) § 14 sätestab kriminaalmenetluse võistlevuse põhimõtte. Sellest põhimõttest lähtuvalt tuleb mõtestada ka tõendite uurimise korda kohtumenetluses. Nii on kriminaalmenetluses kohtumenetluse poole otsustada, milliseid tõendeid ta oma väidete kinnitamiseks kohtule esitab ning kuidas neid tõendeid kohtus uurida soovib.
lg 3 näeb ette, et kui kohus võtab kohtumenetluse poole esitatud teabesalvestise, asitõendi või dokumendi tõendina vastu, siis loeb tõendi esitanud kohtumenetluse pool selle tervikuna või osaliselt ette või avaldab muul viisil, arvestades konkreetse tõendi olemust ning selle kasutamise eesmärki. Poolte kokkuleppel võib aga jätta tõendi ka sootuks avaldamata tingimusel, et kohtu hinnangul ei ole see vastuolus kohtuistungi avalikkuse põhimõttega (
Seega tuleb kohtul igal üksikjuhtumil hinnata, kuidas uurida tõendeid nii, et see ei riivaks kohtuistungi avalikkuse põhimõtet ülemäära. Kohus ei ole seda otsustust tehes seotud istungi pealtvaatajate soovidega, mistõttu ei saa ka istungil viibiv menetlusväline isik nõuda, et tõendeid esitataks või uuritaks eelmainitust erineval – talle või kellelegi teisele meelepärasel – viisil. 13.
lg 1 kohaselt on maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. Praeguses asjas kuulutas maakohus kohtumenetluse poole taotlusel kohtuistungi osaliselt kinniseks üksikute tõendite uurimiseks. Kohtuistungil viibiv menetlusväline isik ei saa kohtumenetluses otsustada ega kaasa rääkida küsimuses, milliseid tõendeid ja kuidas tuleb kohtuistungil uurida. Kuna tõendite uurimisega seotud küsimuste lahendamine ei piiranud seega praegustel asjaoludel menetlusvälise isiku õigusi ega seaduslikke huve, ei ole tal ka õigust sellises olukorras kohtuistungi osaliselt kinniseks kuulutamist vaidlustada. 14. Eeltoodu alusel ja juhindudes
septembri
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.