kohustus. Kuni krediidiandja poolt kostjale uue maksegraafiku esitamiseni on kostja
RnKo tsiviilasjas 2-21-119506 p 62). Kui võlatunnistuse andmisega on tarbija loobunud õigusest esitada krediidiandja nõudele vastuväiteid, siis toob võlatunnistuse tühisuse kaasa
. Tüüptingimustel sõlmitud võlatunnistus võib olla tühine ka
Kui võlatunnistuse on andnud tarbija majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule, siis saab eeldada, et tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, ja vastupidist tuleb tõendada isikul, kes võlatunnistusele tugineb. Kokkuvõttes toob tarbijaga sõlmitud võlatunnistuse tühisuse kaasa see, kui võlatunnistusega soovitakse muuta kehtivaks kokkulepped, mis on seaduse kohaselt tühised. Seetõttu ei ole kokkuvõttes vahet, kas (algselt) tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude korral tugineb võlausaldaja oma nõude alusena laenulepingule või võlatunnistusele, mis on sõlmitud laenulepingu asendamiseks. Mõlemal juhul peab kohus kontrollima, kas tarbijakrediidileping ja selles sisalduvad kokkulepped muude kulude, sh intressi kohta kehtivad (p-d 14-16, 17-23, 28, 29). Kostja on seisukohal, et võlatunnistus on tühine. Kostja soovis kõigest saada võimalust oma tarbijakrediidilepingust tuleneva võla tasumiseks osamaksetena. Kostja ei ole selgituse teksti ise koostanud ja sellest ei ole õige kostja tahet järeldada. Kostja ei ole väljendanud tahet võlatunnistuse, ammugi mitte konstitutiivse võlatunnistuse andmiseks ega ka vastuväidetest loobumiseks. Võlatunnistusega sõlmimisel lepiti muuhulgas kokku lepingutasu 80 eurot ja maksegraafik võidetava võlgnevuse tasumiseks. Sellest tulenevalt vastab võlatunnistus koos tasumise kokkuleppega tarbijakrediidilepingu tunnustele – tegemist on majandus- ja kutsetegevuses tegutseva äriühingu suhetes tarbijaga tasulise maksetähtaja edasilükkamisega (
Kuivõrd võlatunnistus sõlmiti teadvalt finantsraskustesse sattunud tarbijaga krediidivõimet kontrollimata, tehti seda vastutustundliku laenamise kohustust rikkudes. Sellest tulenevalt
lg 7 alusel ei pea kostja tasuma lepingutasu, intressi ega muid 7 kõrvalkohustusi ega ka võlatunnistusse vormistatud nõuet põhjendamatus osas. Kostja on nõudele vastu vaielnud. Kõik laenulepingud on sõlmitud intressimääraga 14,90 % aastas. Seega sõlmis algne võlausaldaja laenulepinguid 14,90 %-lise aastase intressimääraga. Sama suur on laenulepingutes ka viivise määr (14,90 % aastas, 0,04 % päevas).
lg 1 kohaselt ei või tarbijalt nõuda viivist intressimäärast suurema määra alusel. Kuivõrd võlatunnistusse on vormistatud tarbijakrediidilepingust tulenev võlg, ei võinud pooled kokku leppida kõrgemas viivise määras kui 14,90 % aastas. Võlatunnistuses sisalduv viivise määra kokkulepe 0,065 % aastas on suurem kui laenulepingute intressimäär. Kostja on seisukohal, et võlatunnistuste näol on tegemist täies mahus kostjat ebamõistlikult kahjustava, tüüptingimustel sõlmitud,
lg 3 lg-te 1, 2, 5, 10 ja 11 alusel tühise kokkulepetega, kuna võlatunnistuses puudub viide algsele võlale. Sellega on tarbijast kostja jäetud ilma võimalusest oma õiguste kaitseks argumenteeritud seisukohti ja tõendeid esitada. Hageja märkis, et kostja sai laenu kokku 6947 eurot (3087+2000+1860). Tegelikult kostja sai 2992 (kuna lepingu tasu oli summas 95 eurot)+1905 (kuna lepingutasu oli 95 eurot)+1765 (kuna lepingutasu oli 95 eurot) Seega sai kostja 6662,00 eurot. Kostja tasus 6302,51 eurot + 501,54 eurot hagejale= 6804,05 EUR, ehk juba rohkem kui pidi. Hageja esitas ümberarvestuse koos lepingutasuga, kuid pidi esitama ilma. Seega loeb kostja, et esitatud nõue on põhjendamata ja kostja poolt tasutud. KOHTU PÕHJENDUSED
) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt
võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. 14. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue AS Aktiva Portfolio ja E. K. vahel 27.11.2020.a. sõlmitud võlatunnistusest ja maksekokkuleppest (dtl 41-44, kostja allkirjastatud dtl 101, dtl 328-331). Hageja viitab, et vastavalt võlatunnistusele (dtl 43 viimane lõik) leppisid pooled kokku, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega
lg 1 tähenduses ning selle alusel tekib uus iseseisev kohustus, mis annab võlausaldajale õiguse nõuda tunnistatud kohustuse täitmist üksnes võlatunnistuse alusel ning võlgnik kaotab õiguse esitada võlgnevuse olemasolu, suuruse, sissenõutavuse või selle tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta mistahes vastuväiteid. Võlatunnistuse / maksekokkuleppe kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 5836,04 eurot, millest on põhisumma 3775,91 eurot, viivis 1817,89 eurot, sissenõudekulu 50 eurot, muud kulud 192,24 eurot. Kostja ei nõustu hageja väitega selles, et võlatunnistuse andmisega loobus kostja vastuväidetest. Kostja väitel oli tema soov saada võimalus oma tarbijakrediidilepingust tuleneva võla tasumiseks osamaksetena. Kostja ei ole võlatunnistuse teksti ise koostanud ja sellest ei saa tema tahet sõlmida konstitutiivne võlatunnistus järeldada. 8 Riigikohus on märkinud, et ainuüksi võlatunnistuse nimetamine selle tekstis konstitutiivseks võlatunnistuseks või viitamine
§-le 30 ei pruugi olla iseenesest piisav, et lugeda võlatunnistus konstitutiivseks. Samamoodi ei anna alati alussuhtele viitamine võlatunnistuse tekstis alust lugeda võlatunnistus deklaratiivseks (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-10316 p 18) Võlatunnistuse liigi määramisel on oluline tuvastada poolte ühine tegelik tahe võlatunnistuse kokkuleppe sõlmimisel (vt Riigikohtu 10.12,2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14 p 28).
§-s 30 sätestatud abstraktse kohustuse tekkimine eeldab, et pooltel on tahe siduda end just abstraktse kohustusega, st poolte eesmärk on luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus kas senise võlasuhte asemele või selle kõrvale (vt Riigikohtu 2.05.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-1334922/124 p12.2) Tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega
mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust. Kohus on seisukohal, et kuigi võlatunnistuse sõnastuse järgi on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega, ei ole hageja tõendanud poolte tahet luua iseseisev kohustus. Asjaolu, et võlatunnistus on koostatud nii eesti kui vene keeles, kostja on seda lugenud ning allkirjastanud, ei tähenda kohtu hinnangul seda, et ta tarbijana on avaldanud tahet luua iseseisev kohustus ning loobuda mistahes vastuväidetest võlale ja selle suurusele. Kostja on selgitanud, et tema tahe ja eesmärk oli saada võimalus tarbijakrediidilepingust tuleneva võla tasumiseks osamaksetena, mitte loobuda mistahes vastuväidetest võla suurusele jne. Võlatunnistusest tulenev võlg sisaldas muuhulgas nii põhinõuet, viivist, kui ka sissenõudmiskulu, mis kohtu hinnangul viitab sellele, et tegemist ei olnud senistest võlasuhetest sõltumatu kohustusega, vaid kinnitati olemasolevat võlga ehk deklaratiivne võlatunnistus. Lisaks eeltoodule osundab kohus, et võlatunnistuse sõlmimisel lepiti muuhulgas kokku lepingutasus 80 eurot ja maksegraafikus võlgnevuse tasumiseks. Seega vastab sõlmitu koos tasumise kokkuleppega pigem tarbijakrediidilepingu tunnustele – tegemist on tasulise maksetähtaja edasilükkamisega (
15. Riigikohus on seisukohal, et tarbija ei saa mistahes lepinguga võtta endale kohustusi, mis on seadusega keelatud. Ka võlatunnistusega, millega võlgnik on vastuväidetest loobumisega lihtsustanud võla sissenõudmist, ei saa tarbija loobuda vastuväidetest asjaoludele, mis toovad kaasa tarbijakrediidilepingu tühisuse, sest lepingu tühisust kontrollib kohus omal algatusel (vt Riigikohtu 24.11.2023 lahend tsiviilasjas nr 2-21-13098 p 13). Selline kokkulepe on
Seega kui võlatunnistusega tunnistatud kohustuse alusvõlasuhteks on tarbijakrediidileping, võib selline võlatunnistus kui leping olla tühine ning seda peab kohus hindama. Viidatud lahendis märgib Riigikohus, et kui võlausaldaja tugineb oma nõude alusena võlatunnistusele, millega tarbija tunnistab tarbijakrediidilepingust tulenevat võlga või millega luuakse tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude asemele uus võlasuhe, peab kohus omal algatusel kontrollima, milline on tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr (p 14-16) ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (p 17-23). Kui võlatunnistuse andmisega on tarbija loobunud õigusest esitada krediidiandja nõudele vastuväiteid, siis toob võlatunnistuse tühisuse kaasa
. Tüüptingimustel sõlmitud võlatunnistus võib olla tühine ka
Tarbijaga sõlmitud võlatunnistuse tühisuse toob kaasa ka see kui võlatunnistusega soovitakse muuta kehtivaks kokkulepped, mis on seaduse kohaselt tühised. Olenemata sellest, kas hageja tugineb nõude alusena laenulepingule või võlatunnistusele, tuleb kontrollida, kas tarbijakrediidileping ja selles sisalduvad kokkulepped muude kulude, sh intressi kohta kehtivad. 9
) § 1 lg 5 tähenduses.
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 19.
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14, 3-2-1122-08 p 19). 10 Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (
18.03.2016 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr L89000202968 krediidi kuluse määr oli lepingu järgi 18,92% (dtl 66) ; 30.09.2016 sõlmitud lepingus nr L89000502215 20,56% aastas (dtl 71); 28.12.2018 sõlmitud lepingus nr L89002262362 20.41% aastas (dtl 295); 21.09.2019 sõlmitud lepingus nr L89003006307 17,27% aastas (dtl 303) ja 21.04.2020 nr L89003592277 17,45% aastas (dtl 310). Lepingu nr L89000202968 sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 21,65% seega peaks
lg 1 kohaldumiseks olema krediidikulukuse määr vähemalt 64,95 % aastas; lepingu nr 89000502215 sõlmimise ajal oli avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 19,49%,
lg 1 kohaldumiseks vajalik määr vähemalt 58,47 % aastas; lepingu nr L89002262362 sõlmimise ajal tarbimislaenude kulukuse määr 18,81%,
lg 1 kohaldumiseks vajalik määr vähemalt 56,43 % aastas; lepingu nr L89003006307 sõlmimise ajal 19,37%,
2 lg 1 kohaldumiseks vajalik vähemalt 58,11 % aastas; lepingu nr L8900359227 sõlmimise ajal oli tarbimislaenude kulukuse määr 20,61% ,
lg 1 kohaldumiseks vajalik vähemalt 61,83 % aastas (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/979/r/2273), Kuivõrd ühegi viidatud tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud kolmekordset keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra (
2 lg 1), ei ole lepingud
20.
Vastavalt
4 lg 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: - omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja - hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning
4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks
lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostja leiab, et hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). 11 Mõne eelloetletud näitaja puudumisel tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. (vt Riigikohtu 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098 p 18) Tulenevalt
lg 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal (hagejal). Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
lg 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kohus on seisukohal, et laenuandja on rikkunud
403 4 lg 6 toodut, mistõttu loeb kohus pooltevahelise tarbijakrediidilepingu intressimääraks
12 Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse
lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne . 21. Hageja esitas 21.02.2025 menetlusdokumendis nõude ümberarvestuse juhuks kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (dtl 353-356). Kostja sai lepingute alusel laenu kokku 6947 eurot (arvestades
lg 7 sätestatut, tuleb maha arvestada lepingutasud) -L89000202968 järgi 3087 eurot (dtl 63-65), millest tuleb maha arvata lepingutasu 95 eurot, ehk saadud laen 2992 eurot; -L89000502215 järgi 2000 eurot (dtl 68), millest tuleb maha arvata lepingutasu 95 eurot, ehk saadi laen 1905 eurot; -L89002262362 järgi 1860 eurot (dtl 292), millest tuleb maha arvestada lepingutasu 95 eurot, ehk laekus laen summas 1765 eurot. Kokku sai E. K. laenulepingute alusel laenu 2992+1905+1765=6662 eurot E. K. on esialgsele võlausaldajale teostanud tagasimakseid kohtu arvestuste kohaselt 6207,51 eurot -L89000202968 alusel 3183,20 eurot (dtl 357-365); -L89000502215 alusel 1865,54 eurot (dtl 366-375); -L89002262362 alusel 367,89 eurot (dtl 376-375); -L89003006307 alusel 526,38 eurot (dtl 379- 381); - L89003592277 alusel 264,50 eurot (dtl 382-383). Hageja kinnitusel on kostja teostanud tagasimakseid hagejale summas 501,54 eurot. Seega on põhinõude täitmisena laekunud kostjalt 6207,51 + 501,54 = 6709,05 eurot Kostja sai laenu 6662 eurot ning on tagastanud kokku 6709,05 eurot, seega tagastanud rohkem kui laenuna laekus ning võlgnevust hageja ees ei ole. Hageja väitel jättis kostja tasumata osamaksed lepingu nr L89003592277 alates 20.10.2020.a. Arvestades E. K. teostatud tagasimaksed põhivõlgnevuste katteks, oli seisuga 20.10.2020.a. põhivõlg tasutud. Laenulepingut ei saa lugeda kehtivalt ülesöelduks 24.11.2020. Kostja ei olnud osamaksetega viivituses.
järgne intressimäär alates lepingute sõlmimisest 18.03.2016 kuni lõppemiseni 20.10.2020 (põhivõla tasumiseni) oli 0,00% aastas (intressimäär oli 0,00% aastas kuni jaanuarini 2023), seega intressi tasumise kohustust kostjal ei olnud (vt https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar). Kuivõrd kostja tasumisega viivituses ei olnud, on alusetu ka viivisenõue.
MS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.