Obsah (10)

§ 162§ 168§ 177§ 663§ 657§ 651§ 466§ 175§ 171§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Anneli Alekand, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 15. jaanuar 2025 Tsiviilasja number 2-23-5644 Tsiviilasi Osaühin

) § 433 lg 1, § 178 lg 1 ja 2, § 696 lg 1). Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing FRENDIT (hageja) esitas
2. märtsil 2023 Tartu Maakohtule Reinu Saluoksa (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 40 000 eurot, viivise 1587 eurot ja viivise põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätetatud määras alates
3. märtsist 2023 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja ja kostja sõlmisid
4. juulil 2018 nõude loovutamise lepingu (nõude loovutamise leping). Hageja omandas lepingu alusel kostjalt rahalised nõuded 40 000 eurot (lisanduvad kõrvalnõuded) Linnaküla majatehas OÜ (kustutatud, registrikood 10051352, endine ärinimi aktsiaselts "Ritsu") vastu, mis tulenevad kostja ja Linnaküla majatehas OÜ (kustutatud) vahel
5. a sõlmitud laenulepingust (laenuleping). Hageja tasus kostjale nõude loovutamise lepingu alusel 40 000 eurot. Hageja palus
6. septembril 2022 edastatud nõudekirjas, et kostja saadaks hagejale tõendid raha üleandmise kohta laenulepingu alusel, sest nendeta ei saa laenulepingust tulenevat nõuet sisse nõuda. Kostja ei vastanud nõudekirjale ega edastanud nõuet tõendavaid dokumente. Hageja taganes
7. septembri
8. a avaldusega nõude loovutamise lepingust alates
9. oktoobrist
10. Hageja soovib saada tagasi nõude loovutamise lepingu alusel tasutud 40 000 eurot ja sellelt arvestatud viivist seadusjärgses määras. Hageja taotles
11. juunil 2023 esitatud seisukohas maakohtu kaasabi kostjalt laenulepingu ja selle alusel laenuraha üleandmist kinnitavate tõendite väljanõudmiseks.
12. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Hageja esitas nõude loovutamise lepingu alusel kostjale nõude, milles palus väljastada laenuleping ja selle alusel laenuraha üleandmist kinnitavad tõendid. Kostja vastas
13. oktoobril 2022, et hageja nõue on alusetu. Hageja ei tõendanud, et kostja on kohustatud andma nimetatud dokumendid hagejale üle. Isegi, kui hageja oleks seda tõendanud, on möödunud mõistlik tähtaeg dokumentide üleandmise nõudmiseks. Hageja nõue dokumentide üleandmiseks on aegunud. Kostja ei rikkunud nõude loovutamise lepingut. Hagejal ei saanud sellest taganeda. Taganemine on tühine ning tagasitäitmise võlasuhet ei ole tekkinud. Kostja edastas vastusena
14. juuni
15. a kohtunõudele laenuraha 40 000 eurot üleandmist kinnitava maksekorralduse. Kostja palus
16. detsembri
17. a avalduses jätta menetluskulud hageja kanda, määrata kindlaks menetluskulude suurus ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1386 eurot (sh käibemaks) koos viivisega.
18. Hageja esitas
19. jaanuaril 2024 avalduse hagist loobumiseks ja poole riigilõivu tagastamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

Kostja ei olnud heauskne. Hageja pöördus kohtueelselt kostja poolt laenu ülendamist tõendavate dokumentide saamiseks. Kui kostja oleks kohtueelselt saatnud hagejale laenuraha ülekandmise kohta maksekorralduse, ei oleks hageja kohtusse pöördunud. Kostja põhjustas endale menetluskulud ise. Nende hagejalt väljamõistmine ei ole õiglane. Kostja oleks võinud kostja vastusena saata teate (koos maksekorraldusega), et laen oli üle kantud. 2 Kostja ei pidanud koostama ja esitama õiguslikke vastuväiteid. Kostja esitas tõendi alles pärast hageja vastavat taotlust ja kohtu nõuet. Kostja õigusabikulud on põhjendamatud. Kui kohus jätab menetluskulud hageja kanda, saab kostja põhjendatud kulu olla kohtu

1. juuni
2. a nõudekirja täitmise kulu, s.o pool tundi.
3. Kostja leidis, et menetluskulude vähendamiseks või nende välja mõistmata jätmiseks ei ole alust. Hageja esitas õiguste kuritarvitamise eesmärgil põhjendamatu hagi. MAAKOHTU LAHEND
4. Maakohus võttis
5. veebruari
6. a määrusega hagist loobumise vastu, lõpetas menetluse, jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1386 eurot koos viivisega. Kohus tagastas hagejale riigilõivu 700 eurot. Hageja loobus hagist. Maakohus võttis hagist loobumise vastu ja lõpetas menetluse. Manetluskulud jäid

§ 168lg 4 alusel hageja kanda.

Ainuüksi see, et kostja ei reageerinud hageja kohtuvälisele nõudele, ei tähenda, et kostja põhjustas kohtusse pöördumise. Erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid

§ 162lg 4 kohaldamist, ei ole.

Kostja lepinguline esindaja osutas kostjale kohtumenetluses õigusabi 7,7 tunni ulatuses tunnihinnaga 150 eurot (lisandub käibemaks). Menetlustoimingute sisu ja mahtu arvestades on kostja lepingulise esindaja kulud 1155 eurot (7,7 tundi × 150 eurot käibemaksuta) põhjendatud. Kostja kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Menetluskulude hüvitisele lisandub seega käibemaks 20%, s.o 231 eurot. Hagejal tuleb tasuda

§ 177

lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 6. Hageja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis menetluskulud hageja kanda, ja teha uus lahend, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kui menetluskulud jäävad ikkagi hageja kanda, ei ole kostja esindaja ajakulu vajalik ega põhjendatud.

§ 162lg 4 kohaldamiseks on alus.

Hagejalt menetluskulude väljamõistmine on ebaõiglane ja ebamõistlik. Hageja palus kostjal anda laenu üleandmist kinnitavad dokumendid üle. Kostja ei teinud seda. Kostja tekitas seega kohtusse pöördumise vajaduse. Kostja esitas maksekorralduse laenu ülekande kohta alles kohtumenetluses pärast kohtult nõudekirja saamist. Hageja ei peaks

§ 168lg 4 alusel menetluskulusid kandma.

Kostja menetluskulud ei ole vajalikud ega põhjendatud. Kostja esindaja ajakulu on põhjendatud maakohtu

1. juuni
2. a nõudekirja täitmise osas, s.o poole tunni ulatuses.
3. Kostja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määrus on seaduslik. Hageja ja selle juhatuse liige omavad ja omasid kontrolli Linnaküla majatehas OÜ (kustutatud, endine ärinimi aktsiaselts "Ritsu") üle. Neil on pangakontodele juurdepääs. Hageja juhatuse liige oleks saanud kontrollida äriühingu pangakontode väljavõtete ja raamatupidamise kaudu, et laenu summa on ülekandega tasutud. Hageja esitas selle asemel põhjendamatu hagi. Kostja menetluskulud on põhjendatud. 3
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määruskaebus jääb

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.

10. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustatakse üksnes kostja menetluskulude hageja kanda jätmist ja kindlaksmääratud menetluskulude suurust (vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 3, 4 ja 5), mistõttu on maakohtu määrus ülejäänud osas (vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 6) jõustunud (

§ 466lg 3 esimene lause).

Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust seega osas, milles maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1386 eurot (sh käibemaks) koos kohustusega tasuda menetluskulude summalt viivist.

1. Pooled vaidlevad, kas maakohus jättis kostja menetluskulud õigesti hageja kanda. Ringkonnakohtu arvates jaotas maakohus menetluskulud õigesti.
2. Menetluse lõpetamise tingis hageja loobumine hagist.

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja ei rahuldanud hagi pärast selle esitamist. Hageja esitas kostja vastu hagi, kuna hageja taganes kostjaga sõlmitud nõude loovutamise lepingust ning soovis, et kostja tagastaks hagejale hageja poolt nõude loovutamise lepingu alusel kostjale üleantud raha. Asjaolu, et kostja esitas kohtumenetluse käigus maksekorralduse laenulepingust tuleneva laenu ülekandmise kohta, ei saa pidada hageja poolt kostja vastu esitatud rahalise nõude rahuldamiseks. Maakohus jättis menetluskulud

§ 168lg 4 alusel seega põhjendatult hageja kanda.

13. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus oleks pidanud kohaldama

§ 162

lg-t 4.

§ 162

lg 4 kohaselt saab kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Menetluskulude osaliselt või täielikult poole enda kanda jätmine äärmise ebaõigluse tõttu

§ 162

lg 4 kohaselt on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus.

§ 162

lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt RKTKo 4.04.2024, 2-22-17383/39, p 13.1, ja 27.10.2021, 2-19-6689/47, p 13). Eeltoodu kehtib ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagi tagasivõtmise või hagist loobumise tõttu (vt RKTKm 4.04.2012, 3-2-1-28-12, p 15, ja 28.09.2011, 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei toonud esile ning ka asja materjalidest ei nähtu selliseid erandlikke asjaolusid. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et 4 kohtusse pöördumise vajaduse põhjustas kostja sellega, et jättis esitamata laenu üleandmist tõendavad dokumendid. Hageja tugines hagiavalduses sellele, et ta taganes nõude loovutamise lepingust. Lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele (VÕS § 188 lg 1). Hageja kinnitusel tegi ta kostjale

1. septembril 2022 taganemisavalduse, mille kohaselt hageja taganes nõude loovutamise lepingust alates
2. oktoobrist 2022 (dtl 10). Lepingust taganemine vabastab VÕS § 188 lg 2 järgi mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust taganemisel tekib poolte vahele tagasitäitmise võlasuhe, mille kohaselt saab pool nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja kasu väljaandmist (VÕS § 189 lg 1). Kui hageja taganes lepingust oktoobris 2022, nagu hageja väidab, ei olnud hagejal võimalik nõuda hagi esitamise ajal, s.o märtsis 2023, kostjalt lepingust tuleneva kohustuse täitmist, s.o laenu andmist tõendavate dokumentide väljaandmist, kuna hagejapoolse lepingust taganemisega lõppes VÕS § 188 lg 2 esimese lause alusel kostja kohustus enda lepingust tulenevaid kohustusi täita. Hageja sai VÕS § 189 lõikes 1 tulenevalt nõuda hagi esitamise ajal kostjalt seda, mida ta oli ise kostjale lepingu alusel üle andnud. Hagi esitamise sai seega olla põhjustatud ennekõike sellest, et kostja ei olnud nõus hagejale tagastama raha, mida ta oli nõude loovutamise lepingu alusel hagejalt saanud, mitte sellest, et kostja ei andnud hagejale laenu üleandmist tõendavaid dokumente. Hageja esitaski kostja vastu hagi nõude loovutamise lepingu alusel üleantud raha tagasi saamiseks. Hageja otsustas sellest nõudest loobuda, kuna kostja andis hagejale üle laenu üleandmist tõendavad dokumendid. Rahalisest nõudest loobumine oli hageja valik, mitte kohustus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eelkirjeldatud olukorras hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane ega ebamõistlik. Kui hageja oleks jäänud esitatud nõude juurde ja kohus selle rahuldanud, oleks menetluskulud jäänud eelduslikult kostja kanda (

§ 162lg 1).

14. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohtu poolt kindlaks määratud kostja menetluskulud ei ole põhjendatud ega vajalikud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates. Kõrgema astme kohus sekkub sellesse seetõttu üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt RKÜKo 2.05.2017, 3-2-1-134-16, p 56 koos selles viidatud kohtupraktikaga). Maakohus kontrollis

§ 175

lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kostja lepingulise esindaja toimingute ja neile kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust. Ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata. Hageja väidab, et kõik kostja esindaja tehtud toimingud on põhjendamatud peale maakohtu

1. juuni
2. a nõudekirjale vastamise. Ringkonnakohus ei nõustu sellega. Kostja esindaja pidi hagiga tutvuma ja koostama sellele vastuse, analüüsima hageja seisukohti, vastama kohtunõudele ja koostama menetluskulude nimekirja. Maakohus hindas kostja esindaja tehtud menetlustoimingute sisu ja mahtu. Maakohus ei ületanud kostja õigusabiteenuse osutamisele kulunud toimingute ega neile kulunud aja hindamisel diskretsioonipiire. Kostja esindaja tunnitasu 150 eurot käibemaksuta on põhjendatud, kuna see ei ületa vandeadvokaadist lepingulise esindaja keskmist tunnitasu sarnastes asjades.
3. Määruskaebus jääb seega rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
4. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad sellega seonduvad menetluskulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

5 Kostja menetluskuludest oleksid hüvitatavad üksnes menetluskulude jaotuse vaidlustamisega seotud kulud. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

Kostja ei esitanud ringkonnakohtule tähtaegselt oma menetluskulude nimekirja. Samuti ei nähtu asjas materjalidest, et kostjal oleks tekkinud määruskaebemenetluses hüvitatavaid menetluskulusid. (allkirjastatud digitaalselt) 6