← Eesti

2-23-114167/13

Obsah (13)§ 113§ 404§ 416§ 397§ 76§ 407§ 406§ 4062§ 4034§ 403§ 195§ 101§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 04.03.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-114167 Tsiviilasi OÜ Aktiva

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulude jaotus

  1. Jätta menetluskulud 90% ulatuses kostja N. F. kanda ja 10% ulatuses hageja OÜ Aktiva Finance Group kanda.
  2. Mõista kostjalt N. F. hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja menetluskulud summas 657 eurot.
  3. Mõista kostjalt N. F. väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Tegemist on lihtmenetluse asjaga Ts

MS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21 ). Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud 1. Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 1729,00 eurot, intress 163,34 eurot, lepingutasu 19,00 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 132,56 eurot, viivis alates 18.08.2023 kuni põhinõude summas 1729,00 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 15,9% aastas, menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 350,00 eurot ja hageja õigusabikulud 527,00 eurot (12.02.2025 esitatud täiendava menetluskulude nimekirja kohaselt riigilõiv 350,00 eurot ja esindaja kulud 1034,00 eurot) ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Juhul kui kohtu hinnangul on krediiti väljastades rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis hageja poolt esitatud alternatiivse nõude kohaselt hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 1729,00 eurot, viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 22.02.2023. a kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 17.08.2023

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 1729,00 eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o 18.08.2023

§ 113lg 1 lause 1 kohaselt.

2. Hagi aluses olevate asjaolude kohaselt AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 15.10.2022 järelmaksulepingu nr. L89010160278, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Kostja on kinnitanud, et on tutvunud ja nõustunud lepingu lahutamatuks osaks olevate Inbank AS järelmaksulepingu tingimustega, üldtingimustega (lepingu põhitingimuste punkt 1). Lepingus lepiti kokku intressi määr 15,9% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 33,29%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu kooskõlas

§ 404lg-ga 21.

Kostja kohustus kauba eest tasuma esialgsele võlausaldajale vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 02.02.2023 a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt

§ 416lg-le 1.

22.02.2023 a saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

  1. Inbank AS loovutas 1.03.2023 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. 2/9
  2. Lepingu alusel soetas kostja kauba maksumusega 1729,00 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 20.11.2022 – 20.10.
  3. a. Kostjalt laekumisi endisele võlausaldajale põhiosa katteks toimunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 1729,00 eurot.
  4. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 15,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates
  5. osamaksest, s.o 20.11.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud
  6. osamakseni s.o 20.02.2023 summas 163,34 eurot (47,67+39,05+38,99+37,63=164,69). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 163,34 eurot.
  7. Vastavalt 15.10.2022 sõlmitud lepingule ja maksegraafikule oli kostja kohustatud tasuma lepingutasu, mis on fikseeritud laenulepingus. Pooled on kokku leppinud, et lepingutasu laenulepingu sõlmimise eest on 19,00 eurot. Kostja kohustus tasuma lepingutasu summas 19,00 eurot, mida kostja tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on lepingutasu võlgnevus summas 19,00 eurot.
  8. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja sissenõudekulude summa 50,00 eurot kujunemine: 02.03.
  9. a esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot 10.03.
  10. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot 22.03.
  11. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 50,00 eurot.
  12. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1729,00 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 23.02.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 17.08.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 15,9% kooskõlas

§ 113lg 1 kolmanda lausega.

Hageja nõuab viivist summas 132,56 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis summas 132,56 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 18.08.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 15,9% aastas.

  1. Kuigi hageja on seisukohal, et esialgne võlausaldaja on lähtunud kostjale laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtetest ning hinnanud laenu väljastades kostja krediidivõimelisust korrektselt, siis juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 1729,00 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 22.02.
  2. a kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 17.08.2023

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 1729,00 eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o 18.08.2023

§ 113lg 1 lause 1 kohaselt.

Kostja seisukoht

  1. Kostja ei ole hagile vastanud. Kohtuotsuse põhjendused
  2. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohaga ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
  3. Kohus tuvastab, et AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 15.10.2022 järelmaksulepingu nr. L89010160278, mille alusel soetas kostja kauba maksumusega 1729,00 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 15,9% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 33,29% (dtl 3/9 25). Kostja kohustus laenu eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 20.11.2022 – 20.10.
  4. a (dtl 27). Kostja ei ole teostanud laenu tagasimakseid.
  5. Võlaõigusseaduse (

) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

§ 76lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

14. Esile toodud asjaoludel andis hageja majandus- või kutsetegevuses krediiti füüsilisest isikust kostjale väljaspool viimase majandustegevust. Seega on laenunuandja ja kostja sõlminud tarbijakrediidilepingu

§ 407lg 1 ja § 402 lg 1 mõttes.

15. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida, kas tarbijale antud KKM ehk krediidi kogukulu tarbijale (

§ 406

lg 1) on seadusega kooskõlas (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 14). 16. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30% (kohaldus alates 31.05.2022 väljastatud laenudele).

§ 4062

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 16,30% = 48,9%. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 33,29%. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

  1. Kostja sai laenu 1729,00 eurot ja tagasimakseid ei ole teinud. Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõlga summas 1729,00 eurot, intressi summas 163,34 eurot, lepingutasu summas 19,00 eurot, sissenõudmiskulusid summas 50,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist summas 132,56 eurot ja viivis alates 18.08.2023 kuni põhinõude summas 1729,00 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 15,9% aastas.
  2. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka juhul, kui kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098 p-d 17)
  3. Riigikohus1 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist: „Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /…/ Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

§ 4034 lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 1 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p

  1. 4/9 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“
  2. Hagiavaldusest ning kohtule esitatud tõenditest ilmneb, et lepingu sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
  3. Hageja on selgitanud, et tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet. Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita ühekordse osamaksega laenulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Laenuandja on kontrollinud ka maksehäireregistrid. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingute sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi maksehäiret. Kostja kui laenusaaja on kinnitanud, et on õigus-,teo-,ja otsustusvõimeline isik ning omab piiramatut õigust käesolevat laenulepingut sõlmida, omab piisavalt rahalisi vahendeid laenulepingu kohustuste täitmiseks; on eelnevalt tutvunud laenulepingu üldtingimustega ja on laenulepingu üldtingimustest täielikult aru saanud ning nõustub nendega, laenulepingu üldtingimuste kõik punktid vastavad täpselt tema tahtele ja ettekujutusele. Laenuandja on omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Laenuandja hindas tarbija krediidivõimelisust ja andis tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Kostja poolt edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Kostja omas piisavalt rahalisi vahendeid, seega oli kostja igati usaldusväärne ja laenukõlblik klient.
  4. Kohus leiab, et kirjeldatut ei saa pidada piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.

§ 4034

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (

§ 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7).

Hageja on kohtule esitanud kostja laenutaotluse, mille 5/9 kohaselt on kostja märkinud igakuise sissetulekuna 1500 eurot ja igakuise kohustusena 0 eurot (dtl 38) ja maksehäire registri väljavõtte, milles nähtuvalt laenu väljastamise ajal kostjal maksehäireid ei olnud (dtl 39). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja sissetulekute, väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Üksnes maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija sissetuleku, kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta. Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija sissetuleku ja kohustuste suuruse kohta. 23. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus

§ 4034

lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

§ 403

4 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

§ 403

4 lg 4 ja KAVS § 50 2-23-117478 5/7 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud. 24. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on

§ 4034

lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Sellest tuleneb, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt on kostjal kohustus tagastada laenu põhiosa ning tasuda laenult

§-s 94 sätestatud määras intressi. 2 25.

§ 416

lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. 26. 17.12.2024 menetlusdokumendis on hageja välja toonud, et juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud summa 1729,00 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 22.02.2023. a kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 17.08.2023

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Samuti nõuab hageja edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 1729,00 eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o 18.08.2023

§ 113lg 1 lause 1 kohaselt.

2 Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem

§-s 94 sätestatud intressimäärast (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 24) 6/9

  1. Kohus tuvastab, et kostjal oli kohustus saadud laen summas 1729,00 eurot tasuda lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodis 20.11.2022 – 20.10.
  2. a igakuiselt 96,26 eurot (dtl 25-26). Kostjalt laekumisi endisele võlausaldajale põhiosa katteks toimunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust ei ole kostjalt laekumisi toimunud ühegi maksegraafikus toodud osamakse katteks. Seega jäi kostja võlgnevusse alates
  3. osamaksest 20.11.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud
  4. osamakseni, s.o 20.02.
  5. Kuna kostja ei ole tasunud esialgsele võlausaldajale ühtegi osamakset ehk ta oli enam kui 3 osamakse viivituses ja esialgne võlausaldaja saatis 02.02.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 35), siis oli esialgsel võlausaldajal õigus 22.02.2023 ülesütlemise avaldusega leping üles öelda (dtl 36). Seega oli ülesülemine 22.02.2023 avaldusega kehtiv.
  6. Ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu (

§ 195lg 5 ls 1).

Lepingu ülesütlemise korral jäävad kehtima lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustused (

§ 195lg 2).

Lepingu erakorralise ülesütlemise esmaseks tagajärjeks on kogu tagasimaksmata krediidi tagasimaksmise nõude sissenõutavaks muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1729,00 eurot. 29. Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt

§ 101

lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. 30. Lisaks põhivõlale mõistab maakohus kostjalt välja viivise

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.02.2023 (ülesütlemisele järgnevast päevast) kuni kohtuotsuse tegemiseni 04.03.2025 summas 415,48 eurot ja alates 05.03.2025

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt summas 1729,00 eurot kuni põhinõude tasumiseni. 31. Hageja on palunud kostjalt välja mõista lepingutasu 19,00 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei võlgne tarbija krediidiandjale muid tasusid (

§ 4034 lg 7).

Kohtupraktikas on leitud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on krediidileping tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Eelneva tõttu ei saa hageja nõuda kostjalt lepingu sõlmimise tasu. 32. Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni või selle lõppemiseni, kuna intress on olemuslik tasu laenu kasutamise eest.

§ 403

4 lg-st 7 tulenevalt saab hageja intressi

§-s 94 sätestatud määras. Hageja ei ole kohtule uut intressi arvestust esitanud. Eelnevat arvestades ei pea kohus võimalikuks hageja intressinõuet ka rahuldada. 33. Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 50,00 eurot. Kuna lepingu ülesütlemine oli kehtiv, oli võlausaldajal õigus teha tasulisi sissenõudmistoiminguid.

113 2 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.

1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel: 1) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. 2) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja 7/9 eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000,00 eurot. 3) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000,00 euro. 34. Hageja nõuab pärast lepingu ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade eest 50 euro tasumist (

§ 1132lg 2 p 1).

Hageja nõuab hüvitist 25 eurot 02.03.2023 saadetud meeldetuletuskirja eest, 5 eurot 10.03.2023 saadetud meeldetuletuskirja eest, 5 eurot 22.03.2023 saadetud meeldetuletuskirja eest (dtl 87-111) ja 15 eurot muu makseviivitusega tekkinud kulude eest. 02.03.2023, 10.03.2023 ja 22.03.2023 meeldetuletuskirjade eest tasu küsimine on kooskõlas

§ 1132 lg 2 punktiga 1.

Tõendatud on muud kulud (dtl 87-111). Seega on hagejal kooskõlas

§ 113

2 lg 2 p-ga 1 ja lg-ga 3 õigus nõuda kostjalt sissenõudekulude hüvitist 50 euro ulatuses.

  1. Eeltoodust tulenvalt jätab kohus rahuldamata hageja intressinõude summas 163,34 eurot, lepingu sõlmimise tasu nõude 19,00 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  2. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
  3. Kohus rahuldab hageja nõude ligikaudu 90% ulatuses. Seega jäävad menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ning 10% ulatuses hageja kanda.
  4. Hageja menetluskulud koosnevad järgmistest kuludest: hagi esitamisel tasutud riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1014 eurot.
  5. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ning on põhjendatud.
  6. TsMS § 4842 järgi on maksekäsu kiirmenetluse põhjendatud kuluks 20 eurot.
  7. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).
  8. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulud 1014 eurot (6 h x 169 eurot/h). Kohtu hinnangul saab tasumäära 169 eurot tunnis pidada põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas kostjat mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda mõistlikuks pidada. Kohtu hinnangul on mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot. Hageja lepingulise esindaja ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud 3 tundi. Asjaolu, et hageja lepinguline esindaja ei esitanud korrektset hagi ja kohus on olnud sunnitud tegema hagejale korduvalt puuduste kõrvaldamise määruseid ja hageja on sellest tulenevalt pidanud puuduste kõrvaldamiseks menetlusdokumente koostama, ei tähenda seda, et selle kulu peaks kostja kanda. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud kulu on seega 360 eurot (3 x 120).
  9. Kohus märgib, et hageja taotleb menetluskulu väljamõistmist ilma käibemaksuta. Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud käesoleva kohtumenetlusega seoses.
  10. Seega hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku 730 eurot (350 + 20 + 360).
  11. Kohus jättis menetluskuludest 90% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,90 * 730 = 657 eurot. Kostja ei osalenud menetluses, mistõttu ei ole tal tekkinud menetluskulusid. 8/9
  12. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  13. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 9/9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.